2-18-15653/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-15653

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15653

Tsiviilasi

ProTek OÜ hagi Cleanmanagement OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 143,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ProTek OÜ (registrikood: 10847192; asukoht: Terase

8, Tallinn, 10125 XXX ; seaduslikud esindajad: E.X,

isikukood: XXX; e-post: XXX ja K.I, isikukood: XXX; e-post:

XXX).

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Hallemaa

(Advokaadibüroo Valge & Uiga, Vanemuise 21a, XXX ,

51003 XXX; e-post: XXX).

Kostja: Cleanmanagement OÜ (registrikood: 12630663;

asukoht: Muru XXX , 50303 XXX; e-post: XXX; seaduslik

esindaja K.F Jxxxxx (endine K.F), isikukood: XXX; e-post:

xxxxxxxxxxx@gmail.ee).

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alo Noormets

(Advokaadibüroo Derling Primus, Kaluri 2, XXX, 51004

XXX; e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

08.04.2019. a

kohtuistungi sekretär Katre Varusk

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata ProTek OÜ hagi Cleanmanagement OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud ProTek OÜ kanda.

3. Välja mõista ProTek OÜ-lt Cleanmanagement OÜ kasuks menetluskulud summas

2437,50 eurot.

4. Menetluskuludelt tuleb ProTek OÜ-l tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd tl 2-9)

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti ProTek OÜ (hageja) ja Cleanmanagement OÜ (kostja)

vahel mais 2014. a tähtajatu üürileping, millega hageja andis sõiduki Opel Vivaro

(registreerimisnumber xxxxxx) kostjale tasu eest kasutada. Hageja andis sõiduki valduse

kostjale üle 02.05.2014. a.

2. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale sõiduki kasutamise eest üüri 250 eurot

kuus, millele pidi lisanduma käibemaks. Samuti pidi kostja kandma sõiduki

ekspluatatsiooni, hooldamise ja remondiga seotud kulud. 19.01.2015. a edastas hageja

kostjale sõiduki üüri arve nr 15001 summas 2400 eurot perioodi mai kuni detsember

2014. a eest. Kostja tasus nimetatud summast 2000 eurot. Arvest nr 15001 on hagejale

tänaseni tasumata 400 eurot. Kuna kostja keeldus kandmast sõiduki hooldamisega seotud

kulutusi, nõudis hageja kostjalt alates 01.01.2015. a sõiduki kasutamise eest üüri 500

eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Alates 2015. a jaanuarist esitas hageja kostjale

arveid igakuiselt.

3. Kokku esitas hageja kostjale 2015. aastal sõiduki kasutamise eest üüriarveid summas

6564 eurot. Kostja ei esitanud arvete osas mingeid vastuväiteid. Perioodi 22.05.2015. a

kuni 21.06.2015. a eest ei nõudnud hageja kostjalt üüri, sest sõidukil esines rikkeid ning

kostja ei saanud sõidukit kasutada. Hageja soovis 2015. a detsembris, et kostja tagastaks

talle sõiduki nii, et see vaadatakse autoteeninduses üle ja fikseeritakse selle seisund.

Kostja ei olnud nõus sõidukit selliselt üle andma ja sõiduk jäi jätkuvalt kostja kasutusse.

4. 26.04.2017. a edastas hageja lepinguline esindaja kostjale avalduse, milles nõudis kostjalt

tekkinud võlgnevuse tasumist. Nimetatud avaldusega ütles hageja poolte vahel sõlmitud

sõiduki üürilepingu üles ja palus sõiduk tagastada hiljemalt 04.05.2017. a Opeli

esindusse. Kostja ei tagastanud sõidukit hageja poolt nõutud ajal ja kohas. Samuti vaidles

kostja vastu hageja rahalisele nõudele. 16.06.2017. a andis kostja lepinguline esindaja

hageja juhatuse liikmele E.X-ile üle sõiduki võtme. Kostja sai sõiduki kätte Fortuuna tn

10, Tartu asuvast parklast.

5. Vaatamata sellele, et kostja pidi alates 2015. aasta jaanuarist tasuma üüri koos

käibemaksuga 600 eurot kuus, nõuab hageja kostjalt kogu sõiduki kasutamise aja eest

üüri 300 eurot kuus koos käibemaksuga.

6. Kostjal on tasumata perioodil mai 2014. a kuni detsember 2014. a arvest nr 15001

sõiduki kasutamise eest üür summas 400 eurot. Kostja võlgnevus 2015. a eest on 3282

eurot, 2016. a eest 3600 eurot, 2017. a eest 1650 eurot. Kokku on kostja võlgnevus

hageja ees 8932 eurot.

7. Hageja nõuab seadusjärgset viivist 2014. a üürimaksete tasumisega viivitamise eest alates

01.02.2015. a, 2015. a üürimaksete tasumisega viivitamise eest alates 01.02.2016. a,

2016. a. üürimaksete tasumisega viivitamise eest alates 01.02.2017. a. ja 2017. a

üürimaksete tasumisega viivitamise eest alates 17.06.2017. a kokku 1497,08 eurot ning

täiendavalt viivist 8 % aastas alates 17.10.2018. a.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 8932 eurot, viivised 1497,08 eurot ja

viivise alates hagi esitamisest 8% aastas põhinõudelt summas 8932 eurot kuni

põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (I kd tl 52-59)

9. Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

10. Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudub igasugune õiguslik suhe sõiduki Opel

Vivaro kasutamiseks ning selle eest üüritasu maksmiseks. Kostja on järjepidevalt sellise

õigussuhte olemasolule vastu vaielnud ja ei ole mitte kunagi tunnistanud hageja ees või

nõustunud tema väitega, et on kasutanud hageja sõidukit ja võtnud kohustuse selle eest

hagejale tasuda.

11. Hageja juhatuse liige E.X liisis sõiduki kevadel 2014. a hageja nimele selleks, et anda

sõiduk isiklikel ja perekondlikel eesmärkidel kasutamiseks oma endisele elukaaslasele ja

poja Rxxxx E.X-i emale K.F Jxxxxxxxe (endine K.F). L. xxxxxxxvõttis sõiduki

kasutusele, kuna E.X ei leppinud, et L. xxxxxv kasutab oma sõitudeks endise abikaasa

Txxx K.F sõidukit. Reaalne vajadus L. Jxxxxxxx uue sõiduki kasutamiseks puudus. E.X

andis sõiduki üle L. Jxxxxxxxe, et viimane saaks seda kasutada omal äranägemisel.

Sõiduki tehnilisse passi kanti vastutavaks kasutajaks L. Jxxxxx füüsilise isikuna, mitte

kostja või kostja juhatuse liige. L. Jxxxxxxxxja E.X-il puudus kokkulepe, et kostja ja/või

L. Jxxxxx peavad hakkama sõiduki kasutamise eest hagejale tasu maksma.

12. E.X esitas 2015. a jaanuaris, 8 kuud pärast sõiduki üleandmist arve sõiduki kasutamise

eest kostjale seetõttu, et E.X-i ja L. Juxxxxx isiklikud suhted olid muutunud konfliktseks.

L. Juxxxx tasus arve osaliselt, et E.X ei esitaks L. Jxxxxxx endise abikaasa T. K.F vastu

kohtusse kaebust/hagi ning nõudis, et E.X võtaks sõiduki enda valdusse tagasi ja paneks

sõiduki müüki. Arve osalise tasumisega ei võtnud L. Jxxxxx ega kostja omaks väidetava

kokkuleppe olemasolu sõiduki kasutamise eest tasu maksmiseks.

13. L. Jxxxxx kordas oma soovi sõiduki kasutamisest loobumiseks E.X-i ees korduvalt ning

keeldus seetõttu maksmast ka edaspidi kostja poolt väljastatud arveid sõiduki väidetava

kasutamise kohta. E.X ei nõustnud sõidukit müüki panema ega ka selle valdust L.

Jxxxxxxxt tagasi võtma. Sellest lähtuvalt seisis sõiduk alates 2015. a kevad-suvest, ilma

et L. Juxxxx oleks seda kordagi kasutanud.

14. L. Juxxxxxsaatis 30.11.2015. a Swedbank K.Fing AS-le kui sõiduki omanikule avalduse,

milles teatas soovist sõiduki valdus üle anda. Swedbank K.Fing AS teatas 02.12.2015. a

vastuses, et L. Jxxxxx saab sõiduki valduse üle anda vaid hagejale, kes ei olnud sellest

huvitatud. L. Jxxxxxx esindaja vandeadvokaat Alo Noormets saatis 07.12.2015. a E.X-ile

kui ProTek OÜ juhatuse liikmele teate sõiduki valduse tagasivõtmise kohta. E.X

reageeris 07.12.2015. a teatele ning asus L. Jurjeviga Opeli esinduses sõiduki diagnostika

ja üleandmise aega kooskõlastama. Pärast seda, kui kostja lepinguline esindaja palus

11.12.2015. a E.X-il täpsustada sõidukile tehtava diagnostika põhjuseid, ei vastanud

E.X enam kostja ega tema lepingulise esindaja pöördumistele.

15. 30.05.2016. a toimus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas E.X-i ja L. Jxxxxxi vahelises

õigusvaidluses (tsiviilasjas nr 2-16-2609) kohtuistung, millele eelnevalt teatas kostja

lepnguline esindaja oma 26.05.2016. a e-kirjas E.X-ile, et L. Jxxxxx toob sõiduki

vahetult enne kohtuistungit Tartu kohtumaja parklasse ning annab selle valduse koos

võtmega seal E.X-ile üle. Kui kostja lepinguline esindaja soovis kohtumajas E.X-ile üle

anda sõiduki võtit, siis E.X keeldus võtit vastu võtmast. Pärast kohtuistungit toimetas L.

Jxxxxx sõiduki avalikku tasuta parklasse asukohaga Paju tn T1 / Fortuuna 10 kinnistul

Tartus. Kostja lepinguline esindaja teavitas sõiduki täpsest asukohast 01.06.2016. a ka

E.X-i ning teatas veelkord, et E.X-il on võimalik sõiduk igal hetkel kätte saada. Kuivõrd

E.X ei reageerinud kirjale, saatis kostja lepinguline esindaja E.X-ile korduvteated

29.08.2016. a ja 02.11.2016. a.

16. Kostja on seisukohal, et hageja andis sõiduki L. Jxxxxxx kasutusse suuliselt sõlmitud

tasuta kasutamise lepingu alusel, mille L. Jxxxxx ütles üles hiljemalt 07.12.2015. a.

avaldusega. L. Jxxxxx nõudis hagejalt sõiduki valduse tagasivõtmist, kuid hageja keeldus

sõiduki valduse tagasivõtmisest, millega sattus hageja alates 08.12.2015. a

vastuvõtuviivitusse ning hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt sõiduki kasutamise

eest tasu.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (I kd tl 110, 162-169)

17. Hageja on seisukohal, et tegemist on üürilepinguga. Hageja liisis sõiduki kostja soovil ja

tellimusel kostja majandustegevuseks. Hageja andis kostja kasutusse sõiduki ja kostja

osaliselt ka tasus sõiduki kasutamise eest.

18. Hageja esitas esimese arve 8 kuud pärast lepingu sõlmimist L. Jxxxxxx palvel, sest alles

tegevust alustanud Cleanmanagement OÜ ei olnud teeninud piisavalt vahendeid, et

esimese 8 kuu jooksul üürimakseid tasuda ja palus esialgset maksepuhkust. Alates 2015.

a jaanuarist esitas hageja kostjale arveid igakuiselt ning neid arveid kostja ei tasunud ja ei

esitanud ka vastuväiteid. Kui hageja oleks sõiduki andnud L. Juxxxxx kui füüsilise isiku

kasutusse, siis ei oleks hageja sõiduki üüriarveid esitanud mitte kostjale, vaid L.

Jxxxxxxxe. Arve tasumine kostja poolt tõendab lepingulist suhet hageja ja kostja vahel.

19. Kostja lasi korduvalt teha sõidukile hageja kulul hooldus- ja remonttöid, viimati 2015. a

juuni lõpus, pärast mida jätkas kostja sõiduki kasutamist. Kui kostja ei oleks sõidukit

enam kasutanud ega seda kasutada soovinud, siis ei oleks kostja sõidukit pärast

remonttööde teostamist enam oma valdusesse võtnud. Kostja võttis sõiduki enda

valdusse, mis osundab sellele, et kostjal oli vähemalt 2015. a juunis soov ja huvi sõidukit

edasi kasutada. Isegi kui kostja ei kasutanud mingil ajal sõidukit, siis üürilepingu puhul ei

sõltu üüri tasumine sellest, kas üürilepingu esemeks olevat asja kasutatakse või mitte.

Seni, kuni üürileping kehtib ja üürilepingu esemeks olevat asja ei ole üürileandjale üle

antud, lasub üürnikul kohustus üüri tasuda.

20. Kuigi kostja väljendas alates 2015. a detsembrist sõnadega soovi sõiduk tagastada, ei

olnud kostja teod sõnaliselt väljendatuga kooskõlas. Kostja ei võtnud faktiliselt ette

samme selleks, et sõiduk tagastada. Hageja andis kostjale korduvalt teada, et sõiduki

üleandmine toimub AS-i Carring autoteeninduses, kus oleks võimalik sõiduk koheselt üle

vaadata ning seisukord fikseerida. Kostja eiras hageja ettepanekut.

21. Kostja lepingulise esindaja väidetavalt saadetud teated perioodil detsember 2015. a kuni

mai 2016. a ei ole hagejani jõudnud. Hageja ei nõustu kostja väitega, et 07.12.2015. a

tehtud ettepanek sõiduki üleandmiseks on käsitletav lepingu ülesütlemisena. Kostja ei

edastanud hagejale lepingu ülesütlemisavaldust, mistõttu lepingu ülesütlemist ei

toimunud.

KOHTU SEISUKOHT

22. Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis,

on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

23. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas ja kelle vahel oli sõlmitud leping sõiduki Opel

Vivaro kasutamiseks ning kui poolte vahel oli sõlmitud leping, siis kas tegemist oli üüri-

või tasuta kasutamise lepinguga.

24. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslik esindaja E.X andis sõiduki mais 2014. a K.F

Jxxxxxx (endise nimega K.F) kasutusse.

25. Rahalise nõude esitamiseks teise isiku vastu peab olema õiguslik alus. Põhiline õiguslik

alus raha nõudmiseks tuleneb sellest, et poolte vahel on võlasuhe võlaõigusseaduse

(VÕS) § 2 lg 1 mõttes. VÕS § 3 lg järgi võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2) kahju

õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu

avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.

26. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1

kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

27. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil,

kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt

avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis

väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3).

VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele

tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui

nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-

s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et

nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek

sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis

tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

28. Hageja sõiduki Opel Vivaro liisinguvõtjana (28.04.2014. a liisinguleping ja

kindlustuslepe, I kd tl 10-17) on esitanud kostjale sõiduki Opel Vivaro kasutustasu arved

2015. aasta ja 2016. a jaanuari kohta (I kd tl 21-31) ning esimesel s.o 19.01.2015. a

esitatud arvel nr 15001 (I kd tl 21) on käsikirjaliselt märgitud, et 2000 eurot makstud.

29. Kohus ei nõustu hagejaga, et arvete esitamine ja ühe arve osaline tasumine tõendab

poolte vahelist lepingulist suhet. Ainuüksi e-kiri (I kd tl 132) sisuga „tee mu firmale

arve“ ilma mingi viiteta, mis äriühingule ja mille alusel tuleb arve esitada ning kostjale

edastatud arvele käsikirjaliselt (I kd tl 21) märgitud „2000 eurot makstud“ ei tähenda

veel seda, et poolte vahel oleks lepinguline suhe.

30. Selleks, et hinnata, kas poolte vahel on sõlmitud leping või kas saaks lugeda lepingu

sõlmituks mingi teoga (nt arve osalise tasumisega) tuleb tahteavaldust lepingu

sõlmimiseks tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Ehk siis tuleb hinnata kas

pooltel (juriidilistel isikutel) oli tahe sõlmida leping sõiduki kasutamiseks.

31. Kohtule esitatud e-kirjavahetustest (I kd tl 60, 64) teemal „Koolitusele Opel Vivaro, v.

hea pere + tööauto“ nähtuvalt on poolte seaduslikud esindajad E.X ja L. Jxxxxx (K.F)

pidanud aprillis 2014. a läbirääkimisi, millist sõidukit soetada perele ja töö tegemiseks

ning samas e-kirjas on arutletud ka sõiduki Koolitusele (võimalik, et OÜ Eesti Koolitus,

mille juhatuse liige E.X sel ajal oli) liisingusse võtmisest ning kuumaksest. Ka jaanuari

2015. a e-kirjavahetusest (I kd tl 144) teemal „arvepidamine elatisraha ja auto suhtes“

nähtuvalt on E.X ja L. Juxxxxxarutlenud sõiduki (bussi) liisingumakse tasumisest ja lapse

elatiseraha tasaarvestamisest. Nimelt on E.X kirjutanud L. Jxxxxxxxe, et „buss läheb

müüki ja senikaua tasaarveldamine nii, et elatisraha 250 euro asemel maksan igakuiselt

bussi liisingut 300 eurot edasi. Ja 50 euro tagasikandmist pole sult vaja, las see jääb

Rxxxxx elatisrahale lihtsalt lisaks“.

32. 21.01.2015. a 17:15x aadressilt E.X-i e-postile saadetud e-kirjavahetused (I kd tl 132,

144) on oma sisult erinevad, kuivõrd ühes (I kd tl 132) on kirjas, et „kandsin üle 2000

euri, makse kinnitus lisas“ ning teises (I kd tl 144) täiendavalt, et „ülejäänud osa panen

teele siis, kui olen saanud kirja kinnitusega, et auto läheb müüki ja liisingu katteks läheb

Rxxxxx elatisraha ja kannan igakuiselt 50 lisaks kuni auto müüdud“.

33. Kuigi kostja seadusliku esindaja väitel on E.X e-kirja sisu muutnud ning ei ole teada, kes

kandis üle 2000 eurot, on ta samas kinnitanud, et on arve osaliselt tasunud, kuna isiklikud

suhted E.X-iga muutusid keeruliseks. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest

nähtuks kes (kas kostja või L. Jxxxxx isiklikult) selle arve tasus. Lisaks on L. Jxxxxx

väitnud, et e-posti aadress liis@eestikoolitus.ee ei ole tema e-posti aadress ning tal

puudub sellele ligipääs. Tõendeid millest nähtuks, kes eelnimetatud e-posti haldab ja

kellel on sellele ligipääs, kohtule esitatud ei ole.

34. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on enne sõiduki soetamist kui ka pärast selle L.

Jxxxxxxxe kasutusse andmist kogu kirjavahetus toimunud ainult L. Juxxxxxxx

sealhulgas tema isikliku e-posti aadressi ja kaudu ning üheski e-kirjas ei ole viidet

kostjale kui äriühingule. Ka E.X-i ja L. Juxxxxx varasemast kirjavahetusest (I kd tl 60),

kus räägitakse sõiduki soetamisest ning on ka arutletud, et „buss on ideaalne

töötegemiseks“, ei nähtu, kellele või millise töö tegemiseks sõidukit võiks vaja minna.

35. Ka sõiduki võtme üleandmise aktis (I kd tl 41), millele on allakirjutanud L. Juxxxxx

lepinguline esindaja (mitte kostja lepinguline esindaja) ja E.X ei ole ühtegi viidet

kostjale. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks sõidukit vajanud või soovinud

kasutada oma majandustegevuses, kohtule esitatud ei ole. L. Juxxxxxon isiklikult

soovinud sõidukit tagastada Swedbank K.Fing AS-ile (I kd tl 70-71), kui ka hagejale (I

kd tl 74, 77-80).

36. Arvestades asjaolu, et hageja seaduslik esindaja E.X ja kostja seaduslik esindaja L.

Jxxxxx (K.F) on endised elukaaslased ning neil on ühine laps Rxxxx E.X, kelle

hooldusõiguse üle käis ka 2015, 2016. a kohtuvaidlus (I kd tl 66-69, 146-153) on kohus

seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega kogumis on leidnud tõendamist asjaolu, et

hageja seadusliku esindaja E.X-i tahe oli anda liisitud sõiduk perekondlikes huvides L.

Jxxxxxx isiklikku kasutusse ning selliselt sai tema tahteavaldusest aru ka L. Jxxxxx ning

kohtus ei leidnud tõendamist, et äriühingute vahel oleks sõlmitud leping sõiduki

kasutamiseks VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 2 ja TsÜS § 68 lg 3 mõttes.

37. Arvestades eeltoodud põhjendusi jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

38. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses.

39. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

40. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

41. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja (II kd tl 13-15, 26-29) kohaselt on tema kantud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 2437,50 eurot (ilma käibemaksuta),

mille kostja palub hagejalt välja mõista.

42. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

43. Kostja esindaja vandeadvokaat Alo Noormets on osutanud kohtumenetluses õigusabi

tunnihinnaga 125 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 19,5 tundi.

44. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, keerukust, nõude olemust, asjas toimunud

kohtuistungeid ning kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu

ja sisu, leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud summas 2437,50 eurot on vajalikud ja

põhjendatud.

45. Kuivõrd kostja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist on põhjendatud

hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja kantud lepingulise esindaja kulu summas

2437,50 eurot ilma käibemaksuta.

46. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist kohtulahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik