3-18-873/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-873

Haldusasi

Iirise tn 5 korteriühistu ja XX kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 18.01.2018 ehitusloa nr

1812271/01090 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Tallinn, Iirise tn 5 korteriühistu ja XX,

volitatud esindaja v.adv Rivo Kaldvee

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva

Vanamb

Kolmas isik – Keemia 15 Arenduse OÜ, volitatud

esindaja v.adv Kristo Kallas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinn,

Iirise

tn

korteriühistu

ja

XX

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud 4 fotot.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2018.

a otsus haldusasjas nr 3-18-873 muutmata.

3. Mõista Iirise tn 5 korteriühistult ja XX-lt solidaarselt välja Keemia 15 Arenduse OÜ

kasuks apellatsiooniastme menetluskulu 787 (seitsesada kaheksakümmend seitse) eurot.

Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.06.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-18-873

2(12)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 otsusega nr 95 kehtestati Keemia tn 15 ja 17 kinnistute

detailplaneering (DP). DP on kehtiv.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 18.01.2018 ehitusloa nr

1812271/01090 äripindadega korterelamu püstitamiseks aadressil Keemia tn 15, Tallinn ning

külmaveetorustiku, ühisvoolse kanalisatsiooni ja sidekanalisatsiooni püstitamiseks aadressil

Mehaanika tänav.

3. Iirise tn 5 korteriühistu (Iirise tn 5 KÜ) ja XX esitasid 27.04.2018 (täiendatud

17.05.2018) Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 18.01.2018 ehitusloa nr 1812271/01090

tühistamiseks osas, milles see lubab püstitada Keemia tn 15 kinnistule äripindadega

korterelamu.

Ehitusluba on Keemia tn 15 aadressile hoone püstitamise osas õigusvastane, kuna hoone

aluseks olev ehitusprojekt ei võimalda püstitada hea ehitustava (ehitusseadustiku (EhS) § 7) ja

ohutuspõhimõtetega (EhS § 8, § 11 lg 2 p-d 3, 4, 9) kooskõlas olevat ehitist ning sellise ehitise

püstitamine rikub nii korteriühistu õigusi kui selle liikmete, sh XX (Iirise 5-217 omanik)

subjektiivseid õigusi – omandiõigust ja õigust tervise kaitsele.

Korteriühistul on õigus seista oma liikmete õiguste eest. Korteriomandi- ja korteriühistu

seaduse (KrtS) § 12 lg-st 1 tuleneb, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist

tulenevaid õigusi korteriühistu kaudu. Seadus ei loetle seejuures mingeid kitsalt spetsiifilisi

korteriomanike õigusi ja korteriühistu pädevusi.

Ehitusloaga kaasneb kaebajatele EhS § 44 p-i 4 kohane püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia

koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Selliste negatiivsete

mõjude tõttu kuulub ehitusluba iseseisvalt ja osaliselt tühistamisele ning seda sõltumata

asjaolust, et selle aluseks olev DP on kehtiv. Vastustaja pidanuks EhS § 44 p-de 3, 4, 10 ja 12

alusel ehitusloa väljastamisest keelduma.

Korruselamu ehitamine piirkonda ei ole lubatav. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001

määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu (Tallinna ÜP) maakasutusplaani

kohaselt on Keemia tänaval eelistatud väikeelamud. Seega oli kaebajatel õigustatud ootus, et

Keemia tänava piirkonda korruselamuid ei ehitata. Arvestades piirkonnas asuvaid madalaid

üksikelamuid, tuleks ühtse hoonestamise eesmärgil eelistada üksikelamute ehitamist.

Piirkonna ühtlase hoonestustiheduse tagamiseks tuleb lähtuda 03.11.2016 Tallinna

Linnavolikogu otsusega nr 172 kehtestatud Kristiine linnaosa üldplaneeringust (Kristiine ÜP),

3-18-873

3(12)

mis näeb väikeelamute alale ette hoonestustiheduse 0,4, väikeste korterelamute aladele 0,6 ja

segahoonestusaladele 1,2. Ehitusloaga hõlmatud ala hoonestustihedus on aga 1,74, mis on

vastuolus Kristiine ÜP-ga. Lisaks näeb Kristiine ÜP segahoonestusalade hoonete kõrguseks

ette 18 m, kavandatava hoone kõrgus on aga 25,7 m.

Vaidlusaluse hoone ehitamisel kaob piirkonnale iseloomulik elukeskkond. Uue ehitise

püstitamine toob kaasa negatiivsed mõjud piirkonna liikluskorraldusele. Juba ainuüksi

parkimisnõuete täitmiseks vajalike parkimiskohtade rajamisega kortermaja ette, mis asetsevad

risti Keemia tänavaga, halveneb oluliselt liikluse sujuvus Keemia ja Mehaanika tänavatel.

Samuti suureneb oluliselt liiklusohtlike olukordade arv. Keemia tänavale parkimiskohtade

rajamine ei ole põhjendatud ning halvendab oluliselt piirkonnas liiklevate sõidukite ja

jalakäijate ohutust ning juurdepääsu Iirise tn 5 majale. Kuivõrd Keemia tänav on kitsas, siis

väheneb ka Keemia tänava läbilaskevõime ja liiklusohutus. See omakorda mõjutab otseselt

XX kui igapäevaselt piirkonnas liiklejat.

Segahoonestusaladel peab olema korteri kohta selle suurusest sõltuvalt 1–1,2 parkimiskohta.

Arvestades ehitatavaid äripindu (kokku 7), ei ole 6 parkimiskohta ilmselgelt piisav. Ka

ehitatava hoone korterite arvust tulenevalt jääb parkimiskohti puudu. Ei ole välistatud, et

parkimiskohtade

puudumisel

hakatakse

parkima

kitsal

Keemia

tänaval,

elumaja

juurdepääsuteel ja parkimiskohtadel või elumaja juures murul. See tekitab korteriühistule

majanduslikku kahju ning vähendab ka piirkonna liiklusohutust.

Korterelamu ehitamine piirkonda on ohtlik. Hoone on kavandatud Iirise tn 5 eluhoonele liiga

lähedale ning selle peamiseks tagajärjeks on päikesevalguse ebapiisavus. Planeeringu koostaja

arvestus insolatsiooni osas on ebakorrektne. XX korteris on juba praegu puudulik insolatsioon

ning uue hoone ehitamine halvendab seda veelgi.

Selge pole, kas radooniohu tõrjumiseks vajalike tööde tegemine on piirkonna elanikke ohtu

seadmata võimalik. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on krundi radoonitase keskmisel

või kõrgel tasemel. Radooniohu suurenemine kaasneb eelkõige korterelamu maa-aluse korruse

rajamisega. Kuna radoon võib õhuga koos levida 20‒40 m kaugusele, võib kõrge radoonitase

mõjutada eluruume ning põhjustada tervisekahju korteriühistu liikmetele (sh XX-le).

Ehitusprojekt ei tugine ehitusuuringu tulemustele, sest väidetav radooniuuringute korraldaja

Finestum Ehitusekspertiisid OÜ ei ole tegelikult Keemia 15 ja 17 kinnistul radooniuuringuid

teinud ning raport on võltsitud.

Uue hoone ehitamine seab ohtu ka Iirise tn 5 KÜ majandatava hoone säilimise, kuna

piirkonna pinnas on korterelamu ehitamiseks liiga nõrk.

4. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Korteriühistust kaebajal on kaebeõigus üksnes osas, milles vaidluse ese puudutab

korteriühistu ülesannete täitmist (s.t elamu haldamisega ja majandamisega seonduvat) või

hoone säilimise tagamist. Korteriühistu ei saa pöörduda kohtusse ühistu liikmete

subjektiivsete õiguste kaitseks. Kõik kaebajate märgitud asjaolud on seotud ühistu liikmete

subjektiivsete õigustega.

Kaebajate väited puudutavad Keemia tn 15 ja 17 kinnistute DP-d. DP tegemise ajal kehtinud

planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p 2 kohaselt on krundi ehitusõiguse määramine DP, mitte

ehitusloa ülesanne. PlanS § 9 lg 4 kohaselt moodustavad krundi ehitusõiguse krundi

kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine

krundil; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus. Kõik

see ongi lahendatud DP-s. Samuti on sellega lahendatud liikluskorraldus ja parkimine (PlanS

3-18-873

4(12)

§ 9 lg p 4). DP on kehtiv ning vaidlustatud ehitusluba vastab sellele. Kaebajad ei ole esitanud

ühtegi väidet ehitusloa vastuolu kohta DP-ga. Kõiki kaebajate esile toodud vastuväiteid on

kaalutud juba DP menetluses. Kui ehitusluba on kooskõlas DP-ga ja vastab DP tingimustele,

on ehitusluba õiguspärane.

PlanS § 9 lg 2 p-i 8 kohaselt reguleeritakse keskkonnatingimused DP-ga, mitte ehitusloaga.

Radooni küsimust on DP seletuskirjas analüüsitud. Keemia tn 15 ja 17 kinnistutel on

radooniriski hinnatud keskmiseks ja kõrgeks, mistõttu rakendatakse ehitusprojekti kohaselt

eraldi spetsiaalset meedet radooniriski maandamiseks. Radoonioht seisneb radooni sisaldava

gaasi võimalikus kogunemises hoone suletud ruumidesse esimesel korrusel või keldrikorrusel,

mitte selle levimisel välisõhku või hoone kõrgematele korrustele. Naaberhoonete ehitus,

sõltumata hoone tüübist, ei suurenda ümbritsevas välisõhus radoonitaset, vaid pigem isoleerib

selle imbumist pinnasest välisõhku. Radooni siseruumidesse imbumise vältimiseks

rakendatakse ehitustehnilisi meetmeid. Väidetav ebapädeva isiku poolt tehtud radooniuuring

saab antud juhul rikkuda kolmanda isiku õigusi, mitte aga kaebajate õigusi.

Eesti standardi EVS 894:2008+A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” p-i

4.3.3 järgi tuleb planeeringute koostamisel valida hoonete asukoht selliselt, et eluruumides

oleks ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu

insolatsioon päevas, mis on Iirise tn 5 puhul tagatud nii DP kui ka ehitusloaga.

Keemia tn 15 kinnistu ehitusõiguse osas ei saa tugineda Tallinna ÜP maakasutusplaanile, mis

kehtis enne DP kehtestamist. DP-ga muudeti Keemia tn 15 ja 17 (nüüd ühtse aadressiga

Keemia tn 15) kinnistute osas maakasutuse juhtotstarvet ning väikeelamute juhtotstarbega ala

muudeti korruselamute juhtotstarbega alaks. Olukorras, kus Keemia tänava piirkonna ehituslik

situatsioon oli ammu enne DP-d oluliselt muutunud (otsuses on kirjeldatud, et 5-korruselised

hooned asuvad Keemia tn 13 ja Keemia tn 19 kinnistutel ning 6-korruseline korterelamu

paikneb Keemia tn 11 kinnistul), on kaebajate väide õigustatud ootuse kohta, et Keemia

tänava piirkonda ei ehitata korruselamuid, silmakirjalik. Kristiine ÜP kehtestati rohkem kui

aasta pärast Keemia tn 15 ja 17 DP-d.

Kaebajad kaasati ehitusloa menetlusse.

5. Keemia 15 Arenduse OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata.

Ehitusluba on välja antud kehtiva DP alusel. Kaebajad ei ole välja toonud ehitusloa vastuolu

kehtiva DP-ga. Kõik viited varasemale DP-le ning üldplaneeringule on asjakohatud. Lähtuda

tuleb kehtivast DP-st, millega muudeti üldplaneeringut. Seega on kaebajate viited Tallinna

ÜP-le eksitavad. Kristiine ÜP kehtestati pärast Keemia tn 15 ja 17 DP-d.

Kaebajate väited insolatsiooninõuete rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. XX

korteri osas on insolatsiooni kestus 3 tundi tagatud. Kaebajad ei saa eeldada, et linnaruum ja

keskkond nende ümber üldse ei muutuks. Seega ei saa ka insolatsiooni vähenemine olla

aluseks ehitustegevuse keelamiseks. Keemia tn 15 ja 17 DP koostamisel teostati OÜ

Fassaadiprojekt arhitekti Peep Soopere poolt Iirise tn 5 insolatsioonianalüüs, mille õigsuses ei

ole alust kahelda. Nimetatud analüüsi arvestati ka planeeringulahenduse korrigeerimisel, mh

vähendati osaliselt korruselisust.

Kõrge radoonioht ei ole ehitamist välistav asjaolu. Kaebaja väited, justkui oleks

radooniuuringud valed ja võltsitud, on tõendamata. Isegi kui Finestum Ehitusekspertiisid OÜ

ei ole radoonimõõtmisi teostanud nõuetekohaselt (mida kolmas isik ei mööna), ei tähenda see,

et ehitusprojektis ei ole radooniohuga arvestatud. Kaebajad on jätnud tähelepanuta, et radoon

hajub välisõhus kiirelt. Seega ei oma erilist tähtsust radooni võime levida õhus liikudes 20‒40

3-18-873

5(12)

m. Potentsiaalne radoonioht ei kao ka siis, kui Keemia tn 15 kinnistule äri- ja kortermaja

ehitamine keelatakse. Väikestes kogustes radooni imbub pinnasest kogu aeg. Maapealsete

korruste arv ei mõjuta radooni levimist. Pigem takistab hoone radooni levikut.

Parkimiskohtade arv on ette nähtud DP-s ning ehitusprojekt vastab DP-le. Kaebajad ei saa

tugineda DP-st hilisemale ÜP-le ja selles toodud parkimiskohtade normväärtusele. Kaebajate

hirm selle ees, et parkimiseks hakatakse kasutama Iirise tn 5 kinnistut, ei ole õigustatud. Isegi

kui selline oht peaks realiseeruma, on selle kõrvaldamiseks võimalik kasutada teisi abinõusid.

Kaebajate väited seoses haldusmenetluse reeglite rikkumisega on ainetud. DP menetluses on

kaalutud nii avalikke huve kui ka puudutatud isikute huve ja õigusi, kaalumist ei pea ehitusloa

väljastamisel kordama. Vastustaja on vastanud kaebajate vastuväidetele Keemia tn 15

ehitusloa taotluse ja projekti osas.

6. Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2018 otsusega kaebuse rahuldamata, poolte

menetluskulud nende endi kanda ning mõistis kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks

välja menetluskulud 1100 eurot.

Korteriühistust kaebajal on kaebeõigus üksnes osas, milles vaidluse ese puudutab

korteriühistu ülesannete täitmist (s.t elamu haldamise ja majandamisega seonduvat) või hoone

säilimise tagamist. Korteriühistu ei saa pöörduda kohtusse ühistu liikmete subjektiivsete

õiguste kaitseks ning kaebeõigust ei saa laiendada kõikvõimalikele probleemidele, mis võivad

potentsiaalselt rikkuda ühistu liikmete subjektiivseid õigusi . Ka KrtS § 12 lg-st 1 ei tulene, et

korteriühistu saaks pöörduda korteriomanike omandiõiguse vm subjektiivse õiguse kaitseks

kohtusse korteriomanike asemel. Korteriomandi omanik peab omandiõigust ja tervise kaitsega

seotud õigusi kaitsma ise (HKMS § 44 lg 1).

Kristiine ÜP kehtestati 03.11.2016, s.o pärast asjassepuutuva DP kehtestamist. Kuna Kristiine

ÜP algatati 09.03.2006, arvestati DP koostamisel sellest tulenevate põhimõtetega.

Kohus ei käsitle sisuliselt kaebuse väiteid, mis seonduvad DP kehtestamise otsuse tegemisel

kaalutlusõiguse teostamisega (korterelamu püstitamine ei võimalda säilitada piirkonna

rahulikkust ja elanike võimalust privaatsusele; kaob piirkonnale iseloomulik elukeskkond;

pinnas on korterelamu püstitamiseks liiga nõrk ja seab ohtu KÜ poolt majandatava hoone

säilimise; kortermaja püstitamine tekitab liiklus- ja parkimisprobleemid). Ehitusloa

vaidlustamisel ei saa tugineda väidetele, millele on DP menetluses juba vastatud tulenevalt

sellest, et ehitusõiguse määrab DP. Kehtival haldusaktil on HMS §-st 60 tulenevad tagajärjed

(siduvus). Kui ehitusluba on kooskõlas kehtiva DP-ga ja vastab DP tingimustele, on

ehitusluba õiguspärane. EhS § 7 (hea ehitustava) ja § 8 (ohutus) väidetav rikkumine on

põhistamata. Arvestades projekti kooskõlastamist pädevate haldusorganite poolt, ei saa selliste

paljasõnaliste ja üldiste väidete alusel lugeda kaebajate väiteid põhistatuks (HKMS § 63).

Samuti ei ilmne, milles seisneb EhS § 11 lg 2 p-de 3, 4 või 9 (ehitisele esitatavad nõuded)

rikkumine kaevatava ehitusloa või selle realiseerimise tulemusel.

Kehtivas DP-s on hinnatud planeeringualale korruselamu püstitamise võimalikkust seoses

pinnase omadustega. Ehitusprojekti konstruktsioonide osa seletuskirjast (p 1.4) nähtub

halbade geoloogiliste oludega arvestamine vundamendi projekteerimisel.

Radoonioht ei puuduta KÜ õigusi ega riku XX õigust tervist mittekahjustavale keskkonnale

(EhS § 44 p-d 4, 10; KsÜS § 23 lg 1). Radooni tase ja liikumine saab puudutada püstitatava

kortermaja tulevasi elanikke, kui maapinnast lähtuva radooni juhtimiseks ei ole projektis

kavandatud kohaseid ehituslikke meetmeid. Selliste kolmandate isikute õiguste kaitsmiseks

kaebajatel kaebeõigust pole. Vastustaja on lähtunud lisaks kaebajate poolt kahtluse alla seatud

3-18-873

6(12)

Finestum Ehitusekspertiisid OÜ tööle Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Tallinna radooniriski

kaardist. Radoonirisk piirkonnas on loetud kõrgeks. DP seletuskirja p 4.3.8 käsitleb radooni ja

seab nõuded ehitusprojektile. Kaebajad ei väida, et ehitusprojekt poleks DP esitatud nõuetele

vastav. Ilmne on see, et radoonitase kõrvalhoones või naaberkrundil, mh ehitamise ajal, ei saa

kujutada ohtu XX tervisele. Väide on tõendamata ja eluliselt ebausutav. Seega ei vaja sisulist

kontrollimist ka väide, kas ehitusloa taotluse menetlejale esitati teadvalt valeandmeid ja

taotleti luba võltsitud radooniuuringu alusel ning hinnata, millised on selle tagajärjed (EhS §

44 p 3). Ehitusloale ei saa esitada populaarkaebust.

Tallinna ÜP maakasutusplaanile ei saa ehitusloa andmise menetluses enam viidata, kuna DP

kehtestamisel muudeti ÜP maakasutusplaani kohane väikeelamute juhtotstarbega maa

korruselamute juhtotstarbega alaks.

Väited liikluse tihenemisest ja parkimiskohtade nappusest olid kohased DP menetluses. DP-le

mittevastavust kaebajad ei väida. Tallinna Transpordiamet on ehitusprojekti liikluslahenduse

kooskõlastanud. Tänava äärde, osaliselt kinnistule on ettenähtud 10 avalikku parkimiskohta

ning kinnistu teenindamiseks on parkimiskohad kinnistul. Jalakäijatele on kavandatud

planeeritava krundi territooriumile uus kõnnitee. Projekt vastab DP seletuskirja p-le 4.2.

Hoone asetus ja kõrgus seonduvad Iirise tn 5 eluruumide insolatsiooniga, kuid need

kriteeriumid määrati kindlaks DP-ga, mida ehitusloa vaidluses enam vaidlustada ei saa.

Insolatsioonianalüüs (OÜ Fassaadiprojekt) koostati DP menetluses, milles päikesevalguse

kestuse ebapiisavaks muutumist ei tuvastatud. DP seletuskirja p-s 4.3.7 on insolatsiooni

käsitletud. Kaebaja XX ei väida, et ehitusprojekti järgi ehitamine ei taga tema eluruumides

insolatsiooni endisel või vähemalt rahuldaval tasemel ning projekt ei vasta DP-le. Seega ei

esinenud ehitusloast keeldumise aluseid vastavalt EhS § 44 p-dele 4 ja 10.

Ehitusloal on märge, et enne ehitamist tuleb ehitusprojektile teha ehitusprojekti ekspertiis.

Kaebaja ei ole projektile viidates põhistanud, milline osa sellest ei taga ohutut ehitamist.

Kaebajate esitatud SV Ehituskonsultatsioonide OÜ tehniline uuring (Iirise tn 5 ja 7 vahelise

galerii kohta) ja selles sisalduvad fotod ei tõenda, et kaevatava ehitusloa aluseks olev

ehitusprojekt poleks nõuetekohane ega võimaldaks ohutut ehitamist. Pragude tekkimine

fassaadil ei ole põhjuslikus seoses ehitusloa alusel ehitamisega, kuivõrd ehitamine ei

toimunud enne ehitusloa andmist. Iga hoone omanik peab ise tagama oma vara korrashoiu ega

saa selle puudustele tuginedes keelata naaberkinnistule ehitamist. Pinnase omadused on olnud

ehitusloa taotluse menetlejale ja projekti koostajale teada ning nendega on juba DP-s

arvestatud.

Puudub vaidlus, et XX ja KÜ-d teavitati ehitusloast alles 05.04.2018 kirjaga, kuid ehitusluba

oli kättesaadav avaliku ehitisregistrist kaudu alates 18.01.2018. Viidatud kirjas esitati

põhjendused vastuväidetele. KÜ oli ehitusloa taotluse menetlusse kaasatud. 23.12.2016

teavitati KÜ-d ehitusloa taotlusest ja võimaldati esitada arvamus kuni 02.01.2017. KÜ-l paluti

teavitada ehitusloa menetlusest kõiki korteriomanikke. KÜ volitatud esindaja R. Kaldvee

esitas vastuväited 02.01.2018, millele vastati kirjalikult 05.04.2018. Nähtuvalt 02.01.2017

vastuväidetest olid need esitatud KÜ liikmete huvide kaitseks ja sisuliselt kattuvad praeguses

asjas esitatud kaebuse väidetega. Asja otsustamist mittemõjutanud menetlusvead ei too kaasa

haldusakti tühistamist (HMS § 58). Arvestada tuleb, et samad etteheited esitas KÜ juhatuse

liige XX 28.05.2014 ka DP menetluses, kus neile vastati. Ehitusloa andmisel ei pidanud

kaaluma uuesti DP kehtestamisel tähtsust omavaid huve ega arvestama seal esitatud

vastuväiteid.

3-18-873

7(12)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Iirise tn 5 KÜ ja XX paluvad 27.12.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu

otsus ja rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus on põhjendamatult kitsendavalt tõlgendanud KrtS § 12 lg-t 1. KÜ-l on õigus

seista oma liikmete õiguste eest, mis on seotud korterelamuga ja need õigused ei pea olema

kitsalt vaid elamu haldamise ja majandamisega seonduvad, sest seadusandja ei ole selliste

õiguste konkreetset nimekirja fikseerinud. KÜ üks eesmärk elamu haldamise ja majandamise

ning hoone säilimise tagamise raames on tagada korteriühistu liikmetele, et nad saaksid oma

omandit ohutult vallata ja kasutada, ning et korteriomanikele ei tekiks kahju. KÜ-l on

kaebeõigus kõigis kaebuses väljatoodud küsimustes.

Halduskohus on eksinud, leides, et kaebuses esitatud vastuväited ehitusloale olid asjakohased

üksnes DP menetluses ning on alusetult jätnud kaebuses tõstatatud asjaolud selle argumendiga

sisuliselt hindamata. Kaebajad ei ole kaebuses vaidlustanud DP-d, vaid ehitusluba, tuginedes

EhS §-s 44 loetletud ehitusloa andmisest keeldumise alustele.

Halduskohus on põhjendamatult leidnud, justkui asjaolu, et kaebajate vastuväidetele ehitusloa

osas vastati alles pärast ehitusloa väljastamist, ei olnud oluline rikkumine ning haldusakti

tühistamist kaasatoov, kuivõrd seoses ehitusloaga esitati samad etteheited kui DP menetluses.

Kaebajad on tuginenud ehitusloa õigusvastasusele.

Asjaolu, et ehitusluba vastab DP-le, ei tähenda automaatselt, et ehitusluba oleks õiguspärane

ega võiks kaebajate õigusi kahjustada. Seejuures on Keemia 15/17 kavandatava hoone

plaanitavat välisilmet, kuju ja mahtu tänaseks korduvalt muudetud, mistõttu puudub

objektiivselt selgus ja ülevaade, missugune hoone kaebajate kõrvalkrundile ehitatakse. Sellest

tingituna on arusaamatu, kuidas hindas vastustaja insolatsiooniga seotud küsimusi olukorras,

kus ka algses projektis oli see ebarahuldavalt lahendatud.

Kohus välistas sisulise otsuse andmise enamike kaebuses esitatud vastuväidete osas (pinnase

omadused, korruselamu mittesobivus piirkonda, insolatsiooni puudulikkus, radoonioht,

liikluskorraldus ja parkimine). Kaebajate väited ei ole paljasõnalised ega üldised. Kaebajad on

nii väited kui ka tõendid kohtule esitanud ning kohus oleks pidanud neid sisuliselt hindama.

Oma seisukohas radooniohu puudumisele on kohus tuginenud uuringule, mis on võltsitud.

Seoses liikluslahendusega on kohus tuginenud põhjendamatult Tallinna Transpordiameti

autoriteedile. Juba täna on Iirise tn 5 maja ümber parkimisega seoses liikluse sujuvuse ja

ohutusega probleemid.

Ehitusloa alusel toimuma hakkav ehitustegevus seab kaebajate omandis oleva ja majandatava

elumaja püsivuse ohtu. Kõik tõendid selle kohta on esitatud. Kaebajate esitatud SV

Ehituskonsultatsioonide OÜ uuringu ning kaebajate hoone ja ümberkaudse pinnase olukorda

arvestades võib asuda seisukohale, et vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamise korral on

tõenäoline kaebajate õiguste kahjustamine. Halduskohtu otsuse seisukohad lähevad vastuollu

Riigikohtu 13.12.2018 otsusega nr 3-16-1050. Olukorras, kus on esitatud selged tõendid selle

kohta, et uue hoone ehitamine tekitaks naaberhoonele kahju, oleks kohane võtta kohe

kasutusele kõik abinõud sellise kahju vältimiseks, mitte suunata pooli kahjude üle vaidlema

tsiviilkohtusse. Vastustaja ega kolmas isik ei ole haldusasjas esitatud seisukohtades kordagi

kinnitanud, et vaidlustatud ehitusloa alusel toimuma hakkav ehitustegevus ei sea kaebajate

omandis ja majandatava elumaja püsivust ohtu. Seega ei välista nad kahju tekitamist

kaebajatele ja nende elumajale.

3-18-873

8(12)

Ehitusloa tingimused on vastuolus kehtiva Kristiine ÜP-ga. DP koostamisel ei ole Kristiine

ÜP tingimustega arvestatud, kohtu sellekohane seisukoht ei ole õige ega selge.

Halduskohus on rikkunud menetluskulude väljamõistmisel põhjendamiskohustust. Kohus on

jätnud kaalumata ja arvesse võtmata kaebajate 26.10.2018 vastuväiteid kolmanda isiku

menetluskuludele ega ole põhjendanud, miks ta kaebajate vastuväidetega ei nõustunud.

8. Tallinna linn palub 18.04.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja menetluskulud kaebajate kanda.

KÜ-l on kaebeõigus üksnes osas, milles vaidluse ese puudutab KÜ ülesannete täitmist (s.t

elamu haldamise ja majandamisega seonduvat) või hoone säilimise tagamist.

Kaebus puudutab suures osas kaebajate etteheiteid DP-le, mida ehitusloa vaidluses enam

vaidlustada ei saa. Apellatsioonkaebuse väide, nagu võiks vastuväiteid DP-le esitada ka

ehitusloa vaidluses, on õiguslikult põhjendamatu.

EhS § 42 lg 8 esimese lause kohaselt juhul, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või

arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse

või põhjendab nende arvestamata jätmist. Seega on tavapärane halduspraktika, et arvamuse

avaldamise käigus esitatud märkuste osas, mida ehitusloa andmisel arvesse ei võetud,

esitatakse arvestamata jätmise põhjendused eraldi arvamuse avaldajale saadetavas kirjas ning

seda pärast ehitusloa väljastamist.

Kaebajad ei ole oma subjektiivsete õiguste rikkumist põhistanud ega tõendanud. Sealjuures

jääb arusaamatuks, miks peavad kaebajad ehitusloa menetluses pädevate asutuste antud

kooskõlastusi ebaolulisteks.

Pinnase osas täiendavate analüüside tegemiseks peab olema mõistlik põhjus, mida praegu ei

ole – ehitusprojektis on pinnast arvestavad meetmed juba ette nähtud.

Asjaolu, et tegemist on kõrge radooniriski piirkonnaga, nähtub juba Eesti Geoloogiakeskuse

koostatud Tallinna radooniriski kaardilt. Ehitusprojekt on seda arvesse võtnud ja näinud ette

meetmed radooniriski maandamiseks.

Kaebajad on rahuolematud terve piirkonna parkimis- ja liikluskorraldusega. Terve piirkonna

liikluskorraldust ei määrata ühele kinnistule antud ehitusloaga (ega ka ühe kinnistu osas

kehtestatud DP-ga). Terve piirkonna liiklusprobleemide lahendamise üheks võimaluseks on

liikluskorraldusvahendid.

Viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-16-1050 ei ole asjakohane. Viidatud asjas põhistasid ja

tõendasid kaebajad oma ohukahtlust, praeguses asjas ei ole kaebajad seda mingil viisil teinud

ning mõistlikku ohukahtlust ei eksisteeri. Iirise tn 5 ja 7 vahelise galerii praod on põhjuslikus

seoses kaebajate enda tegevusetusega, mitte vaidlusaluse ehitusloaga.

Kaebajate väide, et ehitusluba on vastuolus Kristiine ÜP-ga, on väär ja eksitav. Vaidlusalune

ehitusluba on antud DP alusel, mis kehtestati rohkem kui aasta varem kui Kristiine ÜP. DP

kehtib sellisena, nagu ta 28.05.2015 kehtestati ning ehitusluba vastab täielikult DP-le.

9. Keemia 15 Arenduse OÜ palub 28.02.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.

Halduskohus on õigesti kohaldanud KrtS § 12 lg-t 1, leides, et KÜ-l pole kaebeõigust.

Kaebajad on esitanud sisuliselt vastuväited DP-le, mida enam vaidlustada pole võimalik.

Ehitusloa mittevastavust DP-le ei ole välja toodud.

3-18-873

9(12)

Kaebajate etteheited halduskohtu põhjendamiskohustuse rikkumisele ei ole asjakohased.

Halduskohus on kaebajate väiteid otsuses käsitlenud ning märkinud piisava põhjalikkusega

neist igaühe osas, millele tuginedes leidis ehitusloa õiguspärase olevat. Viide pädevate

organite kooskõlastuste olemasolule on vaid üks asjaolu, millele kohus on tuginenud.

Halduskohus on õigesti leidnud, et ehitusloa andmisel tuli lähtuda kehtivast DP-st, mitte

hiljem kehtestatud Kristiine ÜP-st.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või

tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Koos apellatsioonkaebusega on kaebajad esitanud ringkonnakohtule 4 fotot, millega

soovivad tõendada, et vaidlusaluse hoone plaanitav välisilme on olnud ajas muutuv. HKMS §

198 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid

ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui: 1) halduskohus jättis esitatud tõendid

või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud

halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või

tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või

tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus

ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. Uue asjaolu ja tõendi

esitamise lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei

pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend

on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Praegusel juhul ei ole kaebajad kuidagi

põhistanud, miks on viidatud 4 fotot esitatud alles apellatsioonimenetluses. Niisiis on uued

tõendid esitatud hilinenult mõjuva põhjuseta. Ringkonnakohus ei pea nende fotode asja juurde

võtmist põhjendatuks ka asja õigema lahendamise eesmärgil, kuna tõendid on asjakohatud.

Tallinna linn on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti märkinud, et asjas ei oma tähendust,

milline võis hoone välisilme mingil ajahetkel planeerimisjärgus olla, vaid ehitise

nõuetekohasust EhS § 44 tähenduses saab ja tuleb hinnata üksnes esitatud ehitusloa taotluse ja

selle aluseks oleva ehitusprojekti kontekstis.

12. Halduskohus on õigesti piiritlenud Iirise tn 5 KÜ kaebeõiguse. Korteriühistu kaebeõigus

ei tulene KrtS § 12 lg-st 1, vaid HKMS § 44 lg-st 1. See tähendab, et KrtS ei tee

halduskohtusse pöördumisel üldisest kaebeõigusest – kaebusega võib isik halduskohtusse

pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks – erandit. Korteriühistu liikmete subjektiivsete õiguste

kaitseks saab korteriühistu halduskohtusse pöörduda üksnes siis, kui korteriühistu liige on

konkreetses küsimuses andnud korteriühistule kohtusse pöördumiseks ja enda esindamiseks

volituse. Praeguses asjas see nii ei ole (korteriühistu põhikiri ei ole volitus) ja seega on

halduskohus õigesti osutanud, et korteriühistu kaebeõigus saab seonduda üksnes kaasomandi

tavapärase valitsemisega, s.o eelkõige kaasomandi korrashoiu ja remondiga (KrtS § 34 lg 2 ja

§ 35 lg 1 ja lg 2 p 1) ehk vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamise ohtlikkusega Iirise tn 5

hoonele (EhS § 44 p 4).

13. Iirise tn 5 KÜ ja XX väidavad ehitusloa vastuolu EhS § 44 p-ga 4 seetõttu, et ehitamine on

Iirise tn 5 hoonele ohtlik, kuna hoones on juba praegu praod ning ehitusalune pinnas on

ebastabiilne. Ringkonnakohus märgib, et kaebajate väited ei anna alust ehitusloa

tühistamiseks, sest on tõendamata või usutavalt põhistamata, et ehitamisega kaasneks

kaebajate jaoks üleliia koormav ja püsiv negatiivne mõju, mida ei oleks võimalik vähendada

3-18-873

10(12)

või leevendada. Teisisõnu ei ole kaebajad ringkonnakohtu hinnangul piisavalt ära näidanud, et

tegemist on ohukahtluse olukorraga (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-1050, p 29). Kaebajad on

asjas esitanud Iirise tn 5 hoone olukorra kirjeldamiseks SV Ehituskonsultatsioonide OÜ

06.03.2016 Iirise tn 5 ja 7 vahelise galerii tehnilise uuringu (I kd tl 75‒77), millest nähtuvalt ei

ole Iirise tn 5 ja 7 hoonetes ebaühtlase vajumise tundemärke ning vajunud on majadevahelise

galerii toetus teljel 2, kuid ebaselge on vajumise põhjus ning ka see, kas vundamendi

vajumine on lõppenud. Ekspert soovitab vundamendi vajumist jälgida ning koheselt teostada

galeriile remont. Niisiis on viidatud tehnilise uuringu eesmärk olnud kindlaks teha galerii

vajumise põhjus, ulatus ja taastamise võimalused, mitte hinnata, kas ja kuidas võiks

naaberkrundil toimuv ehitustegevus mõjutada Iirise tn 5 maja galerii vundamenti. Ehitusloa

aluseks oleva eelprojekti konstruktsioonide osast (p 1.4, I kd tl 216p‒217) nähtuvalt on

arvestatud sellega, et projekteeritava hoone alused 15‒20 m sügavusel asuvad pinnased on

väga halva kandevõimega ning seetõttu on vundamendi valikuks raudbetoonist puurvaiad, mis

ühendatakse lintrostvärgiga ühtseks tervikuks. Tähele tuleb panna, et ehitusluba on antud

eelprojekti staadiumis, mis on lubatav (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“, § 13 lg 1) ning mida hiljem põhiprojekti ja tööprojekti

staadiumites saab täiendada (määruse § 8 lg 1). Lisaks nähtub ehitusloast, et enne ehitamise

alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti

ekspertiis (EhS § 14 lg 3 kohaselt tehakse ehitusprojektile vajadusel täiendav ekspertiis mh

juhul, kui kavandatav ehitis on suurema ohupotentsiaaliga, enne ehitamise alustamist, mitte

enne ehitusloa andmist). Ning juhul, kui kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata ilmneb

ehitama asudes oht kaebajate varale, saab Tallinna linn teha ohu põhjustanud isikule

ettekirjutuse ohu tõrjumiseks (KorS § 28, vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-1050, p 20).

Halduskohtu poolt ei ole asjakohatu tugineda teiste haldusorganite poolt ehitusprojektile antud

kooskõlastustele. Kui ehitusprojekti on koostanud kõigi vajalike tegevuslubadega pädev isik,

ehitusloa menetluses ei ole menetlusosaliste poolt osutatud (või linn ei avasta menetluse

käigus ise) vigu ehitusprojektis, mis võib kaasa tuua ehitusloa andmisest keeldumise, ning

ehitusprojekt on kooskõlastatud kõigi asjakohaste ametiasutuste poolt, ei pea linn ehitusluba

andes täiendavalt põhjendama kõiki ehitusprojekti valikuid. Neil põhjustel ei ole kaebajad

ringkonnakohtu hinnangul oma ohukahtlust ehitamise mõjust Iirise tn 5 hoone stabiilsusele

piisavalt põhistanud, mistõttu ei ole alust ehitusloa tühistamiseks EhS § 44 p 4 alusel.

14. Halduskohus on õigesti osutanud, et kui ehitusluba on kooskõlas DP-ga, ei saa ehitusluba

vaidlustada küsimustes, mis on kindlaks määratud DP-ga (vt nt ka EhS § 44 p 1). Kehtestatud

DP on kehtiv haldusakt, mis on täitmiseks kohustuslik kõigile (HMS § 60). Asjas ei ole

vaidlust selles, et ehitusluba on DP-ga kooskõlas. Järelikult tuleb kaebajate need väited, mis

seonduvad kehtiva DP-ga ja on DP menetluses juba läbi vaieldud (korruselamu sobivus

piirkonda ja parkimiskorraldus) jätta tähelepanuta. Ehitusloa peale kaebust esitades saab EhS

§ 44 kontekstis vaidlustada vaid neid DP lahendusi, mis olid DP menetluses veel liiga üldised,

et nendest selguks õiguste riive, kuid on ehitusloa menetluses konkretiseerunud. Praeguses

vaidluses

ei

ole

sellisteks

küsimusteks

ei

korruselamu

sobivus

piirkonda

ega

parkimiskorraldus.

15. XX väited tema korteri insolatsiooniga ja üldise radooni ohuga seonduvalt (XX

subjektiivsete õiguste riive) on liiga üldsõnalised, et neist järeldada talle püsivat negatiivset

mõju. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber OÜ Fassaadiprojekt arhitekt Peep

Soopere poolt teostatud insolatsioonianalüüsi ning väite, et tema poolt pakutud

variantlahendusega on kaebaja korteris tagatud insolatsiooni kestus 3 tundi (vt DP seletuskirja

p 4.3.7). Radooniohuga seonduvalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 39

märgituga ega korda neid põhjendusi HKMS § 201 lg 4 alusel. Halduskohtu poolt esitatud

radooniohuga seotud väiteid ei lükka ümber ka kahtlus, et Finestum Ehitusekspertiisid OÜ töö

3-18-873

11(12)

võib olla võltsitud – linn on selgitanud, et on võtnud aluseks Eesti Geoloogiakeskuse kaardi

Tallinna radooniriski kohta ning hinnanud piirkonna radooniriski kõrgeks.

16. Halduskohtu otsus ei ole vastuoluline Kristiine ÜP-sse puutuvalt. Halduskohus on otsuse

p-s 33 märkinud, et Kristiine ÜP kehtestati 03.11.2016, s.o pärast asjassepuutuva DP

kehtestamist, ning DP koostamisel on arvestatud Kristiina ÜP-st tulenevate põhimõtetega.

Halduskohus ei ole väitnud, et DP on igakülgselt kooskõlas Kristiine ÜP-ga, vaid DP

koostamisel arvestati nende Kristiine ÜP põhimõtetega, mis selles menetlusetapis olid olemas.

Kuna DP kehtestati enne ÜP-d, ei saagi DP kajastada neid põhimõtteid, mis lisandusid ÜP-sse

pärast DP kehtestamist. Tallinna linn on 05.04.2018 kirjas (I kd tl 18‒19) selgitanud, et

Kristiine ÜP koostamise käigus on tööversioonis planeeringulised näitajad segahoonestusalale

olnud muutuvad ja alles Tallinna Linnavolikogu 03.11.2016 otsusega nr 130 kehtestati ÜP

segahoonestusalale planeeringunäitajad ning kuna DP koostamise ajal jätkati ÜP maakasutus-

ja ehitustingimuste väljatöötamist, jäi DP lahenduses hoonestuskõrgus ja -tihedus

ligilähedaseks ÜP-s olevale, arvestades vahetult külgnevate korterelamutega (5‒6 korrust) ja

varem piirkonda koostatud DP-des määratuga (Metalli tn 3 6 korrust, Keemia tn 7 5 korrust,

Endla tn 67 5 korrust jne).

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebajate poolt ehitusloale esitatud

vastuväidetele vastamine alles pärast ehitusloa väljastamist ei ole selline menetluslik

rikkumine, mis tooks kaasa ehitusloa tühistamise. Oluline on, et kaebajad olid ehitusloa

andmise menetlusse kaasatud ning said esitada selle kohta oma seisukohad, mida nad ka tegid.

Niisiis oli TLPA teadlik kaebajate seisukohtadest ehitusluba väljastades ning arvestades mh

ka seda, et ehitusluba erineb n-ö tavapärasest haldusaktist oma formaliseerituse poolest (tuleb

anda kindlas formaadis, mis ei näe ette vastamist loale esitatud vastuväidetele aktis endas), ei

saa kaebajate vastuväidetele vastuse esitamist ehitusloa andmisest hilisemal ajal lugeda

kaebajate õigusi rikkuvaks.

18. Halduskohus ei ole eksinud esimese kohtuastme menetluskulude jagamisel.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt n Riigikohtu määrus asjas 3-2-1-43-10, p 18 ja 3-2-1-

65-13, p 18). Seejuures ei ole kohus seotud teise menetlusosalise arvamusega, kui suures osas

on vastaspoole esindaja töötunnid olnud põhjendatud. Praegusel juhul on kohus hinnanud

kolmanda isiku esindajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning mõistnud menetluskulu välja

vähendatud ulatuses (1100 eurot). Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (nt 16.04.2014

määruse nr 3-13-70165 p 14 ja seal viidatud 03.07.2009 otsus haldusasjas nr 3-07-1257 ning

19.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-3200, p 4), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud,

mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste

näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa.

Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud

asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind,

asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Eeltoodud asjaolude tõttu on

praktikas

piiratud

ringkonnakohtu

võimalused

halduskohtu

poolt

väljamõistetud

õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida

halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud

õigusabikulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude

hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Ringkonnakohus leiab praeguses

asjas, et halduskohus ei ole eksinud kolmanda isiku põhjendatud õigusabikulude summa

leidmisel, st leitud tulemus ei ole ilmselgelt põhjendamatu.

3-18-873

12(12)

19. Eelnevat kokku võttes jääb Iirise tn 5 KÜ ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).

20. Iirise tn 5 KÜ ja XX apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tulemusel jäävad nende

menetluskulud kaebajate endi kanda (HKMS § 108 lg 1).

Kolmas isik Keemia 15 Arenduse OÜ on teises kohtuastmes esitanud taotluse menetluskulude

hüvitamiseks kokku 787 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Kulude seotus praeguse

haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud ja õigusabikulude suurus põhjendatud. Vastuseks

kaebajate 29.04.2019 vastuväitele märgib ringkonnakohus, et 01.01.2018 jõustus HKMS §

109 lg 11, mille kohaselt on menetluskulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on

tekkinud kulude kandmise kohustus. Ringkonnakohtu praktika kohaselt tõendab arve kulude

kandmise kohustuse tekkimist. Nii tuleb kaebuse esitajatelt Keemia 15 Arenduse OÜ kasuks

HKMS § 108 lg 8 alusel solidaarselt välja mõista viimase apellatsiooniastme menetluskulu

787 eurot.

Tallinna linna menetluskulud jäävad linna enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)