1-19-3047/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-19-3047

08. mail 2019.a.

Tallinn, Tallinna kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olen juuresolekul, tšenko, sekretär Katreen Siirma prokuröri süüdistatava osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Paul Pikma ja

kokkuleppemenetluses kuriteoasja

H.I, ik XXX, Eesti kodanik, emakeeleks eesti keel, keskharidusega, elukoht:

xxxx, Xxxx , varem kriminaalkorras karista töökoht OÜ tud Pärnu Maakohtu 15.12.2011 otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 220 päevamäära summas 704 eurot, mille täitmata osa asendati

Tartu Maakohtu 27.09.2016 määrusega üldkasuliku tööga 73 tundi (täidetud 01.02.2017) tõkend ;

elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 23.02 - .2019, s.o 1 päev

-

424 lg 2 .

süüdistuses KarS § järgi

Kuriteo asjaolud H.I süüdistatakse selles, et tema § i 424 järgi, juhtis , olles karistatud 15.12.2011 KarS -

uuesti korduvalt ja tahtlikult 23.02.2019 kella 01:03 ajal xxxx xxxx juures mootorsõidukit

registreerimismärgiga olles alkoholi joobeseisundis (väljahingatavas õhus alkoholisisaldus xxxx vähemalt 1,10 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 - nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja - maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava - aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Süüdistatav pani toime mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, tema kaitsja Liis Suik ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. on kokkuleppest aru Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta saanud ja nõustu kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud Prokurör jäi samuti sõlmitud b sellega, .

kokkuleppe poolt juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava kokkuleppe tema sõlmimine on olnud tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning

mitud kokkuleppele. ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõl KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p

9 ning § 179 lg 1 p H.I-lt välja mõista 4,

2 alusel tuleb

riigieelarve tuludesse vastavalt kokkuleppes märgitule: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot ja kaitsjatasu, millised vastavalt kokkuleppele on kajastatud kohtuotsuse resolutiivosas. KrMS a §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel nnab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 H.I lg 2 järgi ja mõista põhikaristuseks vangistus 1 (üks) aasta.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka .2019 eelvangistuses viibitud üks päev, 23.02 kandmisele jääks vangistus kuud ja 29 päeva.

KarS

359 tundi, mille tegemise ajaks § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga määrata tähtaeg 1 teist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal

2 (kaks kohustada

H.I täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on H.I kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud

- kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises – elukohas xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ,8

ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Tõkend –

– tühistada kohtuotsuse jõustumisel. elukohast lahkumise keeld

KrMS § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse H.I-lt süüdimõistva kohtuotsusega

menetluskulud: kaasnev sundraha 810 eurot kaitsja tasu 90 ja eurot.

Menetluskulud kogusummas 900

75 eurot) alates eurot tasuda 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank.

KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. -

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt