1-19-3613/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-3613

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3613 (18233001563) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Irina Štšelina Kriminaalasi Q.M

121 lg 2 p 2, 3, süüdistuses KarS § 120 lg 1, § järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Ragnar Plistkin prokurör Süüdistatav Q.M

Elukoht , viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX XXX , Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, keskeriharidus, emakeel .

– vene keel, töökoht XXX Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: -

27.10.2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 1 aasta, 10 kuud ja 22 päeva vangistusega, KarS § 69 lg 1 alusel asendati 682 tunni üldkasuliku tööga, ÜKT tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 12.03.2019. Kaitsja Puudub, süüdistatav ei soovi kaitsja osalemist kohtuistungil Kohtuistungi toimumise aeg 08.05.2019 RESOLUTSIOON

Tunnistada .M

120 lg 1

3 (kolm Q süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks ) kuud vangistust.

Tunnistada .M

121 lg 2 p 2, 3 Q süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugede ma karistusega, mõista s kergem karistus kaetuks raske

1-19-3613

Q.M-ile liitkaristuseks vangistust.

1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu

KarS § 67 lg 7, § endada mõistetud karistust

65 lg 2 alusel suur Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2017 ristuse 1 aasta

ja 22

kohtuotsusega mõistetud ka – päeva

10 kuud vangistust, s.o 682 tundi üldkasulikku tööd võrra ning mõista -

.M-ile liitkaristuseks

Q

2 (kaks) aasta teist) kuud Arvata t 11 (üks ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 364 tundi, s.o 1 aasta ja 4 päeva vangistust .M-ile karistuseks 1 kuud ja 18 Q

– ning mõista (üks) aasta (üksteist) (kaheksateist) a vangistust. päev

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2018 kuni 02.12.2018, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 11

(üksteist) kuud ja 16 ) päeva vangistust. (kuusteist

Karistus aega arvestada alates 12.03.2019. e kandmise täht

Jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, Q.M mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks vangistuse tähtaeg. Q.M

Asit

õendid:

- D -R plaat ule kriminaalasja materjalide juurde; VD

– jätta hoi

- nuga, mis asub hoiul Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiurummis (31.01.2019 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr 2370) – - konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista .M ´lt Eesti Vabariigi kasuks välja küm Q

810 (kaheksasada

me) eurot sundraha ja 150 ) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. (ükssada viiskümmend

Vastavalt KrMS § 180 lg 1,3 vabastada Q.M osaliselt menetluskulude tasumisest, jätte (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot ja 72 senti riigi s kaitsja tasu summas 336 kanda.

Määrata, et .M ´l on õigus tasuda välja mõistetud kriminaal Q menetluse kulud kokku summas 960 ( mend) eurot 1 ( üheksasada kuusküm ühe) aasta jooksul alates käesoleva o . tsuse jõustumisest

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas viitenumber . Maksekorraldusele märkida 99919700023159 ning .M , 1-19-3613 Q selgitus „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1-19-3613

Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas

Q.M ´t süüdistatakse selles, et ta 01.12.2018.a kella 18.28 paiku, olles alkoholijoobes, helistas oma mobiiltelefoninumbrilt oma abikaasa E B mobiiltelefoninumbrile ning XXX XXX telefonivestluse ajal ähvardas oma abikaasat E stuse tekitamisega öeldes E B tervisekahju B, et tekitab talle noaga kehavigastusi, vigastades noaga tema erinevaid organeid. Kannatanul E B oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna .M on varasemalt kasutanud korduvalt füüsilist Q vägivalda kui ka oma laste suhtes. Peale telefoni teel öeldud ähvardusi tuli nii oma abikaasa E B Q.M E B juurde aadressile XXX ning väljakutse peale kohale tulnud politseiametnik leidis .M taskust sinist värvi Q plastikust korpusega vaibanoa.

Sel moel pani .M toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud Q alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Q.M ´t süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on teda vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.06.2016 ja 27.10.2017 kohtuotsustele kriminaalkorras karistatud, 08.02.2019.a kella 19.00 paiku XXX asuvas B B korteris, olles alkoholijoobes, lõi oma abikaasat E rusikaga näkku. Peale seda, kui E oli kukkunud voodi peale, jätkas .M E löömist rusikatega näo ning rinna piirkonda, Q B millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning

– verevalumid näo piirkonnas. kehavigastusi

Sel moel pani .M toime teisele inimesele füüsilist valu ja k Q ehavigastusi tekitanud kehalise , korduvalt, väärkohtlemise lähisuhtes s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt .M , tema kaitsja ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Q Jekaterina Jevšina abiprokuröri sõlmitud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Ragnar Plistkini vahel 30.04.2019 kokkuleppele järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus .M ´le Q karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus .M ´le karistuseks 3 kuud vangistust. Q

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista .M Q

´le liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9751 mõistetud karistuse – 1 aasta, 10 kuud ja 22 päeva vangistust, s.o 682 tundi üldkasulikku tööd – võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat, 11 kuud ja 22 päeva vangistust. Arvata karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 364 tundi, s.o 1 aasta ja 4 päeva vangistust – ning mõista karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.12.2018 kuni 02.12.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada .M kinnipidamisest 12.03.2019 Q . Mõista .M ´lt Eesti Q Vabariigi kasuks välja 810 Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel eurot sundraha ja kaitsja osutatud õigusabi kulud summas 150 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 336,72 eurot riigi kanda. .M kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi Q nõude menetluskulude näol kogusummas 960 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Nuga, mis on antud hoiule ja asub PPA Ida prefektuuri asitõendite hoidlas vastavalt 31.01.2019 asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktile nr 2370 – konfiskeeritakse ja hävitatakse kohtuotsuse jõustumisel.

1-19-3613

Kohtuistungil .M Q avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes toodud viisil, asitõendite suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud.

P

rokurör toetas sõlmitud kokkulepet.

Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud.

Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kurit toimepanemine ning toimepandud kuritegu eo on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil ja kokkuleppes kokkul . epitud asitõendite suhtes võetavate meetmetega

Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades, et menetlu .M Q skulude hüvitamine käib ilmselt üle jõu, seega KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista .M-ilt riigituludesse

960 eurot menetluskuluna. Q välja Ülejäänud osa menetluskuludest jääb vastavalt sõlmitud kokkuleppele , s.o 336, 72 eurot riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik