2-18-15136/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.05.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15136

Tsiviilasi

K L hagi Tallinna linna vastu

kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Hagihind

1 627,49 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K L (isikukood xxx)

Hageja

esindaja:

Triin

Kivimaa

(e-post

info@deax.ee)

Kostja: Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse

kaudu

(registrikood xxx)

Kostja

esindaja:

N

K

(e-post

N.K@tallinnlv.ee,

kommunaal@tallinnlv.ee)

Kohtuistung

25.03.2019

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Tallinna linnalt K L kasuks kahjuhüvitis 1 500,24 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 7,23 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt (1 500,24 eurot) alates 10.

oktoobrist 2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta Tallinna linna kanda.

2. Määrata kindlaks, et K L hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 909

eurot.

3. Välja mõista Tallinna linnalt K L kasuks menetluskulu summas 909 eurot.

4. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

Tallinna

linnal

tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus ei anna luba kohtuotsusele edasikaebamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 15. detsembril 2017 Tallinnas Endla 74 juures (Endla ja Mooni

tänavate ristmiku läheduses) otsa ühistranspordirada eraldavatele betoontõkistele. Hageja

sõidukile põhjustas kahju betoontõkis, mis oli lumekatte all ehk silmale märkamata. Betoontõkis

on oht, mille eest tuleb liiklejaid hoiatada, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Kostja

oleks pidanud betoontõkised tähistama liiklusmärkidega. Hageja sõidukil olevalt pardakaamera

salvestiselt nähtub, et osaliselt olid betoontõkised tähistamata ning ilmastikuoludest tulenevalt

selles kohas ei olnud nähtav ei teekattemärgistus ega ka need tõkised. Seega rikkus kostja oma

kohustust

hoida

tee

korras

ning

tagada

ohutu

liiklemine.

Hageja

sõidukil

xxx

(registreerimismärgiga xxx) purunesid betoontõkistele otsa sõitmise tõttu parempoolsed rehvid (nii

esimene kui tagumine), õõtshoob ning kaks velge. Sõiduki parandamiseks tuleb peale rehvide,

valuvelgede ja õõtshoova vahetuse ka kontrollida veermikku, nii esi- kui ka tagasilda mõõta ning

reguleerida. Samuti tuleb rehve balansseerida. Hagejal tuleb tasuda auto remondi eest 1 500,24

eurot. Kostja on seaduse järgi vastutav isik, kes oleks pidanud tegema kõik, mis võimalik, et vältida

olukorda, mille tagajärjel tekib kahju liikleja sõidukile. Järelikult käitus kostja õigusvastaselt.

Sellise teo tagajärjel sai kahjustada hageja sõiduk. Seega kui hageja oleks oma seadusest tulenevat

kohustust täitnud õigesti, siis ei oleks hageja sõitnud autoga vastu betoontõkiseid ning talle ei oleks

tekkinud kahju summas 1 500,24 eurot.

Hageja teatas kostjale tekkinud kahjust esmakordselt 20. detsembril 2017. Hageja täpsustas oma

nõuet 3. septembril 2018 nõudekirjas, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 17. septembriks 2018.

Seisuga 9. oktoober 2018 on sissenõutavaks muutunud viivise summaks 7,23 eurot (so periood 18.

septembrist 2018 kuni 9. oktoober 2018 kokku 22 päeva x 0,3288 eurot päevas).

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju hüvitis summas 1 500,24 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 7,23 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras kahjuhüvitiselt (1 500,24 eurot) alates 10. oktoobrist 2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kahjujuhtum on tingitud hageja enda süül hageja

poolsest liiklusseaduse nõuete rikkumisest. Kõne all oleval teelõigul on ühistranspordirada

tähistatud liiklusmärkide ja teemärgistusega ning eraldatud eraldusribaga, ning need on sündmuse

asetleidmise ajal nähtavad. Eraldusriba eraldab ühissõidukite rada kohas, kus puudub teistel

sõidukitel õigus ühissõidukite rajale sõitmiseks. Samuti ei ole eraldusribal liiklemine lubatud.

Seega rikkus juht ühissõidukiajal ja eraldusribal liiklemise keeldu. Hämaras ja lörtsis sõitmine

nõuab, et juht oleks eriti tähelepanelik, sõiduki varustuse töö peab vastama ilmastikule ja

teeoludele. Piisava hoole väljendamisel märganuks juht nii liiklusmärke, kui ka teemärgistusi ning

kahju olnuks välditav. Kostja vaidleb kahju olemasolu ja suuruse vastu. Puuduvad tõendid selle

kohta, et sõiduk sai vigastusi kõne all toimunud sündmuse tagajärjel. Videosalvestusest tulenevalt

liigub sõiduk pärast sündmust probleemideta edasi.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle, et 15. detsembril 2017 sõitis hageja oma sõidukiga xxx (reg märk xxx)

Tallinnas Endla 74 juures, Endla ja Mooni tänavate ristmiku läheduses, otsa ühistranspordirada

eraldavatele betoontõkistele (pardakaamera salvestus). Pooled vaidlevad selle üle kas kostja peab

hagejale hüvitama hageja sõiduki remontimise kahju, mis tekkis hageja väidetel seoses

betoontõkistele otsasõidu tagajärjel (t.l. 7-11).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega ja p 7 kohaselt, kui see

tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustuseks on hoida korras Tallinna linna teed, sh. Endla

tänava 74 juures, kus hageja sõitis otsa ühistranspordirada eraldavatele betoontõkistele. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud tee korrashoidmise kohustust viisil, et oleks tagatud

tingimused ohutuks liiklemiseks.

Ehitusseadustiku § 97 lg 1 alusel tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras

viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt tuleb omavalitsusüksusel korraldada ka linna

teede korrashoidu.

Hageja sõidukil olevalt pardakaamera salvestisega ja sündmuskohal käinud politseiametnike

ütlustega on tõendatud, et selles kohas, kus hageja sõitis otsa betoontõkistele, olid betoontõkised

lume alla ja need ei olnud nähtavad (t.l. 6). Kuna betoontõkised, s.o. ühissõidukiraja eraldamiseks

ette nähtud tähistus muust teest, ei olnud nähtavad, siis on tõendatud, et kostja ei ole olnud hoidnud

teed korras, et oleks olnud tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Seega on tõendatud, et kostja

ei olnud täitnud oma seadusest tulenevat kohustust hoida korras teed, et see oleks tagatud

tingimused ohutuks liiklemiseks. Kuigi hageja heidab kostjale ette ka ühissõidukiraja

mittemärgistamist vastavalt seadusele, siis ei ole vaidlust, et hageja etteheide kostjale on seotud

ohutu liiklemise tagamisega, mitte teekattemärgise olemasoluga iseenesest.

Pooled vaidlevad kas hageja sõiduk on kahjustatud, s.o. kas hageja sõiduk vajab remonti.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Hageja on tõendanud, et tema sõidukil on purunenud parempoolsed rehvid, õõtshoob ning kaks

velge (t.l. 4-5). Põhistatud on hageja väide, et sõiduki parandamiseks tuleb peale rehvide,

valuvelgede ja õõtshoova vahetuse kontrollida veermikku, mõõta ja reguleerida nii esi- kui ka

tagasilda ja balansseerida rehvid, mille eest tuleb hagejal tasuda 1 500,24 eurot (t.l. 5). Veenev on

hageja väide, et kuigi sõidukil purunesid kaks rehvi, siis tuli välja vahetada kõik neli rehvi, kuna

sõiduki mõlemal veoteljel peavad olema samaväärsed rehvid.

Pooled vaidlevad selle üle kas betoontõkistele otsa sõitmine põhjustas hageja sõidukile kahju.

Kohtu arvates on veenev hageja väide, et asjaolust, et sõiduk koheselt ei peatunud ei ole võimalik

järeldada nagu autorehvid poleks purunenud betoontõkisele otsasõidu tagajärjel. Mõistliku

kõrvalseisjana võib möönda, et sellisele takistusele, s.o. betoontõkistele, otsasõit tekitab kahju ning

hageja ei pruukinud tõepoolest koheselt aru saada, mis juhtus sõidukiga. Seega on põhistatud

hageja väide, et hagejal on tekkinud kahju 1 500,24 eurot seoses betoontõkistele otsasõiduga.

Seega kui hageja oleks oma seadusest tulenevat kohustust täitnud õigesti, siis ei oleks hageja

sõitnud autoga vastu betoontõkiseid ning talle ei oleks tekkinud kahju summas 1500,24 eurot.

VÕS § 1045 lg 3 sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole

õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise

kahju tekkimise eest.

Kostja ei ole tõendanud kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist.

VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju

tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kuigi kostja väidetel on kostja taganud tee seisundi vastavalt tee seisundinõuetele ning ka hageja

esitatud videosalvestuse tegemise ajal on kostja arvates tee sõiduradade piirides piisavalt puhas,

lumekiht ja libedus puuduvad, siis on eelnevalt tuvastatud, et teel olevad lumetõkised ei olnud

hageja jaoks märgatavad, mistõttu ta neile otsa sõitiski. Kuna kostja arvates seoses hageja

etteheitega, et kostja ei ole liiklusmärki välja pannud, leiab kostja, et sündmuskoht on piisavalt

liikluskorraldusvahenditega märgistatud, ja täiendavat liiklusmärgistust vaja ei olegi, siis ei ole

kohtu arvates veenev, nagu kostja ei peaks vastutama tema poolt teele paigaldatud takistusele otsa

sõitmise eest tekkinud kahju eest. Asjakohane ei ole ka kostja väide nagu sündmuskoht oleks hästi

valgustatud, sest kui betoontõkis on lume all, siis ei ole suure tõenäosusega ka hea valguse korral

võimalik lume all seda vaadata. Seega kostja väited, et tema ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi,

pole tõendatud.

VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need

asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et mis kiirusega hageja sõitis või pidi sõitma, et kui hageja

oleks sõitnud väiksema kiirusega, siis oleks betoontõkised olnud hagejale nähtavad ja hageja oleks

saanud kahju ära hoida. Samuti ei ole kostja põhistanud oma väidet, et miks oleks mõistlik arvata,

et hageja pidanuks peatama oma sõiduki teel, et kas siis oleks konkreetses kohas olnud

betoontõkised nähtavad. Asjaolu, et lund sajab auto esiklaasile ja seetõttu on lumesaju ajal

nähtavus piiratud, ei luba samuti kohtu arvates kahju vähendada või arvata nagu poleks kostja

liigelnud vastavalt ilmastikuoludele. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja rikkus

liiklusseadusest tulenevat kohustust olla liikluses hooliks ja ettevaatlik, mistõttu tekitas ise endale

kahju. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja sõiduki esiklaasi puhastamata jätmine kostja

väidetul viisil oleks hoidnud ära betoontõkistele otsasõidu (t.l. 45-46). Kostja väidetel, et

kõnesoleval teelõigul on ühistranspordirada tähistatud liiklusmärkide ja teemärgistusega ning

eraldatud eraldusribaga, ning need on sündmuse aset leidmise ajal nähtavad (või jäid märkamata

hageja sõiduki puhastamata esiklaasi tõttu), kuid teistel sõidukitel puudub õigus ühissõidukite

rajale sõitmiseks, ei ole tähtsust, sest vaidlust ei ole selle üle nagu hageja oleks soovinud liigelda

ühissõidukite rajal (t.l. 47-48). Igal juhul ei ole kostja tõendanud oma väidet nagu hageja oleks

soovinud liigelda ühissõidukirajale, kuhu hageja poleks tohtinud liiklusmärkide kohaselt sõitagi.

Hageja esitatud pardakaameravideost ei kinnita samuti kostja eeltoodud väidet. Seega ei ole kohtu

ette toodud asjaolusid, mis lubaksid kohtul arvata, et hageja on ise temal tekkinud kahju eest

vastutav ja kaaluda kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 500,24 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113

lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude

puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

Pooled ei vaidle, et hageja teatas kostjale tekkinud kahjust esmakordselt 20. detsembril 2017 ning

03. septembril 2018 nõudekirjas on hageja palunud kahju hüvitada hiljemalt 17. septembriks 2018.

Seega on tõendatud, et hagejal on õigus nõuda viivist kahjusummalt 1 500,24 eurolt alates 18.

septembrist 2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 09. oktoober 2018 22 päeva eest kokku 7,23 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista ka viivis väljamõistetavalt kahjusummalt hageja nõudel

1 500,24 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 10.oktoober 2018 kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista kulu riigilõivule ja õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihind on 1 627,49 eurot. Nimetatud hinnaga hagi

esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 225 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast

maksekorraldusest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 225 eurot (t.l. 12).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt

menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt

järgmised:

Toiming

Aeg

09.10.2018 hagiavalduse koostamine ning kohtule esitamine

3 h

31.10.2018 kostja seisukohtadega tutvumine ning hageja vastuse koostamine

2 h

21.03.2019 ettevalmistus kohtuistungiks

1 h

25.03.2019 kohtuistungil osalemine

20 m

KOKKU

6 h 20 m

Kohtu arvates on hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud seoses esindaja poolt

õigusabi osutamisega menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud

aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Põhjendatud õigusabile on hagejal seega

aega kokku kulunud 6 tundi ja 20 minutit.

Nähtuvalt hageja menetluskulude nimekirjast, osutati hagejale menetluses õigusabi hinnaga 90

eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat,

ei saa lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks, pidada oluliselt

keskmist taset ületavaks.

Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulu 684 (6 h 20 m x 90 eurot x 20%) eurot.

Hageja on palunud menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 909 (225 + 684) eurot.

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

Kohtunik