1-07-8253/27 · Tartu Ringkonnakohus

1-07-8253

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsembril 2009, Tartus Kriminaalasja number 1-07-8253 (06233001563) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk

Kriminaalasi

Virge Harak

L.L (Delovoy) ja I.T süüdistuses KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 12. juuni 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdimõistetu L.L Prokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav L.L, isikukood XXX, elukoht: XXX varem kaks korda kriminaalkorras karistatud Kaitsja advokaat Igor Belugin

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas:

Jätta Viru Maakohtu 12. juuni 2009 otsus muutmata ning L.L apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

4. detsembrist 2009.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 22. detsembrist 2009.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 23. detsembrist 2009.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 12.06.2009 otsusega tunnistati L.L süüdi KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 61 kohaldamisega 1 aasta vangistust, mida KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 06.12.2005 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 päev (19.08.2006) karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust.

Sama otsusega tunnistati süüdi ning karistati ka I.T, kui tema osas apellatsiooni ei esitatud.

Maakohus arutas L.L-ile KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistust selles, et tema:

- olles eelnevalt kokku leppinud I.T-ga kannatanu A. T. vara varastamises, 18.08.2006 kella 23.30 paiku lõi XXX asuvas korteris kannatanu A. T. käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning pärast seda kavatses võtta ära kannatanule kuuluva televiisori

Schneider, maksumusega 3 000 krooni, kuid peeti kinni kohale saabunud politseitöötajate poolt, mistõttu ei saanud viia oma kavatsust lõpule tema tahtest olenemata asjaoludel.

Sellega pani L.L toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi.

Maakohtus tunnistas L.L ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse.

Maakohus L.L vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. L.L puhul ei saa asjasse puutuvate asjaolude osalist maakohtule avaldamist tõlgendada KarS § 57 lg 1 p 3 järgse puhtsüdamliku kahetsusena. L.L on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud isik. Puuduvad asjaolud, millest saaks järeldada isiku positiivset suundumust tulevikus. Perekonna olemasolu ei takistanud L.L kuritegu toime panna. Maakohus leidis, et arvestades karistuse eesmärke ja L.L süü suurust, tuleb L.L karistada KarS § 61 kohaldamisega, kuna süüteokatse puhul võib maakohus kohaldada KarS § 61 sätestatut. Erandlikuks asjaoluna arvestas maakohus seda, et kuritegu jäi katse staadiumi. L.L tuleb karistada vangistusega 1 aasta, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust.

L.L pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, mis on katseaja tingimuste olulisim rikkumine. Seega ei ole süüdistatav L.L teinud vajalikke järeldusi oma eelnevast karistusest.

KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Narva

Linnakohtu 06.12.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta) ning mõista I. Delovile liitkaristus vangistusena 1 aasta 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada eelvangistuse aeg 19.08.2006 s.o 1 päev karistuse hulka ning kandmata karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

L.L esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti karistuseks reaalne vangistus 1 aasta 7 kuud 29 päeva, teha uus otsus ning tunnistada KarS §

57 lg 1 p 3 järgi kergendavaks asjaoluks apellandi poolt süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja KarS § 74 lg 5 alusel kohaldada apellandi suhtes KarS § 69 ja asendada mõistetud karistus

1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust üldkasuliku tööga.

Apellatsiooni järgi ei arvestanud maakohus karistust kergendava asjaoluna L.L süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist.

Maakohus tuvastas, et eeluurimise käigus apellant tunnistas süüd täies ulatuses ja kahetses tehtut. Kohtuistungi käigus lühimenetluse korras apellant kasutas oma õigust mitte anda kohtus ütlusi.

Maakohus kohaldas ebaõigesti KarS § 57 lg 1 p 3, leides, et süüdistatava ütluste osaline avaldamine kohtuistungi käigus ei anna alust kohaldada tema suhtes KarS § 57 lg l p 3 ja tunnistada karistust kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamlik ülestunnistamine. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (KarS § 57 lg 1 p 3). Vastavalt KarS § 69 lg 1 kuni kaheaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu vangistuse võib kohus asendada üldkasuliku tööga. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Vastavalt KarS § 74 lg 5 kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega ja see karistus pööratakse täitmisele, siis kohus võib asendada selle karistuse üldkasuliku tööga KarS § 69 järgi sätestatud korras. Apellant on nõus talle määratud karistuse asendamisega üldkasuliku tööga ja seadus ei keela sellist asendamist apellandi suhtes. Maakohus ei ole motiveerinud, miks apellandi suhtes ei ole võimalik lähtuvalt halastuse printsiibist ja kriminaalrepressiooni kokkuhoiust kohaldada KarS § 69.

Maakohus tuvastas, et apellandi ülalpidamisel on kaks alaealist last. 12.06.2009 sündis apellandi perre kolmas laps – S. D. . Eesti Valitsus viib järjekindlalt ellu sündimuse suurendamise poliitikat. Isa, kelle ülalpidamisel on kolm alaealist last, väärib kasvõi erandkorras temale määratud karistuse kandmisel mitte ainult seaduslikkust vaid ka halastust.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Apellandist erinevalt leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohus on S. D. le karistuse mõistmisel lähtunud KarS § 56 sätetest ja toonud otsuses ära ka sellekohased põhjendused.

Nii on maakohus arvesse võtnud seda, et süüdistatav on varem kaks korda kohtulikult karistatud, ometi pani ta toime uue kuriteo KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 7 järgi. Kui eelmised kuriteod ei olnud seotud vägivallaga, siis nüüd ta kasutas seda röövimise katse toimepanemiseks. Vähetähtis ei ole asjaolu, et nimetatud kuriteo pani ta toime kohtu poolt määratud katseajal. Ta on katseajal toime pannud veel kuriteo ja karistust ei pööratud reaalsest täitmisele vaid selle tõttu, et süüdistatavale mõisteti rahaline karistus.

Rahuldades apellatsioonis esitatud taotluse tuleks aktsepteerida olukorda, et mida järjekindlamalt isik kuritegusid toime paneb, seda kergem karistus talle mõistetakse. See aga ei ole kooskõlas KarS §-ga 56 ja ei teeni karistuse eesmärke.

S. D. le on grupiliselt toimepandud röövimise katse eest mõistetud üks aasta vangistust, mida on vähendatud ühe kolmandiku võrra. Lähtuvalt sellest, et kuritegu jäi katse staadiumi kohaldas maakohus KarS § 61 sätteid ja mõistis karistuse tunduvalt alla sanktsiooni alammäära.

Sellistel asjaoludel süüdistatavale mõistetud karistuse veelkordne kergendamine ei ole ringkonnakohtu arvates millegagi põhjendatud, isegi kui arvestada apellatsioonis viidatud karistust kergendavat asjaolu, seda et kuritegu pandi toime 2006. aastal ja süüdistatava perekondlikku olukorda

Neil asjaoludel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Ago Kutsar