Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1671 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kriminaalasi Indrek Süld süüdistuses KarS § 3001 lg 2, § 300 lg 2, § 22 lg 2-§ 400 lg 2 p 1 , § 22 lg 2 § 344 lg 1 , § 22 lg 2 § 345 - - lg 1 järgi, V.K süüdistuses KarS § 400 lg 2 p 1, § 22 lg 3- 3001

lg 2 järgi, Autsec OÜ süüdistuses KarS § 400 lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 otsus menetluses üld Apellatsiooni esitajad

Kaitsjad Prokurör Inna Ombler Süüdistatavad Indrek Süld ( ik: 36501080298), varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva, V.K ( ik: XXX), varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva, Autsec OÜ reg. kood 10051174, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsjad Aadu Luberg, Tanel Mällas Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-1671 V.K KarS § 3001 lg 2- § 22 lg 3 järgi süüdimõistmise ja karistamise S § 63 lg 2, § 64 lg 1

ning Kar kohaldamise osas.

Uue otsusega:

1. Mõista V.K KarS § 300 1 lg 2 -

§ 22 lg 3 järgi õigeks. 2. KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt V.K kasuks 1500.00 ( tuhat üks viissada) eurot kohtueelses ja maakohtu menetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks. Kanda eelnimetatud rahasumma

Autsec OÜ arveldusarvele nr EE232200001120055578.

M muutmata. uus osas jätta kohtuotsus

V.K huvides esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt Autsec OÜ ja Indrek Sülla huvides esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata.

KrMS § 185 lg välja õista Eesti Vabariigilt 1 alusel m V.K kasuks 500.00 ( viissada) eurot . apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks Kanda eelnimetatud summa Autsec arveldusarvele nr EE232200001120055578 OÜ

KrMS § 185 lg 2 alusel jätta Indrek Süllale ja OÜ apellatsioonimenetluses õi -le Autsec gusabi osutamisega seotud kulude hüvitamise taotlused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Indrek Süld toime KarS § 300¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pani korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 300¹ lg 2 sõnastuses - korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro). 1.1. Indrek Süld toime KarS § 300 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o riigihanke pani menetluse nõuete rikkumise menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, kui riigihanke maksumus või sõlmitud hankelepingu maksumus on eriti suur. 1.2. Indrek Süld toime KarS § 22 lg 2 § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pani - kihutas riigihankel konkureerivaid ettevõtjaid sõlmima konkurentidevahelisi kokkuleppeid ja osalema kooskõlastatud tegevuses, millega määrati otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. 1.3. pani - , s.o Indrek Süld toime KarS § 22 lg 2 § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kihutamise dokumendi võltsimisele, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Indrek Süld pani toime KarS § 22 lg 2 - § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

2. V.K pani toime KarS § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõlmis riigihangetel konkurentsi kahjustavad konkurentidevahelised kokkulepped ja osales kooskõlastatud tegevustes, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. 2.1. V.K pani toime KarS § 22 lg 3 § 300¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o - kaasaaitamise korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 300¹ lg 2 sõnastuses - korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro).

3. Autsec OÜ juriidilise isikuna pani toime KarS § 400 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõlmis riigihangetel konkurentsi kahjustavad konkurentidevahelised kokkulepped ja osales kooskõlastatud tegevustes, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

4. Maakohus tunnistas

Indrek Sül süüdi KarS § 300 la 1 lg 2 ja KarS § 300 lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõist KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades ja KarS § is talle 300 lg 2 alusel vangistuse 2 (kaks) aastat, -

karistuseks tähtajali KarS § 22 lg 2 § 400 lg 2 p 1 se ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist karistuseks tähtajali 1 (üks)

is talle se vangistuse aasta ja 6 (kuus) kuud, KarS § 22 lg 2 - § 344 lg 1 ettenähtud kurite toimepanemises ja mõist o is talle se vangistuse 3 (kolm) kuud, - karistuseks tähtajali KarS § 22 lg 2 § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo talle s vangistuse 6 (kuud) kuud. toimepanemises ja mõist karistuseks tähtajali is e KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurenda üksikkaristustest raskeimat ja mõist s

is kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 kohaselt arva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, lugedes s mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Kohaldas

i KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid ja jätt s karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata kui Indrek Süld temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvesta Indrek Sül määratud s lale 3-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.02.2019.

4.1. Maakohus tunnistas V.K

süüdi KarS § 400 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist karistuseks tähtajali KarS § 22 lg is talle s vangistuse 2 (kaks) aastat, e 3 - § 3001 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist karistuseks tähtajali

is talle se vangistuse

1 (üks) aasta. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõist kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajali is se vangistuse 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 kohaselt arva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, lugedes s mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Kohaldas

KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid ja jätt karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata kui is V.K temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvesta V.K le määratud - s 2-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.02.2019.

4.2. Maakohus tunnistas toimepanemises Autsec OÜ süüdi KarS § 400 lg 4 ettenähtud kuriteo

ja karistuseks rahalise karistuse 45 eurot. mõist 000 (nelikümmend viis tuhat) is

4.3. lalt -de 4 Maakohus mõistis Indrek Sül välja KrMS § 173 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p ja 9, § 179

lg 1 p 2 -te 1 ja 3 alusel kokku menetluskulu 1026 kuus) ning § 180 lg (tuhat kakskümmend eurot. Maakohus mõistis välja KrMS § 173 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning V.K-lt

§ 180 lg 810 (kaheksasada kümme) eurot -te 1 ja 3 alusel kokku menetluskulu . Autsec OÜ mõist KrMS § 173 lg 1 p 2; § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg -lt is

-te 1 ja

3 alusel välja 810 (kaheksasada kümme) eurot kokku menetluskulu .

APELLATSIOONID:

5. Indrek Sülla k otsuse apellatsiooni korras tühistamise aitsja hinnangul esinevad kaevatava alusena kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine ( KrMS § 338 punkt 2 ; § 338 punkt 3 läbi KrMS § 339 lg 2 ). 5.1. Kaitsja on leidnud ja leiab jätkuvalt, et Indrek Süld AS – X ja turvanguameti juhatajana ei olnud ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes ; korruptsioonivastase seaduse § 2 lg - s 2 esitatud ametiisiku - määratlus kattub KarS § s 288 toodud ametiisiku definitsiooniga. Indrek Sülla vastutusele võtmine / süüdimõistmine KarS § 300’ lg 2 ning KarS § 300 lg 2 järgi ainuüksi erisubjekti ( ametiisik ) puudumise tõttu ei ole õige ega seaduslik. Avaliku ülesande täitjana saab eraõiguslikku isikut käsitleda üksnes juhul, kui avalik ülesanne on põhiseadusega või sellega kooskõlas oleva seaduse alusel delegeeritud eraõiguslikule isikule. Kaitsja viitab jätkuvalt Põhiseaduse § - le 3 ja Riigikohtu lahenditele 3-1-1-86-07, 3-1- 1-49-12. Delegeeriv seadus või muu õigusakt peab seejuures määratlema delegeeritavate konkreetselt ülesannete sisu, vastutuse ja järelevalve ülesannete täitmise üle. Avaliku ülesande täitmise omistamiseks eraõiguslikule isikule ei piisa vaid tõlgendamisest ja ülesannete umbmäärase sarnasuse väljatoomisest, vaid süüdistus peaks välja tooma konkreetse seaduse ja / või sellega kooskõlas oleva seadusest madalamal seisva õigusakti, millega oleks AS–le Y delegeeritud mõni süüdistusakti kohane avaliku ülesande täitmine. Sellist kvaliteeti süüdistusakt ( süüdistus

) ei oma. Kaevatavas otsuses konkreetse ühtegi seadust või seadusest madalamat õigusakti, mis sellise delegatsiooninormi sisaldaks, kaitsja parima arusaamise kohaselt ei ole kaevatavas otsuses nimetatud. Kaevatava otsuse viited Vabariigi Valitsuse seadusele ja AS Y põhikirjale seda puudust ei kõrvalda. Nõustuda võib, et avalikes huvides on, kui riigi ainuomandis asuva eraõigusliku ühingu - - AS i Y tegevus raudtee infrastruktuuri majandamisel on efektiivne, tulemuslik ja konoomne ; ö samuti sellega, et on avalik huvi, et raudtee ülesõidukohad on tehniliselt korras, neid rekonstrueeritakse, kaasajastatakse, rikked kõrvaldatakse viivitamatult, tagatud on ohutus, jne. Kuid selline avalik huvi eksisteerib nö objektiivselt, sellise avaliku huvi olemasolu või selle puudumine ei vaja kaitsja hinnangul põhiseadusega, alamalseisvate õigusaktidega kinnistamist ega kohtulahendites läbi vaidlemist. Avaliku huvi rahuldamiseks peab riik tegutsema, s.h püstitama avalikke ülesandeid riigi – ja kohaliku omavalitsuse organitele otse, või asutama nende ülesannete täitmiseks ka ainuomandis olevaid äriühinguid.

Üheks selliseks eraõiguslikuks äriühinguks ongi riigi asutatud AS Y, kuid eelnev ei muuda ühinguõiguslikku postulaati : aktsiaseltsi AS Y juhatuse liikmed ja nendest allpool asuvatel keskastme juhtidel ( nagu oli Indrek Süld ) on kohustused aktsiaseltsi ees, mitte aktsionäride ees ( vt lahend 3-1-1-98-15 punkt 75 ) ehk tegemist on käsundilaadse suhtega vastava juhi ja äriühingu vahel ehk teisisõnu : juhatuse liikmed ja sealt nö allapoole keskastme juhid ei täida avalikku ülesannet Riigi ja riigi osaluse valitseja valitud nõukogu liikme vahelise õigussuhte mõju ei ulatu kaugemale nõukogu liikme tegevusest ja äriühingule sellest mingeid kohustusi ei tulene ( lahend 3-1-1-98-15 punkt 80 ). Kaitsja leiab kokkuvõtteks Indrek Sül – , et lal oli AS X ja turvanguameti juhatajana ehk keskastme juhina ametiseisund ( lühidalt öeldes tema ametikohale vastav õiguste ja kohustuste kogum ), kuid mitte ametiseisund avaliku ülesande täitmisel, vaid ametiseisund sisesuhtes äriühinguga. Temani „ ei ulatunud „ mistahes teenistusülesande täitmisel aktsiaseltsi avalik– õiguslik õigussuhe riigiga. Kaevatavas otsuses ( lk 72 – 73 ) esineb oluline sisemine vastuolu, vääralt on tsiteeritud nii olulisimat Riigikohtu lahendit kui ka kohtupraktikat laiemalt. Kaitsja leiab ka viidatud nn S lahendi pinnalt jätkuvalt, et nõukogu liikmest nö allpool asuvad juhid –

alates juhatuse liikmetest – ei omanud ametiseisundit avalike ülesannete täitmisel ja seega ei olnud ametiisikud. Indrek Süll – sõltumata tema konkreetsest üksiktegevusest keskastme juhina – al esines ainult eraõiguslik suhe aktsiaseltsiga AS – õiguslikku õigussuhet riigiga ega Y, mingit vahetut avalik riigi osaluse valitseja poolt valitud nõukogu liikmega temal ei olnud seega ka kaalutlusõigust , selles osas, et mingi Indrek Süldi konkreetne ametiülesanne võinuks „ kanduda „ avalik – õiguslikku õigussuhtesse riigiga ja seeläbi kvalifitseeruda avaliku ülesande täitmisena, Indrek

Sülla puhul ei esine. Neil kaalutlustel Indrek Süld AS X – ja turvanguameti juhatajana ei olnud ametiisik KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes ema vastutusele süüdimõistmine KarS § . T

3001 lg 2 ning KarS § 300 lg 2 järgi on ka seetõttu väär. Kaitsja hinnangul on maakohus kaevatavas otsuses andnud väära hinnangu asjas kogutud tõenditele, mille tulemina on jõutud ebaõige järelduseni, et Indrek Süld oli ametiisik KarS § 288 lg

1 ja korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes.

Palub nimetatud menetluslik olukord tunnistada kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel, mis kokkuvõttes on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni, s.t Indrek Sül aõige süüdimõistmiseni KarS § 3 la eb 001 lg 2 ning KarS § 300 lg 2 järgi.

5.2. Indrek Sülla ja V.K inkrimineerivat normi on sisustatud viitega korruptsioonivastase seaduse redaktsioonile, mis jõustus 01. aprillil 2013. õrreldes süüdistuse aja V ga eelmine, Indrek Sülla ja V.K mitte inkrimineeriv KVS redaktsioon kehtis 01. 07. 2009 01. 04. – 2013 ; selle 4. ptk § 21 lg 2 kohaselt ametiisik võis saada tulu ka autoritasuna, patendituluna. Seega, Indrek Sül line käitumine –2014 võrreldes süüdistuses la poolt analoogi aastail 2009 käsitletava ajaga oli lubatud, toimingupiiranguid selle suhtes ei esinenud ning seaduslikku alust selle perioodi eest Indrek Süllale etteheiteid teha ei saanudki olla. Korruptsioonivastase seaduse uue redaktsiooni jõustumisega 01. aprillil 2013 kriminaliseeriti Indrek Sül selline järjepidev käitumine, mis eelmise ca 5 aasta vältel oli seaduslik la , ehk teisisõnu, KarS § 300' blanketset sisu täitev korruptsioonivastane seadus raskendas Indrek Sülla

olukorda, mis automaatselt viis vajadusele selgitada, kas uut ja raskemat seadust saab Indrek Sül suhtes rakendada ( KarS § 5 lg 3 ) la

Riigikohtu kindlalt väljakujunenud seisukoht sätestab, et karistusseaduse blanketti sisustav norm on olemuslikult blanketse süüteokoosseisu lahutamatu ja täisväärtuslik osa, millest tulenevatele koosseisutunnustele laienevad kõik karistusseadustiku üldosa sätted ja põhimõtted. Seega, blanketsest normist, s.o KVS st tulenevatele koosseisutunnustele laienevad – karistusseadusti

ku üldosas asuvad KarS § 5 põhimõtted. Kuna korruptsioonivastase seaduse redaktsiooniga, mis jõustus 01. aprillil 2013, tunnistatakse Indrek Sül ühetaolised ja ca 5 aastat seaduslikud olnud teod karistatavaks, ei saa kaitsja la hinnangul KVS uue redaktsiooniga sisustada KarS § 3001 blanketset süüdistust, kuivõrd see raskendaks ebaõigesti Indrek Sülla olukorda. 5.3. KarS § 3001 sätestatud süütegu eeldab subjektiivsete tunnuste poolest kavatsetust ( KarS § 16 lg 2 ) või otsest tahtlust ( KarS § 16 lg 3 ) kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes,

sealhulgas rikkumise ulatuse suhtes; vähemalt otsene tahtlus on nõutav ka KVS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud otsuse või toimingu tegemise puhul ametiisiku või temaga seotud isiku kohta. Kaitsja leiab, et eeltoodud faktoloogia pinnalt ( sh 5 aastat seaduslik käitumine, misjärel 2 aastat identne käitumine väidetavalt ebaseaduslik ) ei saa rääkida ei kavatsetusest ega otsesest tahtlusest Indrek Süldi käitumises. Indrek Süld ei teadnud tõsikindlalt asjaolu, et uue KV – i järgi muutus tema seni S

seaduskuulekas käitumine lausa karistusõiguslikult etteheidetavaks. Indrek Süld ei pidanud kindlasti teadma blanketse seaduse muudatustest, mis tema seni seaduskuuleka käitumise kuritegelikuks sätestas. 5.4. Tuleb hinnata, - kas esineb KarS § 17 lg s 1 kirjeldatud olukord, s.o süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine ehk koosseisueksimus Rääkides Indrek Süldi puhul koosseisueksimusest, hõlmab see ka eksimust blanketse normi suhtes. Indrek Süld võis küll eksida õigusruumi ja selle muutumise hindamisel kontekstis oma ametiülesannetega : ta võis eksida olukorra hindamisel selles, et Autsec OÜ ( V.K ) perioodilised autoritasu maksed temale samaaegselt riigihangete korraldamisega, milles Autsec OÜ oli osaline, võis vastata alates 2014 süüteokoosseisule läbi seotud isiku mõiste sissetoomise uues seaduse redaktsioonis, varasemalt lubatud autoritasude saamine muutus keelatuks uues redaktsioonis, kuid etteheide Indrek Süldile saaks olla vaid see, et ta ei näidanud ülesse piisavat tähelepanelikkust ja kohusetunnet, mis oleks võinud eksimuse, väärhinnangu välistada ehk ta ei olnud piisavalt hoolas korruptsioonivastase seaduse muudatuste järgimisel. Tegemist on aastate 2014 – 2016 suhtes kuriteotahtlust välistava eksimusega, mille õiguslik tulem on selles, et Indrek Süldi ei saa võtta vastutusele süüteo koosseisu puudumise tõttu. tahtliku

5.5. ksimus teo keelatuses ( nn keelueksimus ). KarS § 39 ettenähtud e

Antud juhul on asjassepuutuv uues KVS- kontseptsiooni loomine, ehk s seotud isiku mõiste teisisõnu vastava mõiste ja kontseptsio – oni puudumine varasemas KVS s. Uues seaduses mõiste seotud isik on uus. Kokkuvõtteks kaitsja leiab, et eelkäsitletud seadusemuudatuse näol on tegemist kõike muud kui selgelt sõnastatud seadusega, küsimuse tõstatamine keelueksimusest on asjassepuutuv ning vajab ringkonnakohtu poolt selgitamist.

5.6. Kaitsja hinnangul maakohus eksis kui leidis, et . tegemist oli jätkuva süüteoga Indrek Sülla kaasuse puhul omaks maakohti poolt viidatud Riigikohtu nimetatud seisukoht mõju siis, kui seadus oleks muutunud aastail 2014–2016, s.o ajavahemikul, mil Indrek Süld süüdistuse kohaselt jätkuva kuriteo toime pani. V identsete tegudega aastail 2009- õrreldes süüdistusega Indrek Sül 2013 ei ole jätkuvat la süütegu sisustatud, mistõttu ei ole võimalik rääkida seaduse muutumisest jätkuva süüteo toimepanemise ajal. Kuna korruptsioonivastase seaduse redaktsiooniga, mis jõustus 01. aprillil 2013, tunnistatakse Indrek Sül ühetaolised ja ca 5 aastat seaduslikud o la lnud teod karistatavaks, ei saa KVS uue redaktsiooniga sisustada KarS § 3001 blanketset süüdistust, kuivõrd kaitsja hinnangul see raskendaks ebaõigesti Indrek Süldi olukorda, mis oleks vastuolus KarS § 5 sätestatud karistusseaduse ajalise kehtivuse regulat

siooni põhimõtetega. Eelnev kujutab endast kaevatava otsuse apellatsiooni korras tühistamise alust KrMS § 338 punkt 2 alusel. 5.7. Kaitsja hinnangul ainuüksi asjaolu, et Indrek Süld ei olnud temale inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal nduses erilise isikutunnuse isikuks, s.o ametiisikuks, annab KarS § 24 tähe põhjendatud aluse väita, et Indrek Süld on süüdistuses KarS § 300 lg 2 järgi ebaõigesti süüdi mõistetud.

5.8. Kaitsja, tuginedes seaduse tekstile ja Riigikohtu praktikale leidis maakohtus ja leiab jätkuvalt, et neljas riigihankemenetluse episoodis on juba süüdistuses ja jätkuvalt kaevatavas otsuses vääralt kohaldatud põhimõtet, mis seisneb selle õiguspõhimõtte seadusainsuse kohaldamata jätmises. KarS § 300 puhul on kaitstav õigushüve vaba ja õiglane konkurents, KarS § 400 puhul on kaitstav õigushüve vaba konkurents ja vaba ettevõtlus ; seega on nende süüteokoosseisude kaitstav õigushüve osaliselt täiesti identne – osaliselt aga olulisel määral vaba konkurents, sarnane : vs vaba

õiglane konkurents ettevõtlus Riigikohtu lahend 3-1-1-132-12 ,3-1-1-28-11, 3-1-22-11 seisukohad ite tähendavad kaitsja hinnangul seda, et viidatud neljas hankemenetluse episoodis on kogu väidetav ebaõigus riigihanke teostamise nõuete väidetavas rikkumises ( KarS § 300 lg 2 ) hõlmatud süüdistusega KarS § 22 lg 2 § 400 lg 2 p 1 järgi ja see järeldus tuleneb ainuüksi nendes episoodides - süüdistuste objektiivse teokoosseisu sisuks olevate tegude võrdlemisest – need on olulisel määral kokkulangevad, olulises osas isegi identsed. Lisaks süüdistuste ( KarS § 300 lg 2 , KarS § 22 lg 2 § 400 lg 2 p 1 ) objektiivse teokoosseisu - sisuks olevate tegude olulisele kokkulangevusele osundab kaitsja, et vaadeldaval juhul esineb ka olukord, kus üks väidetav süütegu tervikuna ( KarS § 300 lg 2 ) on teise väidetava süüteo ( KarS § 22 lg 2 § 400 lg 2 p 1 ) toimepanemisel kvalifitseerivaks asjaoluks, milliseks puhuks - on aga kogu rikkumise eb Riigikohtu lahendist tulenev suunis ühene: aõigus on hõlmatud

süüteokoosseisuga KarS § 22 lg 2 - § 400 lg 2 p 1 järgi ega kuulu täiendavale kvalifitseerimisele KarS § 300 lg 2 järgi. Kaevatavas otsuses ei ole maakohus kaitsja käsitlusega seadusainsuse põhimõttest täies mahus nõustunud ning on mittenõustumist põhistanud ( kaevatav otsus, lk 143 – 144 ), kuid kaitsja hinnangul ei ole kaevatava otsuse argumendid siiski mitte ainult veenvad, vaid on ka vastuolus Riigikohtu suunistega. Esineb põhistatud alus rääkida ka apellatsioonis seadusainsuse põhimõtte väärast kohaldamisest kaevatavas otsuses, mis seisneb selle õiguspõhimõtte kohaldamata jätmises.

5.9.

Kaitsja leiab jätkuvalt, et kõikidel Indrek Süldile inkrimineeritavatel riigihangetel oli Riigihangete seaduses sätestatud seaduse eesmärk tagatud, selle seadusega kaitstavat õigushüve ei olnud rikutud.

5.10.Süüdistus KarS § 300 järgi on blanketse süüdistuse sisustamisel jäädud lubamatult paljasõnaliseks ja on piirdutud viidetega, mis sisaldavad pelgalt üldsõnalisi etteheiteid.

Menetlust läbivalt on seoses süüdistusega KarS § 300 lg 2 järgi Indrek Süllale ette heidetud seda, et ta avaldas konfidentsiaalseid andmed riigihankes osalejatele, pakkumuste tegijatele ega kohelnud neid seetõttu võrdselt. Mistahes süüdistuses viidatud õigusaktis, s.h riigihangete seaduse uues redaktsioonis puudub hanke läbiviijal kohustus pidada andmeid konfidentsiaalsena. Eksisteerib põhimõte, et kui avaldatakse detailsemalt hanketingimusi, siis see peaks tehtama kõigile, mitte nii, et ühed teavad rohkem ja on n ö eelisseisus võrreldes teistega. Kui kõigile on - ühesugune ja samas ulatuses olnud teave kättesaadav, siis ei tohiks olla probleemi hanketingimuste avaldamise suhtes Ka neil kaalutlustel ei saa Indrek Süllale ette heita riigihangete seaduse eiramist sellisel määral, mis tooks endaga vältimatult kaasa tema käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmise vajaduse.

5.11. Kaitsja ei nõustu Indrek Sül üüditunnista KarS § 22 lg 2 § 400 lg 2 p 1 järgi la s misega - kvalifitseeritavas kuriteos. L la eiab jätkuvalt, et Indrek Sül käitumises ei ole tuvastatud kihutamistegu KarS § 22 lg 2 mõttes. Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud ka § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava põhiteo koosseis V.K ja OÜ Autsec käitumises. Kuna kuriteost osavõtt on täideviimise suhtes aktsesso

orne, ei ole ilma täideviimiseta võimalik süüdi mõista ka osavõtjat.

5.12. Kaitsja leiab, et -

on Indrek KarS § 22 lg 2 § 344 lg 1 ja KarS § 22 lg 2 – 345 lg 1 järgi Süld ebaõigesti süüdi mõistetud. P

lalt saadud fiktiivsete andmetega õhiteoks süüdistuse järgi poolt väidetavalt Indrek Sül BB hankepakkumiste koostamine ( ehk võltsimine ) ja selliste võltsitud hankepakkumiste edastamine hankemenetluses. Riigihanke 152322 osas kaitsja märgib, et hanketeade avaldati 13. 05. 2014, s.o 2 päeva enne Indrek Süldi süüstavaid e – kirju. Indrek Süldi inkrimineerivad e - kirjad ajaliselt küll haakuvad hanke läbiviimisega, kuid kaitsja leiab, et selles episoodis on kogu väidetav ebaõigus hõlmatud konkurentsi süüdistusega KarS § 22 lg 2 -

§ 400 lg 2 p 1 järgi. Riigih gete 154956, 167420, 168870 osas k an aitsja leiab, et ei ole võimalik kihutada karistusõiguslikus mõttes hankepakkumuse võltsimisele olukorras, kus vastavat hanget ei olnud välja kuulutatud ehk hankemenetlust, kus väidetavalt võltsitud andmed pidi esitatama, ei olnud olemas.

Kaitsja leiab, et kolm riigihanget - nr 154956 nr 167420 nr 168870 on selles süüdistuses ekslikult. Osundatud e

– kirjadega ei saanud I. Süld kuidagi kihutada põhiteo ehk kuriteo BB toimepanemisele ( tal ei saanud olla nn osavõtutahtlust ), sest vastavat hanget ei olnud e kirjade – saatmise ajal välja kuulutatud, hankemenetlust – kuhu väidetavalt võltsitud andmed pidi

esitatama - ei eksisteerinud aj puudusid ka igasugused andmed, et need hanked lähiajal välja kuulutatakse.

Indrek Sül inkrimineeritud käitumisaktid paigutatavad väidetava kuriteo ettevalmistamise lale staadiumi alla ning tema vastutus on välistatud ; tal ei saanud ka olla vähemalt kaudset tahtlust põhiteo toimepanemisse, sest hankemenetlust, mille raames põhitegu pidi toime pandama, ei eksisteerinud. Antud kuriteo objektiivse koosseisu vahetu realiseerimine sai alata alles peale seda, kui hanketeade oli avaldatud,

Q BB ( OÜ ) oli vastu võtnud otsuse hankel osalemiseks, hankedokumendid kätte saanud, jne. Kaitsja ei taotle ringkonnakohtus suulist menetlust. Indrek Sül senised menetluskulud taotleb kaitsja jätta riigi eelarveliste vahendite kanda. la

5.13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§ 318, 319, 321, 337 lg 1 p 4, 338 p 2 ja p 3, 339 lg 2, 340 lg 2 p 1 palub da Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 kohtuotsus tühista täies mahus. Teha uus otsus, millega mõista Indrek Süld õigeks kõigis temale inkrimineeritud kuritegudes. Seadusliku aluse tekkimisel Indrek Sülla senised menetluskulud ( kulud valitud kaitsjale ) nii kohtueelses menetluses kui menetluses maakohtus, aga samuti menetluses apellatsioonistaadiumis jätta riigi eelarveliste vahendite kanda. 6. V.K ja Autsec OÜ huvides esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et KarS § 22 lg 3 § - 3001

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo puhul ei ole vaidluse all faktilised küsimused. Indrek Süld on alates 2009. kuni 2016. saanud perioodilisi makseid OÜ-lt Autsec, mis on seotud autoritasu maksmisega Indrek Sülla poolt väljatöötatud patendi kasutamise eest. Küll aga on vaidluse all õigusliku hinnangu andmine Indrek Sülla käitumisele, mis mõjutab ka V.K le - inkrimineeritud teole hinnangu andmist. Kaitsja märgib, et kui põhiteo ebaõigussisusse kuuluvad erilised subjektiivsed koosseisulised tunnused, peab kaasaaitaja olema neist teadlik. Seega peab ta toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitaja teadma muu hulgas seda, et täideviija tegutseb teadvalt toimingupiirangu rikkumisel. Indrek Süld on kohtumenetluse käigus antud ütlustes selgitanud, et esmalt on ta teavitanud juhtkonda - seotusest Autsec OÜ ga ning ta ei olnud teadlik, et ta ei või osaleda hankekomisjonis, kus on pakkujaks ka Autsec OÜ. Kohus on tsuse leheküljel sedastanud, et o isik kes peab töötama spetsiifilises valdkonnas, peab endale selgeks tegema vastava valdkonna õigusaktid. Seega arvestades kohtu seisukohta, siis saab järeldada, et Indrek Süllale ei olnud teada, et ta rikub mingit seadust. Kaitsjale jääb täielikult arusaamatuks, et kui Indrek Süld ei teadnud oma tegevuse õigusvastasusest, siis kuidas saab omistada kaasaaitamistegu, st, teadvalt toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamist V.K-le.

Samuti ei nõustu kaitsja kohtu käsitlusega tagasiulatava seaduse kohaldamise osas. Nimelt on antud asjas tuvastatud, et Autsec OÜ maksis Indrek Süllale samasisulise kõrvaltegevuse eest autoritasu aastast 2009. Toona kehtinud KVS § 21 lg 2 nägi ette erandina, et ametiisikul oli õigus saada tulu autoritasuna. Vastav erand kadus aga hetkel kehtiva KVS vastu võtmisel 2013.

aastal. Kohtu poolt viidatud Riigikohtulahend nr 1-17-4243 antud kaasuse konteksti ei sobitu. Nimelt kohtu poolt viidatud kaasuses hõlmas raskeima seaduse kohaldamise kuriteo jätkuvus, mis oli seotud kogu süüdistuse perioodiga, kuid antud juhul enne 2013. seaduse jõustumist ei ole V.K-le ega ka Indrek Süllale süüdistust esitatud. Süüdistaja on seda perioodi 2009. – 2014. markeerinud kui informatiivset teadmist, kuid see ei asenda süüdistust, mis on kohtuvaidluse arutamise piiriks. Seega saame rääkida jätkuvusest alates 2014. aastast, mille osas süüdistus on esitatud. Seega on antud juhul alust lähtuda KarS § 5 lg 2 põhimõttest, mille kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab

isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seega leiab kaitsja, et tulenevalt eeltoodust puudub V.K käitumises temale inkrimineeritud teokoosseis.

6.1. V.K le ja Autsec OÜ le esitatud süüdistus KarS § 400 lg 2 p 1 ja lg 4 järgi on - - es kohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja ka valikuliselt, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise süüdistatavate suhtes. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et käesolevas kaasuses moodustab asjaomase turu Eesti Vabariigis (s.o geograafiline turg) ER vastava valdkonnaga seotud materjalide ja montaaži hankimine (s.o toote- /teenuseturg). Apellant on jätkuvalt seisukohal, et kartelliõiguslikus mõttes ei saa üksnes asjaolust, et mõlemad ettevõtjad osalesid oma pakkumistega hankel, automaatselt teha järeldust turul osalemise kohta, vaid üksnes hüpoteetilist võimalust osaleda samal turul. Tuleb silmas pidada, et käesoleval juhul ei moodusta asjaomast turgu, mitte riigihange kui selline ega sellel osalemine, vaid Eesti Vabariigis Y vastava valdkonnaga seotud materjalide ja montaaži reaalne hankimine. Maakohus on oma järelduse rajanud Indrek Sül ütlustele, mille kohaselt oli OÜ la ja CC Q -l olemas võimekus pakkumuse edukaks tunnistamise korral hankelepingut täita. Siinkohal toob apellant välja selle, et ei Indrek l ega - Sülla l ei olnud kummalgi reaalset arusaama ettevõtte reaalsest CC võimekusest ning sellele on apellant ka varem tähelepanu juhtinud. oli küll OÜ juhatuse CC Q liikmeks, kuid temal puudus igasugune pädevus raudteeautomaatika, kui väga spetsiifilise valdkonna osas, mistõttu ei saa tema poolt antud hinnanguid käesoleval ajal pidada usaldusväärseteks. Antud küsimuse puhul on maakohus aga põhjendamatult jätnud kõrvale teised kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid, millelt nähtub muuhulgas, et Q-l puudusid hankel osalemiseks nõutavad ISO sertifikaadid ning ka varasem kogemus raudteeautomaatika hankel. Kaitsja teeb viited

BB poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustele. F OÜ ja aktiliselt ei saanud Q Autsec OÜ samal asjaomasel kaubaturul osaleda, ei oleks olnud ka võimalik Autsec OÜ pakkumist Q OÜ pakkumisega asendada ning seega ei ole need ettevõtted kartelliõiguslikus mõttes käsitletavad tegelike konkurentidena. Enne 2015 suve ei olnud Q -l isegi teadmisi sellest, mida AS Y hanked endast kujutavad. Alles OÜ 2015. poolt - suvel tehti Indrek Sül le presentatsioon, mida endast raudteeautomaatika üldse la CC kujutab. Kohus on leidnud, et kuivõrd Q OÜ osales pakkumisega. Q OÜ-d ei saa pidada ka Autsec OÜ võimalikuks konkurendiks, kuivõrd asjaomasele turule sisenemine tähendaks teatud lisainvesteeringute tegemist. Indrek Süld hinnangul oleks selline investeering riist-ja tarkvarasse ületanud 50 000 eurot. Samuti oleks olnud vajalik taotleda vajalikud sertifikaadid, mida aga ei tehtud. Samuti oleks pidanud Q kese ajaga omandama teatud suhteliselt lühi väärtuses kogemuste pagasi antud valdkonnas (st. sõlmima ja täitma teatud maksumusega lepinguid raudteeautomaatika vallas), mis oleks aga objektiivselt olnud võimatu. OÜ Q -l puudusid ka riigihangetel nõutud varasemad referentsid, et üldse AS

Y riigihangetel osaleda. Samuti pole

vähetähtsad ütlused, et tegelikkuses ei soovinud ta ühelgi hankel osaleda ning BB tegi seda ainult Indrek aitamiseks. Sülla Seetõttu tuleb järeldada, et Q - OÜ l puudus reaalne võimekus Y raudteeautomaatika teenuseja kaubaturul osalemiseks ning seega ei ole antud juhul võimalik järeldada, et Autsec OÜ ja Q OÜ olid konkurendid.

Kohtu endal poolt tuvastatud asjaoludest saame Autsec OÜ ja OÜ osas konkurentidest Q rääkida alles 2015. aasta suvest, kui kohtusi Süld, d Indrek BB CC ja . Seega riigihangete nr 152322 ja 154956 puhul ei ole võimalik analüüsida kokkulepete sõlmimist, kuivõrd nimetatud hangete puhul ei olnud Autsec OÜ ja Q OÜ veel ka kohtu hinnangul konkurendid. Seega saame võimalikest kokkulepetest või koostööst riigihangetel osalemisel rääkida alates 2015 sügisest.

Vaidluse all ei ole küsimus selles, kas Autsec OÜ esindaja ja OÜ töötaja omavahel Q riigihangete teemal suhtlesid ja e-kirju vahetasid. Kohtu poolt analüüsitud tõendite pinnalt on tuvastatud, et kõik hinnapakkumiste aluseks olevad arvutused tegi Autsec OÜ, kes siis edastas arvutustabelid Q Q OÜ esindajale, kes omakorda muutis OÜ poolt pakutavat hinda kallimaks, et mitte võita riigihanget. Samas ei nähtu tõenditest, et Autsec OÜ oleks teadnud, millise hinnaga teeb pakkumise Q Q OÜ. Teada oli ainult, et OÜ teeb kallima hinnapakkumise, et riigihange ei nurjuks, kuna teisi pakkujaid ei ole. Seega on küsitav, kas on võimalik jaatada koostööd riigihankel osalemisel, kus on teada, et üks pakkujatest ei soovigi tegelikkuses riigihankel osaleda ega veel vähem seda võita. Osalemise ainsaks põhjuseks on teene osutamine AS Y töötajale, et väljakuulutatud hanked osalejate vähesuse tõttu ei nurju. Kohus sellele hinnangut andnud ei ole, kuid kaitsja arvates ei ole siinkohal võimalik tegelikkuses mingist koostööst riigihangetel osalemisel rääkida. Selliste äriühingute vahel sõlmitud kokkulepped, kes objektiivsete tegurite alusel ei suudaks koostööga hõlmatud projekti või tegevust ellu viia iseseisvalt näiteks kokkuleppeosaliste tehniliste võimaluste tõttu, ei piiraks seega tavaliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses.

Konkurentsi reguleerivate seaduste ja konkurentsipoliitika peamine eesmärk on edendada ja säilitada tõhusat konkurentsi selleks, et saavutada võimalikult efektiivne ressursside jaotumine ja suurendada tarbija heaolu. Kaitsja märgib siinkohal, et olukorras, kus OÜ Q -l puudus võimekus iseseisvalt teha hinnapakkumisi hinna välja arvutamiseks, siis ei ole võimalik rääkida, et Autsec OÜ ja Q OÜ oma koostööga määrasid kindlaks hinna tarbija, s.o AS Y jaoks. Selline lähenemine oleks olnud võimalik, kui Autsec OÜ oleks kokku leppinud hinna näiteks mõne teise pakkumises varasemalt osalenud isikuga ( OÜ), kes ka reaalselt oleks olnud O võimeline hangetel osalema. Tarbija jaoks oleks negatiivne tagajärg saabunud olukorras, kus OÜ, kes tegi näiliku Q hinnapakkumise madalama hinnaga kui reaalne tegija Autsec OÜ ning seejärel oleks OÜ Q osalemisest loobunud ning võitnud oleks Autsec OÜ kõrgema hinnapakkumisega. Selline tegevus kannab endast konkurentsi kahjustavat eesmärki (ja ka tagajärge). Praeguses situatsioonis osales riigihankel sisuliselt üks ettevõte, OÜ Autsec, kellel olid teadmised ja pädevus määrata kindlaks riigihangete hind ja reaalselt riigihangetega ettenähtud tööd ka teostada. Ainus eesmärk OÜ osalemisel oli vältida riigihangete nurjumist, kuna OÜ Autsec Q oli tihti ainsaks ettevõtteks, kes pakkumuse riigihankel osalemiseks esitas. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et isikuid, kes oleksid reaalselt soovinud osaleda AS Y hangetel, mis puudutavad käesolevat kohtuasja, praktiliselt puudusid. Seega eeltoodust tulenvalt leiab kaitsja, et Autsec OÜ ja OÜ omavahelisel koostööl ei olnud Q konkurentsi kahjustavat eesmärki.

Mõningate konkurentsi piiravate kokkulepete lubatavus võib ilmneda KonkS § 6 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 3. Riigikohus on nimetatud erandeid pidanud õigusvastasust välistavateks asjaoludeks, mille väljaselgitamine on KrMS § 211 lg 2 kohaselt kohtueelse uurimise eesmärk, kui -st 2 tulenevalt on isiku vastutusele võrd KarS § 2 lg võtmise üheks eelduseks peale teo koosseisupärasuse ka õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine. Süüdistusaktis on üksnes nenditud, et selliseid välistavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine, sügavam analüüs siiski puudub. Sellisena on süüdistusakt olulises mahus puudulik. PS § 22 lg 2 ja KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses tõendama oma süütust, mistõttu peab isiku süü kriminaalmenetluses tõendama süüdistusfunktsiooni kandev prokuratuur, kes muuhulgas peab vastavate asjaolude ilmnemisel analüüsima ka õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole.

KonkS § 6 lg 1 ja ELTL art 101 lg 3 kriteeriumide täitmine eeldab seda, et ettevõtjate vaheline koostööga kaasneksid sellised üldise hüve jaoks olulised objektiivsed eelised, mis kaaluvad üles koostööga Käesoleval juhul on OÜ osales seonduvad negatiivsed aspektid. BB avaldanud, et Q hangetel üksnes I. Süld palvel, selleks, et hankel oleks rohkem pakkujaid, sest vastasel juhul oleksid hanked tunnistatud ebaõnnestunuks. Kuivõrd AS poolt korraldatud ülesõidu hangete Y eesmärk oli parandada turvalisust AS ülesõidukohtadel, mis kohtu seisukohti arvestades Y täidab avalikke huve, siis võib sellest järeldada, et OÜ Autsec ja OÜ koostöö oli suunatud Q üldisele hüvele ehk tarbijate turvalisuse tagamisele. Ülesõitude ohutuks muutmine aitab vältida inimkaotustega liiklusõnnetusi ning ka majanduslikku kahjusid, mis kaasnevad liiklusõnnetustega. Seega tuleb asuda seisukohale, et ühiskonna turvalisuse tagamine kaalub üles võimaliku negatiivse koostöö Autsec OÜ ja OÜ vahel. Q

Kuivõrd kaitsja hinnangul on kohus asunud ebaõigele järeldus , et käesoleval juhul puudub ele KonkS § 6 lõikes 1 punktis 1 toodud esimene erand, siis , kas kaitsja esitab analüüsi konkurentsipiirang (s.o hinnakokkulepe) oli efektiivsusekasvu saavutamiseks hädavajalik (Ko -st 3 erand, et kartellikeeld ei kohaldu nkS § 6 lg 1 p 2) ja kas esineb KonkS § 6 lg 1 p koostöö suhtes, mis ei anna ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.

Kaitsja leiab, et esinevad mõlemad erandid.

6.2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§ 318 lg 1; 319 lg 1 ja 2; 321; 331 lg 11; 337 lg 1 p 4, lg 2 p 2; 338 p 2 ja p 3; 339 lg 1 p 7, 12 lg 2; 340 lg 2 p1 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 kohtuotsus V.K süüditunnistamises KarS § 400 lg 2 p 1 ja KarS § 22 lg 3 – 3001

lg 2 järgi ja Autsec OÜ süüditunnistamises KarS § 400 lg 4 järgi. Teha asjas uus otsus, millega süüdistatavad V.K ja Autsec OÜ mõista kõikides neile inkrimineeritud kuritegudes õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt välja V.K ja Autsec OÜ menetluskulud.

RIIGIPROKURATUURI VASTUS:

7. Prokuratuur palub apellatsioonid ldamata ja on seisukohal et Harju Maakohtu jätta rahu 14.02.2019 otsusega on kohaldatud materiaalõigust õigesti ega ole rikutud kriminaalmenetlusõigust ning kohtulahend on piisavalt põhjalikult, jälgitavalt ja veenvalt motiveeritud 7.1. Harju Maakohtus toimunud kohtuvaidlustes on prokuratuuri seisukohad süüdistuse, selle tõendatuse ja tuvastatud asjaolude ning õiguslike argumentide osas esitatud kirjalikus süüdistuskõnes ning samuti kaitsekõnede järgselt prokuratuuri repliigis. Prokuratuur ei pea vajalikuks eelnimetatud seisukohti korrata ning märgib, et jääb nende juurde ka käesolevas menetlusstaadiumis. 7.2. Prokurör ei nõustu V.K ja Autsec OÜ kaitsja apellatsioonis väidetuga, et maakohus on hinnanud tõendeid süüdistuses käsitletud konkurentsikuritegude osas ebaõigesti ja valikuliselt, jättes piisava põhjalikkuseta hindamata, kas käesoleval juhul olid Autsec OÜ ja Q OÜ käsitletavad konkurentidena, kes tegutsevad samal asjaomasel kaubaturul. Kaitsja märgib, et asjaomast turgu ei moodusta käesoleval juhul mitte riigihange kui selline ega sellel osalemine, vaid Eesti Vabariigis AS Y vastava valdkonnaga seotud materjalide ja montaaži hankimine. Kaitsja leiab, et faktiliselt ei saanud Q Servce OÜ ja Autsec OÜ samal asjaomasel turul osaleda ning ei oleks olnud võimalik asendada Autsec OÜ pakkumist Q OÜ pakkumisega ning seega ei olevat need ettevõtted käsitletavad kartelliõiguslikus mõttes konkurentidena. Prokurör märgib, et maakohus on otsuses (lk 120 122) käsitlenud kohtumenetluses tuvastatud - asjaolude pinnalt põhjalikult küsimust, kas Autsec OÜ ja OÜ kujutasid ettevõtjatena samal Q

asjaomasel turul tegelikke konkurente. Erinevalt kaitsja väidetust, justkui oleks kohus käsitlenud käesoleval juhul asjaomase turuna pelgalt riigihanget ja sellel osalemist, on nii süüdistuses kajastatud kui ka kohtu poolt uuritud tõendite analüüsi tulemusena tuvastatud, et käesolevas asjas on asjaomase teenuseturuna käsitletav raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turg ning geograafiliseks turuks on käesoleval juhul Eesti Vabariik, kuna tegemist on riigi korraldatud hankemenetlustega. Seejuures lähtus kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.2011. otsuses nr 3-1-1-12-11 toodud suunistest, mille kohaselt asjaomase turu kindlakstegemisel tuleb lähtuda vastava tooteturu ja geograafilise turu mõistetest, millest moodustubki asjaomane turg konkurentsiõiguse tähenduses. Kokkuvõtvalt leidis kohus tõendikogumile tuginedes, et kuivõrd mõlemad ettevõtjad tegutsesid Eesti Vabariigi raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turul, tuleb neid käsitleda tegelike konkurentidena. Siinjuures tuleb märkida, et kohus on otsuses käsitlenud ka V.K ja Autsec OÜ kaitsja kohtuvaidlustes esitatud vastuväiteid, mis on toodud kaitsja poolt ka käesolevas apellatsioonis. Maakohus on otsuses põhjendanud ja välja toonud argumendid, miks kohus kaitsjate seisukohtadega nõustuda ei saanud. Maakohus leidis, et kokkuleppe vorm ei ole oluline, kui see kujutab endast poolte kavatsuste tõest väljendust ning ka surve all tehtud kokkulepe (kohus tuvastas, et ettevõtjaid kallutas konkurentsialaseid kuritegusid toime panema Indrek Süld) saab täita KonkS § 4 lg 1 ja ELTS artikkel 101 lg 1 tingimused. Kohus nõustus sarnaselt prokuratuuriga, et käesoleval juhul ei viita miski sellele, et AS Y ülesõidukohtade hangetel eraldi pakkumused esitanud ettevõtjad ei oleks olnud eraldi pakkumuste esitamiseks võimelised (süüdistuskõne p-d 15-18, lk 85-87). V.K kaitsja märgib apellatsioonis, et maakohtu enda tuvastatud asjaoludest tulenevalt saavat rääkida Autsec OÜst ja OÜst kui konkurentidest alles alates 2015. aasta suvest, kui Q Itaalias kohtusid nn konsultatsioonideks Indrek Süld ja OÜ juhtivtöötaja ja pädev esindaja Q BB ning juhatuse liige angete nr 152322 ja 154956 CC. Seetõttu ei olevat kaitsja arvates riigih puhul võimalik analüüsida hinnakokkulepete sõlmimist ning ettevõtjate konkurentsi kahjustavast koostööst riigihangetel saab rääkida alates 2015. aasta sügisest. Prokurör ei nõustu kaitsja eeltoodud käsitlusega, justkui oleks kohus tuvastanud, et Autsec OÜ ja Q OÜ on käsitletavad kartelliõiguslikus mõttes konkurentidena alles pärast OÜ esindajate Q BB ja

laga Itaalias. CC kohtumist Indrek Sül Kohtuotsuse lk 122-131 nähtub kohtu põhjalik analüüs ning on jälgitav, miks kohus jõudis j Q Y korraldatud äreldusele, et Autsec OÜ ja OÜ tegevus AS raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turul kujutab endast KonkS § 4 lg 1 ja ELTS artikkel 101 lg 1 käsitletud ettevõtjate vahelist kokkulepet ja kooskõlastatud tegevust. Seejuures kajastab kohtuotsuse lk 122-131 toodud käsitlus kõiki konkurentsialase kuriteo süüdistustes kajastatud hankeid. Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et OÜ Q ja Autsec OÜ sõlmisid oma esindajate BB ja V.K kaudu Indr kihutamisel Eesti ek Sülla Vabariigis 2014. aasta kevadest kuni 2016. aasta veebruarini kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas konkurentsi kahjustamise eesmärgil konkurentsi kahjustavad hinnakokkulepped ja kooskõlastasid tegevusi jätkuvalt kuuel AS Y korraldatud raudteeautomaatika seadmete projekteerimise, materjalide ja montaaži riigihangetel osaledes, millega määrati hankija AS Y suhtes, kindlaks riigihanke hind: 1) AS Y lihthange nr 152322 „Tapa Narva raudteeliini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“; 2) AS -

Y lihthange nr 154956 „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“; 3) AS Y lihthange nr 167420 „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; 4) AS Y -Tar avatud rahvusvaheline hange nr 168870 „Tapa tu liini 13 ülesõidukoha

automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; 5) AS Y lihthange nr 170303 „Raudteeülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“ ja 6) AS Y lihthange nr 171539 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016 2017 II“. -

Prokurör märgib, et kohtulahendi põhiosast, mis käsitleb süüdistuses etteheidetud jätkuvat konkurentsialast süütegu ja selle tõendatust, nähtub selgelt ja ühemõtteliselt (alates otsuse lk 122), et kohus on lugenud konkurentsikuriteo tõendatuks ja asjaolud tuvastatuks kogu süüdistuse mahus alates 2014. aasta kevadest, hõlmates käsitluses mh ka hankeid nr 152322 ja 154956. Seejuures kohtuotsuse lk 13 nähtub, et kohus loeb eelneva tõendite hindamise tulemusena tuvastatuks, et ja V.K leppisid Indrek kallutamisel kokku, millise BB la Sül hinnaga kumbki äriühing riigihankel pakkumuse esitab, tagades madalama hinnaga pakkumuse parimaks tunnistamise ja esitasid hangetel nr 152322, nr 154956, kooskõlastades tegevusi ning nr 167420, nr 168870 pakkumused vastavalt omavahel kokkulepitud tingimuste ning le planeerisid selliselt kooskõlastatult esitada pakkumused ka hangetel nr 170303 ja nr 171539.

Prokurör leiab maakohtu lahendi põhiosas kajastatule tuginedes, et käesoleval juhul on maakohtu ebatäpsus aastaarvus kohtuotsuse lk 121 viimases lõigus käsitletav sellise pisiveana, millel puudub igasugune mõju kohtulahendi sisule või kohtu õiguslikele järeldustele konkurentsialaste süütegude osas. KrMS § 337 lg 1 p 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi. Seega on ringkonnakohus käesoleval juhul pädev tegema maakohtu otsuse põhiosas vastava korrigeeriva täpsustuse, jättes esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata.

Kaitsja leiab apellatsioonis, et Q Y ainus eesmärk OÜ osalemisel AS hangetes oli vältida riigihangete nurjumist, sest sageli oli Autsec OÜ ainsaks pakkujaks ja teised hankel osaleda soovivad isikud puudusid. Kaitsja leiab, et seega ei olevat Autsec OÜ ja OÜ omavahelisel Q koostööl konkurentsi kahjustavat eesmärki.

Prokurör kaitsja käsitlusega ei nõustu, kuna see ei tugine kohtus tuvastatud asjaoludele. Maakohus on otsuses (lk 131-132) põhjendanud, et käesoleval juhul tõendikogum kinnitab, et V.K ja BB leppisid kokku riigihanke pakkumustes esitatava hinna ja kokkulepitu kajastus pakkumuste esitamisel hankedokumentides. Niisuguse tegevusega määrasid konkurendid Autsec OÜ ja OÜ kindlaks teenuse hinna ka tarbija, s.o AS jaoks. Järelikult oli kahe Q Y nimetatud ettevõtja koostööl konkurentsi kahjustav eesmärk. Kohus tõi välja, et hindade kooskõlastamine tähendab KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 p (a) rikkumist ning seda tuleb pidada konkurentsi kahjustava eesmärgiga koostööks KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 tähenduses. Kohus tõi seejuures ka õigesti välja, et konkurentsi kahjustava eesmärgi tuvastamisel ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas kokkuleppel on ka konkurentsi kahjustav tagajärg. Seejuures on kohus asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-11 p-des 21.1 ja 21.3 sedastatule.

Prokurör ei nõustu kaitsja etteheidetega selles, et süüdistus on puudulik, kuna ei sisaldavat piisavat analüüsi õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise osas KonkS § 6 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 3 tulenevatel alustel. - Süüdistusaktis (lk 14 15) on prokuratuur käsitlenud Autsec OÜ ja OÜ hinnaalase koostöö mittevastavust erandtingimustele KonkS § 6 lg s 1 sätestatud Q - kolme kumulatiivse tingimuse kontekstis ning jõudnud järeldusele, et kuna käesolevas asjas ei ole täidetud KonkS § 6 lg s 1 sätestatud esimene erandtingimus, puudub vajadus hinnata

- konkurentsi kahjustava koostöö vastavust ülejäänud kahele erandtingimusele. Prokuratuur leiab, et käesoleval juhul ei esine Autsec OÜ ja OÜ konkurentsi kahjustava tegevuse Q õigusvastasust välistavat asjaolu. Süüdistuskõne p-s 21 (lk 88-89) on prokuratuur samuti

kaalunud käesolevas asjas õigusvastatust välistavate asjaolude esinemist KonkS § 6 lg

-s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3 märgitu osas ning jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul ei esine õigusvastasust välistavat asjaolu.

Ka Harju Maakohus on otsuse lk 132-133 kontrollinud vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-12-11 p-des 25, 25.1 ja 25.2 osutatule, kas käesoleval juhul võiks konkurentsi piiravate kokkulepete l KonkS § 6 lg ubatavus ilmneda -s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3 toodud alustest. Analüüsides KonkS § 6 lg 1 p 1 sätestatud esimest tingimust jõudis kohus analüüsi tulemusena järeldusele, et KonkS § 6 lg 1 sätestatud esimene erandtingimus ei ole täidetud ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele järeldusele. Seega kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole ettevõtjatevaheline koostöö õiguspärane. Kaitsja apellatsioonis toodud hinnangu kohaselt asus kohus ebaõigele järeldusele, et käesoleval juhul puudub KonkrS § 6 lg 1 p 1 toodud esimene erand. Prokuratuur nõustub kohtuga, et kaitsjad ei esitanud maakohtus veenvaid tõendeid, millele saaks tugineda apellatsioonis toodud väide esimese erandtingimuse esinemise kohta. Prokurör leiab, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid silmas pidades, on kaitsja apellatsiooni p-s 2.2.9 asunud tarbetult analüüsima KonkS § 6 lg des 2 ja 3 sätestatud erandtingimuste esinemist. KarS § 400 kommentaari p 31.1 -s 1 pkohaselt on vastavad tingimused kumulatiivsed ehk peavad esinema samaaegselt. Ka Riigikohus on eelnevalt korduvalt viidatud lahendi nr 3-1-1-12-11 p-s 26 nimetanud, et ainult juhul kui üheaegselt esinevad kõik ELTL art 101 lg-s 3 toodud asjaolud, vabanevad isikud vastutusest ELTL art 101 lg-le 1 vastava koostöö tegemise eest nii olukorras, kus koostööl on konkurentsile kahjulik tagajärg, kui ka situatsioonis, kus koostööl on konkurentsi kahjustav eesmärk. Kuna ettevõtjatevahelisele koostööle erandi kohaldamine eeldab kõikide tingimuste kumulatiivset, ehk üheaegset täitmist, puudub käesoleval juhul vajadus hinnata koostöö vastavust kahele ülejäänud erandtingimusele ning seda ei olnud eelnimetatud põhjusel tarvis analüüsida ei süüdistuses ega kohtuotsuses.

7.3.Apellatsioonides taotletakse esimese astm

e otsuse tühistamist Indrek Sülla süüditunnistamises KarS § 3001 lg 2 järgi ja V.K süüdimõistmises KarS § 22 lg 3 ja § 3001 . lg 2 järgi Kaitsjad leiavad, et AS X- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ei olnud ametiisik KarS § 288 lg 1 ja korr kaitsja uptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 mõttes. Indrek Sülla Lubergi väitel ei nähtuvat juba süüdistusaktist, miks käesoleval juhul on omistatud avaliku ülesande täitmine eraõiguslikule isikule ning süüdistuses peaks nähtuma konkreetsed seaduse ja/või sellega kooskõlas olevad seadusest madalamal seisvad õigusaktid, mille alusel see tuleneb. Seejuures kaitsja nõustub apellatsioonis, et Indrek Süldil oli sideja turvanguameti juhina küll ametiseisund, kuid mitte avaliku ülesande täitmisel vaid ametiseisund sisesuhtes äriühinguga ja temani ei ulatunud mistahes teenistusülesande täitmisel aktsiaseltsi avalikõiguslik õigussuhe riigiga.

Prokurör märgib, et käesolevas asjas ei saa nõustuda kaitsjate seisukohaga, et Indrek Süllal puudus ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks. Prokuratuur on süüdistusaktis toonud välja käsitluse, miks eraõiguslik äriühing AS on käsitletav avaliku ülesande täitjana ning millistel Y põhjustel. Seejuures nähtub süüdistusest millistest seadustest ja õigusaktidest lähtuvalt saab prokuratuuri arvates Indrek Süld käsitleda ametiisikuna, kes AS a - Y raudteeinfrastruktuuri s majandamisega seotud ülesannete täitmisel oma ametipädevust realiseerides, sh riigihankemenetlustes otsuseid ja toiminguid tehes, täitis avalikku ülesannet.

Prokuratuur ei hakka käesolevas apellatsioonivastuses kordama maakohtus süüdistuskõnes käsitletut ja märgib kokkuvõtvalt, et käesoleval juhul pole ametiisikuks kvalifitseerimise

otsustamisel oluline, et Indrek Süld juhtivtöötajana nõukog

ei ole AS Y u liige ega ka juhatuse liige. Maakohus tuvastas, et AS Y Y juhatuse otsuste on töölepingu ja ametijuhendi ning AS alusel andnud Indrek Sül õiguspädevuse juhtida infrastruktuuri majandavat side lale - ja turvanguametit, sh tegeleda infrastruktuuri majandamise valdkonnas läbiviidavate hangetega ja hankelepingu täitmise järelevalve ning töömahtude kontrolliga, mis tagab raudtee liiklusohutuse ja avaliku raudtee taristu toimimise, olles seega otseselt seotud avalike huvidega.

Prokuratuur nõustub Harju Maakohtu põhjenduste ja analüüsiga selles, miks käesolevas asjas on Indrek Süld käsitletav KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes ametiisikuna, kes töötades AS-s X- ja turvanguameti juhatajana ja olles infrastruktuuri valdkonna hangete komisjoni liige, omas aval -73 iku ülesande täitmiseks ametiseisundit. Kohus on otsuse lehekülgedel 70 põhjalikult analüüsinud, miks käesoleva kohtuliku arutelu objektiks olevas asjas on eraõigusliku juriidilise isiku juhtivtöötaja käsitletav ametiisikuna. Seejuures on kohus käsitlenud ka kaitsjate seisukohti ja ning osutanud ja analüüsinud süüdistuses toodud seaduseid ja õigusakte, millele tugineb AS ja selle juhtivtöötaja poolt täidetav avaliku ülesande -le Y käsitlus.

Maakohus jõudis süüdistusega nõustudes järeldusele ja põhjendas, mille alusel käesoleval juhul on tuvastatav, et Eesti Vabariik on delegeerinud avaliku raudtee infrastruktuuri majandamise ja liikluskorralduse raudteel AS-le Y Y . Kohus põhjendas samuti, et muuhulgas täidab AS avalikku ülesannet ka infrastruktuuri majandamiseks vajalike teenuste, tööde ja asjade hankimisel. Maakohtu põhjendustest nähtub, miks käesoleval juhul saab AS Y kui avaliku ettevõtja side ja turvanguameti juhataja ametipädevuse kasutamist käsitleda avaliku ülesande - täitmisena sellise AS e osas, mis on ka ise käsitatav avaliku ülesande täitmisena. Y tegevus

Samuti analüüsis maakohus käesolevat juhtumit Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2015 otsuses toodud seisukohtade valguses asjas nr 3-1-1-98-15, tuues välja käesolevas kohtuasjas ning eelviidatud asjas käsitletud juhtumi kattuvused ja erisused. Seejuures käsitles maakohus ka Indrek Süldi kaitsja poolt vaidlustes esitatud seisukohti. Kaitsja on apellatsioonis (p-s 1.2.3) leidnud, et kohus on otsuses eksinud (vt otsuse lk 72 viimane tekstilõik) viidates kaitsja seisukohti käsitledes, justkui oleks kaitsja nimetanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-98-15 kontekstis AS T NS juhatuse liikmeks, kuigi tegu oli nõukogu liikmega. Kaitsja teeb nimetatud ebatäpsusest omakorda järelduse, et maakohus võis eksida riigikohtu lahendi järeldustes ja just seetõttu ka ekslikult jõuda järeldusele, et Indrek Süld on erisubjektiks KarS § 24 tähenduses. Prokurör leiab, et kaitsja taoline otsitud ja ainetu järeldus ei tugine maakohtu lahendi sisule. Kohtulahendi lk 70-73 toodud analüüsist nähtub arusaadavalt ja jälgitavalt kohtu seisukoha kujunemine ametiisiku ja avaliku ülesande õiguslikus küsimuses. Kui ringkonnakohus hindab maakohtu otsuses kaitsja seisukoha käsitlemisel toodud „juhatuse liige“ viidet „nõukogu liikme“ asemel ebatäpsuseks, on seda käesoleval juhul võimalik vajadusel korrigeerida KrMS § 337 lg 1 p 2 sätestatud alustel.

Kaitsjad on apellatsioonides leidnud, et kohus on jätnud arvestamata, et KVS kuni 01.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt võis ametiisik saada tulu autoritasuna ja patendituluna. Kokkuvõtvalt raskendas kaitsjate arvates 01.04.2013 jõustunud KVS, mis täidab KarS § 3001 blanketset sisu, Indrek Sül ja kaasaaitaja V.K olukorda, mistõttu tuleks käesoleval la juhul lähtuda KarS § 5 lg 2 põhimõtetest, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab

karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Alternatiivselt pakuvad kaitsjad välja, et käesoleval juhul võib tegu olla koosseisueksimusega või keelueksimusega.

Prokurör nõustub maakohtuga, et kaitsjate seisukohti KarS § 5 lg 2 ning koosseisueksimuse ja keelueksimuse osas ei saa pidada käesoleva juhtumi kontekstis põhjendatuks. Maakohus on otsuse lk 88- ingupiirangu rikkumise ning sellele 99 põhjalikult analüüsinud toim kaasaaitamisega seotud asjaolusid ning käsitlenud selles küsimuses ka kaitsjate seisukohti. Kohus on muuhulgas lk 88 märkinud:

Maakohtu otsuse lk 88-99 kajastatud tõendikogumi analüüsist ning selle alusel tuvastatud asjaoludest nähtub, et kohus loeb tõendatuks, et üheksa hanke maksumus ilma käibemaksuta

moodustas kokku 2 259 190 eurot. Samuti on tõendatud, et Indrek Süld sai Autsec OÜ juhatuse liikme V.K korraldusel nimetatud ettevõttest perioodil 2014. jaanuarist kuni 2016. jaanuari lõpuni tulu kokku summas 102 818 eurot. Kohus jõudis järeldusele, et seega rikkus Indrek Süld aastatel 2014.-2016 teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljendus 2 362 008 euro ulatuses, s.o eriti suures ulatuses.

Prokurör nõustub maakohtu käsitlusega nii Indrek Süldi teo kui ka V.K kaasaaitamisteo osas, ega pea vajalikuks seisukohti üle korrata. Samuti on maakohus V.K kaasaaitamistegu käsitledes lugenud üheselt tõendatuks, et V.K korraldas Autsec OÜ kaudu Indrek Sül väljaspool ametikohustusi kõrvaltegevusest laekuva varalise tulu lale kättesaadavaks tegemise kasutades Autsec OÜ rahalisi vahendeid ning tegi ettevõtte pangakontolt rahaülekandeid Indrek Süldi pangakontole suulise kokkuleppe alusel. Samal perioodil esitas V.K Autsec OÜ juhatuse liikmena pakkumused üheksal AS Y infrastruktuuri majandamisega seotud raudteeautomaatika seadmete projekteerimise, hankimise ja montaaži hangetel. Seejuures V.K teadis, et Indrek Süld kuulus ametiisikuna kõigil neil hangetel riigihanke komisjoni, osales dokumentide ettevalmistamises ning riigihangete menetlemisel otsuste ja toimingute tegemises ja sisulises suunamises, sh Autsec OÜga sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel ja tööde vastuvõtmisel.

Tuginedes maakohtu poolt uuritud tõendikogumi alusel tuvastatule, ei saa nõustuda kaitsjate väidetega, et Indrek Süld ja V.K ei pruukinud 2014-2016 aru saada oma tegude ebaõigussisust ja tegutseda teadvalt toimingupiirangu rikkumisel ja sellele kaasaaitamisel. Kohtu uuritud tõenditest, sh jälitustoimingutega kogutud tõenditest, tunnistajate ütlustest, vaadeldud dokumentidest ning süüdistatavate eneste ütlustest nähtub muuhulgas süüdistatavate poolt tegevuse konspireerimine seoses Autsec OÜ kontolt Indrek Süldile tehtavate ülekannetega. Näiteks ilmneb jälitustoimingutega kogutud tõenditest, et Indrek Süld ja V.K , kes kasutasid suhtlemisel väljendit “ Indrek Süldile tehtavate rahaülekannete osas, leppisid mh 27.11.2015 kokku, et muudavad pangaülekande alust, asendades selle teise lepingunumbriga, sest muretsesid, et ühe lepingunumbri kasutamine võib äratada soovimatut tähelepanu.

Maakohus on tuvastanud, et Indrek Süld ei teavitanud AS Y juhtkonda ega hankekomisjoni liikmeid oma varalisest ja majanduslikust seotusest Autsec OÜga. Kohus tuvastas, et Indrek Süld KVS § rikkus 11 lg-s 2 sätestatud kohustust ega teavitanud toimingupiirangu kohaldumise olukorras piirangust tingivast asjaolust oma vahetut juhti, kes oleks saanud teha toimingu või otsuse ise või andnud selle ülesandeks teisele ametiisikule Indrek Süld

. Kohus tuvastas ka, et jättis AS ja turvanguameti juhatajana ärihuvide deklaratsioonides 15.04.2015 ja 29.02.2016 X- avaldamata andmed oma seotuse

st äriühinguga Autsec OÜ, mis tõid töökohustuste täitmisel tuua kaasa huvide konflikti, ohustas

töötaja objektiivsust ja lojaalsust töösuhtes ning tõi kaasa korruptsiooniohu kahel AS Y korraldatud . Samuti tuvastas kohus, et Indrek Süld kinnitas riigihankel (nr 162014 ja nr 168870) hankekomisjoni liikmena erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonis, varjates -ga, et tal ei ole tegelikku seost Autsec OÜ pakkumusmenetluses osalevate pakkujatega KVS-i järgi huvide konflikti. Süüdistatavana kohtus ütlusi andes tõi Indrek Süld taolise käitumise ühe põhjendusena välja muuhulgas soovi vältida inimeste kadedust, näidates selget arusaama ja teadlikkust oma käitumisest ja selle põhjustest. Prokurör leiab, et maakohus on nii Indrek Sül kui ka V.K puhul jõudnud la õigele järeldusele, et nad mõlemad tegutsesid teadlikult ja said aru oma teo õigusvastasusest.

7.4.

In la drek Sül kaitsja Aadu Luberg leiab apellatsioonis, et Indrek Süld on ebaõigesti süüdi mõistetud süüdistuses KarS § 300 lg 2 järgi nii seetõttu, et kaitsja käsitluse kohaselt ei ole Indrek Süld käsitletav ametiisikuna, kui ka seetõttu, et kaevatavas otsuses olevat vääralt jäetud kohaldamata seadusainsuse põhimõte, kuna käesoleval juhul olevat kogu Indrek Süllale etteheidetav riigihankemenetluse nõuete rikkumise ebaõigus hõlmatud KarS § 22 lg 2 ja § 400 järgi. Samuti leiab kaitsja apellatsioonis, et KarS § 300 järgi esitatud süüdistuses ei ole järgitud süüteokoosseisu blanketsust ja on piirdutud paljasõnaliste viidetega, mis sisaldavad üldsõnalisi etteheiteid.

Esmalt märgib prokurör, et kaitsja etteheited Indrek Sül KarS § 300 lg 2 järgi esitatud lale süüdistuses konkreetsete riigihangete seaduse (edaspidi RHS) välisviidete puudumise osas ei ole õiged alljärgneval põhjusel.

Indrek Sül süüdistuses on kajastatud ja ritud tõendite alusel tuvastatud need la kohtus uu faktilised asjaolud, mis kinnitavad, et Indrek Süld rikkus Eesti Vabariigis ametiisikuna hankija AS Y esindajana avalikku ülesannet täites riigihanke menetluse nõudeid menetluses osalejatele OÜ ja Autsec OÜ eelise andmise eesmärgil ajavahemikul 2015. september kuni 2016. -le Q märts jätkuvalt viiel AS Y poolt Eesti Vabariigis korraldatud raudteeinfrastruktuuri valdkonna raudteeautomaatika seadmete projekteerimise, hankimise ja montaaži hankel: 1) AS Y lihthange nr 167420 „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; 2) AS avatud rahvusvaheline hange nr 168870 „Tapa Y -Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; 3) AS Y lihthange nr 170303 „Raudteeülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“, 4) AS Y lihthange nr 170308 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016 2017“ ja - 5) AS Y lihthange nr 171539 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016 2017 II“. - Kohus tuvastas, et viie süüdistuse riigihanke maksumus (summeeritud kogumis nimetatud hangete eeldatavad maksumused) moodustab kokku 1 258 000 eurot.

Seejuures on KarS § s 300 sätestatud kuriteokoosseisu blanketsust silmas pidades kõigi viie - hanke puhul nii süüdistuses kajastatud kui ka kohtu poolt analüüsitud ja tuvastatud, et Indrek Süld, olles AS Y infrastruktuuriteenistuse sideja turvanguameti juhataja, kes tegutses ametiülesannete raames hankija AS korraldatud avalike ülesannete täitmise valdkonnaga Y seotud raudteeveo ja raudteeinfrastruktuuri hangete korraldamisel ja läbiviimisel, oli

kohustatud järgima RHS § 1 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis § 2) ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid ning RHS § 13¹ alusel AS Y juhatuse poolt kinnitatud AS Y hankekorda ja RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid ja RHS § 38 lg 1 p 6 sätestatud valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohustust (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 95 lg 4 p 9). Samuti on nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses toodud ära, milliseid konkreetseid RHS § s 3 toodud riigihanke korraldamise põhimõtteid Indrek Süld rikkus - AS ER hankemenetlu -le Q il ajavahemikul ses osalejatele OÜ ja Autsec OÜ eelise andmise eesmärg 2015. septembrist ini toimunud hankemenetlustes. kuni 2016. märts

Nimelt nähtub süüdistusest (süüdistuskõnes on KarS § 300 lg 2 etteheidet riigihangete teostamise nõuete rikkumises käsitletud kõne IV osas, lk 44 Indrek Süldi tegevuse osas

-67), et riigihangetes nr 167420, nr 168870, nr 170308 ja nr 171539 ja nr 170303 saab kogumis ette heita järgmiste RHS sätete rikkumist: RHS § 3 p 2 ja 3 sätestatud läbipaistvuse, -des kontrollitavu (alates 01.09.2017 kehtivas se ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet redaktsioonis § 3 p ning RHS § 3 p 4 ja 5 sätestatud hankija poolt riigihankel -d 1 ja 2) -des olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja hankijana konkurentsi kahjustava huvide k -d 3 ja 4). Lisaks onflikti vältimise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p riigihangetes nr 167420 ja nr 168870, mille osas on tuvastatud, et Indrek Süld kihutas OÜ BB Q esindajana teadlikult võltsima ja esitama võltsitud dokumente OÜ Q pakkumuse riigihankele kvalifitseerumise eesmärgil, on Indrek Süldile ette heidetud riigihanke menetluse rikkumist RHS § 38 lg 1 p 6 (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 95 lg 4 p 9) alusel seetõttu, et ta jättis kvalifikatsiooni kontrollimisel kõrvaldamata hankemenetlusest valeandmeid esitanud pakkuja, s.o OÜ Q.

Harju Maakohus on kohtuotsuse osas, mis käsitleb Indrek Sül

la süüdistust riigihanke menetluse nõuete rikkumises menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil samuti toonud välja ja analüüsinud RHS § s 3 sätestatud konkreetse rraldamise põhimõtete rikkumisi - id riigihanke ko

(otsuse lk 101- ( ) lugenud 118). Seejuures on maakohus otsuse põhiosas leheküljel 118 tuvastatuks, et Indrek Süld rikkus riigihanke menetluse nõudeid, s.o RHS § s 3 sätesta - tud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, s.o läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ning hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja hankijana konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet. Prokurör märgib siinkohal, et kohus on kuni 01.09.2017 kehtinud RHS §-s 3 toodud põhimõtteid tuvastatuks lugedes viidanud (otsuse lk 118) § 3 loetletud üldpõhimõtteid -s sisaldavatele punktidele trükitehnilise ebatäpsusega, märkides osaliselt RHS §-s 3 vastavates punktides loetletud riigihanke korraldamise punkti viite asemel ekslikult põhimõtete ette lõike (lg) tähistuse. Samas on kohus, käsitledes konkreetseid RHS § s 3 sisalduvaid üldpõhimõtteid, - viidanud korrektselt asukohale normis alates 01.09.2017 kehtivas RHS punkti täpsusega nende § 3 regulatsioonis.

Prokurör leiab, et kohtu mõningane trükitehniline ebatäpsus RHS § 3 punktidele viitamises ei muuda kohtuotsuses kajastatud käsitluse sisulist õiguslikku tähendust ja arusaadavust, kuna kohtu põhistustest nähtub jälgitavalt (sh korrektsetest viidetest RHS § 3 käesoleval ajal kehtivatele sätetele), milliste RHS s toodud nõuete rikkumist maakohus Indrek Süldile ette - heidab. Prokurör märgib, et ebatäpne on käesoleva süüdistuse kontekstis ka kohtuotsuse lk 118 maakohtu poolt märgitu, mille kohaselt KarS § 300 eeldab, et teoga on tekitatud oluline varaline kahju. lale heidetud ette Prokurör täpsustab, et käesolevas kriminaalasjas on Indrek Sül riigihankemenetluse nõuete rikkumist hankemenetlustes, mis toimusid ajavahemikul 2015. septembrist - kuni 2016. märtsini. Kui kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § s 300 sätestatud kuriteokoosseis eeldas olulise varalise kahju tekitamist materiaalse kuriteokoosseisuna, siis

käesolevas asjas on tegu kvalifitseeritud alates 01.01.2015 kehtiva KarS § s 300 sätestatud

- koosseisu järgi, mis näeb ette vastutuse riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil. Alates 01.01.2015 kehtivas KarS §-s 300 kirjeldatud teod on koosseisutüübilt formaalsed kuriteokoosseisud, ega eelda mingi kahjuliku tagajärje põhjustamist. Prokurör leiab, et eelviidatud maakohtu otsuse põhiosas sisalduvad ebatäpsused saab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 2 tuginedes oma otsusega korrigeerida, jättes esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, kuna need ei ole mõjutanud maakohtu otsuse sisulist õiguslikku tähendust.

Puutuvalt kaitsja Lubergi apellatsioonis toodud väitega seadusainsuse põhimõtte kohaldamata jätmisest põhjusel, et kogu Indrek Süldile etteheidetav riigihankemenetluse nõuete rikkumise

ebaõigus on hõlmatud KarS § 22 lg 2 ja § 400 järgi märgib prokurör, et nõustub maakohtu lahendis (otsuse lk 143-144) toodud tega põhjendus , milles kohus on muuhulgas käsitlenud ka kaitsja poolt kohtuvaidlustes nimet

atud küsimuses esitatud seisukohti.

7.5.

Indrek Sül kaitsja Aadu Luberg leiab apellatsioonis, et Indrek Süld on ebaõigesti süüdi la mõistetud süüdistuses KarS § 22 lg 2 ja 344 lg 1 ning KarS § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi seetõttu,

et nende süüdistuses toodud tegude väidetav ebaõigus on hõlmatud konkurentsi süüdistusega. Lisaks leiab kaitsja riigihangete nr 154956, 167420 j 168870 osas, et Indrek Süldil ei olnud võimalik kihutada karistusõiguslikus mõttes hankepakkumuste võltsimistele olukorras, kui vastavat hanget ei olnud välja kuulutatud ehk hankemenetlust, kus võltsitud andmeid pidi esitatama, ei olnud veel olemas.

Prokurör leiab, et käesoleval juhul ei tugine kaitsja väited maakohtus uuritud tõendikogumi alusel tuvastatud asjaoludele. Nii süüdistuskõnes (kõne VI osa, lk 91-106) kui maakohtu otsuses (otsuse lk 135-142) on põhjalikult käsitletud nimetatud tegude tuvastatust, sh Indrek Süldi poolt Q OÜ esindaja kallutamist dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele süüdistuses ja kohtuotsuses kajastatud riigihankemenetlustes. Seejuures on kohus tuvastanud, et Indrek Süld oli side ja turvanguameti juhatajana isikuks, kelle ametiülesanded ja vastutus - sisaldas kõikide süüdistuses kajastatud raudtee infrastruktuuri hangete ettevalmistamist ja korraldamist, sh tehniliste ja kvalifitseerimistingimuste määratlemist. Seega ei ole asjakohane käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid silmas pidades kaitsja käsitlus, mille kohaselt tuleks Indrek Sülla kihutamistegu siduda hanketeate avaldamisega konkreetses hankemenetluses. Samuti nõustub prokurör maakohtu käsitlusega selles, et käesolevas asjas ei ole KarS § 22 lg 2 ja 344 lg 1 ning KarS § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude ebaõigus hõlmatud konkurentsikuriteo süüdistusega.

KRIM

INAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

8. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, apellatsioonidega ja prokuröri seisukohaga,

leiab alljärgnevat.

9. Indrek Sülla kaitsja on leidnud, et maakohus on andnud väära hinnangu asjas kogutud tõenditele, mille tulemina on jõutud ebaõige järelduseni, et Indrek Süld on ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 2 mõttes. Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

Kaitsja on leidnud, et

, millega oleks AS-le Y süüdistusakti ei nähtu seadust või õigusakti st delegeeritud avaliku ülesande tegemine.

Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. S -39 on viidatud seadustele ja , mis üüdistusakti lk. 35 alamalseisvatele õigusaktidele prokuratuuri hinnangul annavad aluse järelduseks, et AS täid Y ab raudteeveo ja raudteeinfrastruktuuri majandamise valdkonnas avalikku ülesannet, et Indrek Süld, täites ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, omas õigust ja kohustust eha avaliku ülesande täitmisel t otsus ja toiming, itmiseks ametiseisundit ning o mistõttu omas ta avaliku ülesande tä li ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes. Kaitsja on analoogse seisukoha esitanud ka maakohtus ja kohus on otsuse lk 70- 73 põhjalikult juba det vaaginud. Kohus, viidates asjakohastele Riigikohtu lahenditele, on oma kaitseväi otsuses süüdistusaktis nimetatud seadusi ja õigusakte analüüsinud ja esitanud oma põhjendused sellest, Eesti Vabariik on delegeerinud avaliku raudtee mille alusel on võimalik järeldada, et infrastruktuuri majandamise ja liikluskorralduse raudteel AS-le Y. Samuti on kohus põhjendanud milles seisneb AS Y avaliku ülesande täitmine ja miks kohtuliku arutelu objektiks olevas asjas on eraõigusliku juriidilise isiku juhtivtöötaja käsitatav ametiisikuna. Kohtukolleegium maakohtu põhjendustega nõustub ega pea vajalikuks neid korrata ( vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-92-11 ).

Kaitsja on apellatsioonis viidanud Riigikohtu lahenditele. Kolleegium osutab, et viide 3-1-1- 49 -12 p-le 33 on ekslik kuna lahend pole asjakohane. Kui kaitsja soovis viidata lahendile 3-3- 1-49-12 p 23, siis seal on sedastatud, et avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui eraõiguslikule isikule on pädeva asutuse poolt õigusakti või lepinguga antud volitus või pandud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik õiguslik juriidiline isik. -

Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-86- - 07 on käsitatud riigivõimu ühe alaliigi karistusvõimu - teostamist ja leitud, et tulenevalt PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu, teostada üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Samas on märgitud, et karistusvõimu delegeerimise keeld eraõiguslikule juriidilisele isikule puudutab otseselt ja vahetult vaid süüteomenetlusi. Kolleegiumi veendumuse kohaselt eelnimetatud lahendites sedastatu ei välista Indrek Sülla ametiisikuna käsitamist ega kummuta maakohtu põhjendatud järeldus sellekohast t.

Kaitsja on viidates Riigikohtu lahendile 3-1-1-98-15 leidnud, et maakohus on lahendit valesti tsiteerinud ja kohtu põhjendustes esineb sisemine vastuolu. Kolleegium vastuolu ei tuvastanud. Asjaolust, et maakohus on kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendit refereerides korra ekslikult nimetanud , ei saa teha nõukogu liiget juhatuse liikmeks järeldust, et selline eksimus on viinud ebaõige järelduse tegemiseni Indrek Sülla ametiisikuna käsitamise põhjendustest nähtub, et tegelikkuses on kohus käsi osas. Maakohtu tanud isikut, kelle suhtes oli viidatud lahend tehtud, siiski kmena. Samuti ei tugine äriühingu nõukogu lii maakohtu järeldus ainuüksi ja oluliselt Riigikohtu lahendis sedastatule, vaid maakohtu otsusest nähtub kõikide asjassepuutuvate seaduste ja õigusaktide analüüs mis alusel jõudis kohus , siseveendumusele, et Indrek Süld oli erisubjektiks, st. ametiisikuks KarS § 288 lg 1 kui ka KVS § 2 lg 1 mõistes. Vastupidiselt kaitsja seisukohale ei tuvastanud kolleegium eeltoodud osas maakohtu poolt olulist menetlu e sõigus rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku otsuse tegemise.

10. Apellandid on leidnud, et kohus pole arvestanud, et kuni 01.04.2013 kehtinud KVS lubas

ametiisikul saada tulu autoritasuna ja patendituluna. 01.04.2013 jõustunud redaktsioon raskendas KarS § 3001 blanketset sisu ja sellega Indrek Sülla ja V.K olukord , mistõttu a

kohaldub V.K kaitsja arvates KarS § 5 lg 2, Indrek Sülla kaitsja arvates KarS § 5 lg 3 põhimõte. Analoogse sisuga seisukoha on kaitsjad esitanud ka maakohtus ning kohus on otsuse lk 98-99 nimetatud kaitsepositsiooni analüüsinud. Seega pole tegemist olukorraga kus kohus oleks jätnud kaitsjate väited tähelepanuta. Kohus on jõudnud kaitsjatest erinevale seisukohale ja leidnud, et antud juhul kohaldatakse seadust, mis kehtis jätkuva kuriteo toimepanemise lõpule viimise ajal, mistõttu pole vastutus välistatud. Kolleegium peab vajalikuks osutada, et nii nagu on kohus otsuses leidnud on ka V.K kaitsja apellatsioonis märkinud, et enne 2013 aastal KVS süüdistust sisustava redaktsiooni jõustumist pole isikutele süüdistust esitatud. Süüdistuse kohaselt on Indrek Süld korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise toime pannud alates 2014 aastast, millisest ajast alates on V.K-le inkrimineeritud ka kaasaaitamine. Seega on süüdistus esitatud ja kohus on isikud süüdi tunnistanud 01. aprillil 2013 jõustunud seaduse redaktsiooni alusel gudes, millised olid toime pandud alates 2014 aastast ehk siis ligi te aasta pärast seaduse jõustumist. Järelikult puudub alus rääkida süüdistatavate käitumise

karistatavust välistavast seadusest KarS § 5 mõttes.

Samuti on kohus vastutuse eelduseks olevat suurt ulatust analüüsi läbi inkrimineeritud nud kuriteo ajalise kehtivuse ning esitanud oma põhjendused sellest, et alates 2014 aasta jaanuarist kuni käeoleva ajani kehtinud seaduste kohaselt rikkus Indrek Süld teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljenduses 2 326 008 euro ulatuses, so eriti suures ulatuses, milline tahtlik tegevus on kvalifitseeritav KarS § 3001

lg 2 järgi.

11. V.K kaitsja on apellatsioonis leidnud, et V.K-le ei saa omistada kaasaaitamist Indrek Sülla poolt toimepandud toimingupiirangu rikkumisele.

Süüdistuse kohaselt seisnes V.K füüsiline kaasabi selles, et ta juriidilise isiku Autsec OÜ juhatuse liikmena võimaldas Indrek Süllal tegeleda väljaspool ametikohustusi , kõrvategevusega lõi tingimused ja võimalused Indrek Süllal teenida väljaspool ning ametikohustusi kõrvategevusest Autsec OÜ kaudu varalist tulu. Vaimne kaasaabi seisnes Indrek Süllal teotahte tugevdamises ja soodustamises, mis seisnes selles, et ta korraldas Autsec OÜ kaudu Indrek Süllale väljaspool ametikohustusi kõrvategevusest laekuva varalise tulu kättesaadavaks tegemise Autsec OÜ kaudu, kasutades äriühingu pangakontol olevaid rahalisi vahendeid.

Vaidlus puudub maakohtu poolt tuvastatus, et Indrek Sülla poolt raudtee veeremi elektroonilise pardasüsteemi( VEPS) väljatöötamine ja realisatsioon on käsitatav kõrvaltegevusena KVS § 10 tähenduses. Samuti puudub vaidlus selles, et alates 2009 aasta juulist kuni 28. jaanuarini 2016 sai Indrek Süld väljaspool ametikohustusi Autsec OÜ lt kõrvategevusest varalist tul - u kokku summas 276 312,70 eurot, sh. 2014 jaanuarist kuni 2016 jaanuarini, mil toimusid riigihanked Autsec OÜ osalusega, sai Indrek Süld Autsec OÜ- tulu summas 102 818 eurot. lt

Seega on tuvastatav V.K poolt Indrek Süllale nii kõrvategevuse lubamine kui ka selle eest varalise tulu kättesaadavaks tegemine. Siinkohal kolleegium osutab, et KVS § 10 lg 1 annab ametiisikule õiguse tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja anguid. Seega pole järgitakse toimingupiir kõrvategevusega tegelemisega lubamine ja ka selle eest tasumine või süüdistuse kohaselt varalise tulu kättesaadavaks tegemine iseenesest keelatud ega too kaasa kriminaalvastutust.

KVS § 11 ettenähtud toimingupiirangu rikkumine seisneb selles, et ametiisik, vaatamata KVS § 11 lg 1 nimetatud asjaolude ilmnemise ei toimi KVS § 11 lg le, - 2 nimetatud moel, ehk ei s teata KVS § 11 lg 1 asjaoludest viivitamatult oma vahetule juhile, ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikule või organile. Kolleegium osutab, et kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teokoosseisu ja ulatuma kaudse tahtluse tasemel selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate joonteni. Maakohus on sel tuginenud

V.K kaasaaitamisteos süüdimõistmi asjaolule, et ta osales äriühinguga riigihangetes, milliste komisjonis oli oma ametikohustusi täitev Indrek Süld, millest omakorda oli V.K teadlik. Samuti oli ta teadlik hangete eriti suurest ulatusest kuna teadis nende kogumaksumust. Eelnimetatust teeb maakohus järelduse, et V.K oli teadlik, et ta osutab kaasaabi Indrek Sülla poolt toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses. Kolleegium ei ega ka sisuliselt maakohtu seisukohaga, et 2009 nõustu süüdistuses märgitu aastast alates sega davaks seaduslike võimaluste loomi ja kokkulepitud tasu kättesaa tegemisega, pidas V.K võimalikuks ja möönis, et toetab sellise tegevusega Indrek Sülla kui ametiisiku poolt 2014 aastast alates ludest teatamata KVS § 11 lg –s 1 ettenähtud asjao jätmist. Süüdistusest ega kohtuotsusest ei tulene objektiivseid asjaolusid, millega oleks tuvastatav V.K tahtlus aidata kõrvaltegevuse ja selle eest tasumise võimaldamisega kaasa ametiisiku poolt KVS toimingupiirangu teadvale rikkumisele. Kolleegium leiab, et vaid teadmine, et Indrek Süld kuulus oma ametikohustusest tulenevalt hangetel riigihanke komisjoni, osaledes sellega otsuste tegemises ja sisulises suunamises, ei piisa tuvastamaks V.K tahtlust aidata seadusliku ja aastaid kestnud kõrvategevuse lubamisega ja selle eest tasumisega 2014 aastal, kaasa Indrek Sülla kui ametiisiku poolt KVS § 11 lg 1 asjaoludest mitteteatamisele. Pole tuvastatav, et V.K olid teadmised ametiisikut puudutava korruptsioonivastase seadusega ettenähtud toimingupiirangutest ehk teadmine Indrek Sülla teo õigusvastasusest. Kui ametiisik peab teadma teda puudutavatest kohustustest ja temalt eeldatakse seaduste tundmist teataval spetsiifilisel alal tegutsemisel, siis V.K selliseid teadmisi eeldada ei saa. Kolleegium leiab, et vaid kõrvaltegevuse lubamine ja selle eest tasu maksmise võimaldami tahtlus ei hõlma Indrek Sülla kui a se metiisiku poolt riigihangetel toimingupiirangute tahtliku teatamata kui u. jätmise põhiteo olulist ebaõigussis Kolleegium leiab, et V.K

süüdi tunnistamisega KarS § § 300 22 lg 3- 1 lg 2 järgi on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja uue otsusega selles süüdistuses V.K õigeks mõistmise.

12. Kaitsja on leidnud, et Indrek Süld oli eksimuses blanketse normi suhtes ehk tegemist on KarS § 17 lg 1 lg s kirjeldatud olukorraga, so süüteokoosseisule vastava asjaolu - mitteteadmisega. Kaitsja märgib, et talle saab vaid ette heita, et ta ei olnud piisavalt hoolikas KVS muudatuste osas. Samuti on kaitsja viidanud KarS § 39 ettenähtud keelueksimusele, põhjendades seda samuti KVS muudatustega ja väärarusaamise keelava õigusnormi sisuks

ga olevas keelus.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-95-05 on sedastatud, et karistusseadustikus tehakse vahet koosseisueksimuse (KarS § 17) ja keelueksimuse (KarS § 39) vahel. Koosseisueksimusega on tegemist siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks. Erinevalt koosseisueksimusest ei ole keelueksimuse puhul tegemist mitte eksimusega süüteokoosseisuga hõlmatavas faktilises asjaolus, vaid mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus. Keelueksimuse puhul aktualiseerub alati küsimus sellest, kas see eksimus oli isikule välditav või mitte ehk teiste sõnadega - kui hoolikalt suhtus isik õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust.

Kolleegium leiab, et kaitsja on apellatsioonis viidanud mõlemal juhul vaid asjaolu , et le süüdistatav ei KVS ettenähtud ja süüdistust sisustava olnud tead

lik st keelunormist. Seega on põhjendustest tulenevalt tegemist keelueksimusega, mida on ka maakohus kaalunud ning jõudnud järeldusel ärkinud, et juba e, et keelueksimus pole tuvastatav. Maakohus on m 25. märtist 2003 aastast alates kehtestati Indrek Sülla ametijuhendi p. 6.1 kohaselt talle kohustus teavitad 2 kd. t.lk. 138). Indrek a tööandjat töötamisest tööst vabal ajal teise tööandja juures( Süld oli sellest kohustusest teadlik. Ha Y 30.04.2013 juhatuse otsusega nr 164/3 kinnitatud

ngete läbiviimisel lähtus AS hankekorrast( 1 kd. t.lk. 78-98) ja 07.10. 2015 juhatuse otsusega nr 290/4 kinnitatud hankekorrast( 1 kd. t.lk. 143- siis vastavalt p 1.4 ja p 3.3 teevad 161). Mõlemad korrad, sõnaselgelt viite huvide konfliktile ja sätestavad KVS § 11 ettenähtud toimingupiirangute sisu. Seega oli Indrek Süld 2014 aastal teadlik, et riigihangete läbiviimist korraldav ja tema kui KVS § 2 mõttes ametiseisundit omava isiku ankest osavõtva ettevõttega majanduslik seotus h on korruptiivse iseloomuga. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kui isik tegutseb spetsiifilises valdkonnas ka peab ta ametit puudutavatest ja tema töökohustusi reguleerivatest aktidest olema teadlik. Kohustus tunda huvi võimaliku keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda. Vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega.

Kaitsja on teinud viite asjaolule, et KVS on muudetud ja sisse on toodud uus mõiste mis muutis . Kolleegium leiab, et nimetatud uuendus seaduse sisu halvasti mõistetavaks kuigivõrd ei muutnud toimingupiirangute osas sätestatud keeldu vaid sellega on muudetud selgemaks ja arusaadavamaks

KVS § 11 lg 1 p 1,2 ära näidatud mõiste. Kaitsja se i isukoht, et kuna Indrek Süld ameti sikuna ei saanud teenistuskohustuste täitmisel tegutseda väljaspool ametiseisundit, seega pole Autsec OÜ seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes, on ekslik. Nimelt on maakohtu poolt tuvastatud ja seda n ( 1 kd. t.lk. 30-45 ii kirjalike tõendite kui ka süüdistatava Sülla enda ütlustega, et Indrek 2014 jaanuarist kuni 2016 jaanuarini, mil toimusid riigihanked Autsec OÜ osalusega, sai ta kõrvaltegevuse eest OÜ Autsec - tulu st summas 102 818 eurot. Kohtukolleegiumil puudub alus arvamuseks, et Indrek Süld ametiisikuna sai tasu mingi soodustusena, mis oleks inkrimineerimata võimalik käsitada ametialase süüteona.

Kokkuvõtvalt kolleegium märgib, et apellatsiooni väited ei anna alust kooseisueksimuse KarS § 17 mõttes § 39 mõttes jaatamist. ega keelueksimuse Maakohus on piisava selgusega ja asjakohastele tõenditele tuginevalt leidnud, et Indrek Süld oli kuriteokoosseisu sisustavast keelunormist teadlik ja ta pani inkrimineeritud kuriteo toime otsese tahtlusega.

13. Kaitsja on vaidlustanud Indrek Sülla süüdimõistmise KarS § 300 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Esmalt kaitsja leiab, et

põhjusel, et Indrek Süld ei ole ametiisik on ta ebaõigesti KarS § 300 , lg 2 järgi süüdi mõistetud. Ringkonnakohus ei tuvastanud Indrek Sülla ameti sikuna käsitamises i maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Nõustudes järeldusega, et Indrek Süld oli ametiisikuks KarS § 288 mõttes, ei too eelnev kaitsja väide kaasa ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse tühistamist ja Indrek Sülla õigeksmõistmist KarS § 300 lg 2 järgi.

Kaitsja on esitanud tõlgenduse seadusainsuse põhimõttest ja leidnud, et riigihanke teostamise nõuete väidetav rikkumine Kar § 300 lg 2 süüdistus on hõlmatud süüdistusega KarS § 22 S es, lg 2 -

§ 400 lg 2 p 1 järgi.

Kolleegium osutab, et eelnimetatud väite on kaitsja esitanud juba maakohtus ja kohus on otsuse lk 143-144 juba p jendanud kaitsja õh tõlgenduse ekslikkust Kolleegium maakohtu põhjenduste . ja järeldustega nõustub ning leiab, et kaitsja vii lahendites käsitatu puhul pole datud Riigikohtu tegemist analoogse asjakohased. süüdistusega, mistõttu pole viited Sarnaselt maakohtuga leiab ka kolleegium isiku poolt , et KarS § 300 ettenähtud ameti riigih p- 1

angete teostamise nõuete rikkumine ei ole käsitatav KarS § 400 lg 2 ettenähtud s kvalifitseeriva asjaoluna . Karistusseadustiku § 400 sätestab vastutuse kahe ettevõtja lg 1 konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse eest ning objektiivse koosseisu elemendiks olev kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus ettevõtjate KarS § 400 peab ole

ma vaheline. lg 2 on kohaldatav ka riigihankemenetluses tehtava ettevõtjate vahelise koostöö korral, kuid

koosseisu jaoks on oluline, et ettevõtjad on omavahel konkurendid. Ametiisiku poolt riigihanke menetluse nõuete rikkumi nimetatud kooseisuga hõlmatud ne ei ole eel . Tegemist ei ole sama objektiivse koosseisuga - ja erinormi konkurentsiga, vaid iseseisva ametiisiku poolt ega üld toimepandud kuri . teoga, mis on sisustatud vastavate RHS sätete rikkumisega Kaitsjale selgituseks kolleegium märgib ka, et süüdistuse kohaselt Indrek Süld KarS § 300 on järgi kvalifitseeritava kuriteo vahetu täideviija aga konkurentsialase süüteo süüdistuse kohaselt on ta kuriteole kihutaja, st viimasel juhul on tegemist teise isiku teost osavõtmise süüdistusega. Subsidiaarsuspõhimõtte järgi neeldub kihutamine täideviimises, mitte aga vastupidi.

Kaitsja leiab, et KarS § 300 lg 2 süüdistus on paljasõnaline ja blanketsust pole piisaval määral

sisustatud. Kolleegium kordab siinkohal maakohtu poolt juba märgitut, et riigihanke menetluse nõuete all tuleb mõelda igasugust RHS võ selle alusel antud õigusaktides reguleeritud i menetlust, mille tulemuseks on riigihange RHS § 2 lg 2 mõttes. Nii süüdistuses kui ka maakohtu otsuses ( otsuse lk. 101-118) on käsita RHS sät tud teid, milliste rikkumised sisustavad blanket

se koosseisu. Kohus on viidanud ja avanud nii inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtinud kui ka kehtiva RHS redaktsiooni sätteid, millis Indrek Süld pidi järgima ja milliste eid rikkumist Indrek Süllale . Nii on viidatud RHS § 3 p del 2,3; RHS § 3 ette heidetakse - -dele 4,5 ning ka RHS § 38 lg 1 p-le 6. Asjaolu, et kaitsja on RHS sätteid hinnanud üldisteks ei tähenda, et süüdistuse ja kohtuotsuse , põhistusest pole arusaadav milles Indrek Süllale inkrimineeritud rikkumine seisnes , ja milliseid riigihangete seaduse

sätteid Indrek Süld rikkus. Kaitsja on Y juhatuse poolt kinnitatud hank orrale eraldi välja toonud, et puudub täpne viide ek kuna neid on kolm. Selles osas kolleegium selgitab s , et süüdistuses avatud nõue on kõikide hankekordades sätestatud ja kõikides ka sama ( 1 kd. t.lk. 78,128, 146). Kaitsja seisukoht, et RHS § 38 lg 1 p 6 on uue, so 01.09.2017 jõustunud redaktsiooni kohustus, millel puudub tagasiulatuv jõud, on asjakohatu kuna selline kohustus kehtis juba 2014 aasta jaanuaris kehtinud seaduses

ja tehtud viide kehtivale sättele seda ei muuda.

Maakohus on süüdistuse kohaselt analüüsinud erinevate hangete käigus Indrek Sülla käitumist, mis andis aluse järelduseks, et Indrek Süld on rikkunud riigihangete seaduse sätteid võrdse ,

sh kohtlemise teid ja huvide konflikti vältimise põhimõt . Kohus on tõenditele hinnangu andmisel tuvastanud, et Indrek Süld tegutses eesmärgiga anda viies riigihan menetluses eelise e ke elkõige OÜ-le Autsec. Apellatsioonis esitatud argument, et andmete konfidentsiaalsetena pidamise kohustust RHS ei tulene, on antud juhul asjakohatu ega seotud süüdistuse sisuga, mistõttu ei sea ka maakohtu p t kahtluse alla. õhjendatud järeldus

Kohtukolleegium ei tuvastanud Indrek Sülla süüdimõistmises KarS § 300 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist.

Apellatsioonis esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks eeltoodud süüdistuse osas seaduslikku alust ei anna.

14. Kaitsja on vaidlustanud V.K ja Autsec OÜ süüdimõistmise konkurentsialase kuriteo toimepanemises.

14.1. Maakohus on ( otsuse lk. 120-122) teid, analüüsides ka apellatsioonis esitatud kaitseväi jõudnud järeldusele, et kuivõrd mõlemad ettevõtjad tegutsesid Eesti Vabariigi raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete e ja montaaži teenuste turul kui ja materjali hankimis samal asjaomasel turul, on

nad käsitatavad konkurentidena. Kohtukolleegium maakohtu põhjendustega ja järeldustega nõustub ega pea vajalikuks põhjendust korrata. Kolleegium leiab, et sellist maakohtu järeldust ei väära kaitsja

viited

BB ütlustele võimekuse puudumisest hankelepingu täitmise osas Maakohus on oma järelduses . tuginenud ka CC poolt ristküsitlemisel antud ütlustele( kohtutoimik 1 t.lk. 100-103) sellest, et Q -k oleks kindlasti suutnud hankelepinguid täita. Kaitsja on apellatsioonis väitnud, et CC l puudus pädevus raudteeautomaatika valdkonnas, mistõttu ei saa hinnangut lugeda usaldusväärseks. Kolleegium märgib, et asjaolu, et äriühingu juhatuse liige ise vahetult ei oma oskusi mingil kitsal spetsiifilisel alal, ei anna alust tõdemuseks, et ta ei olnud pädev hindama juhitava äriühingu poolt hankelepingu täitmise küsimust. Kaitsja on esitanud väite nagu kohus oleks Ü Ü leidnud, et Autsec O ja Q O kui konkurentidest saab rääkida alles alates 2015 aasta kevadest, mistõttu riigihangete 152322 ja 15495 puhul pole võimalik analüüsida kokkulepete sõlmimist. Kolleegium leia

b, et kaitsja on teinud otsuse põhjendustest eksliku järelduse. Nimelt on maakohus otsuse lk 122 - juba 123 käsitanud ja andnud hinnangu tõenditele, millised näitavad 2014 aasta kevadest äriühingute t koostööd KonkS § 4 vahelis lg 1 p 1 ja ELTL artikkel 101 lg 1 (a) Kohtuotsusest ei t loetud

tähenduses. nähtu õendatuks süüdistuse mahu vähendamist. Maakohus on otsuses analüüsinud tõendeid ( otsuse lk 122-131) sh. ka kahtlustatavana BB antud ütlusi, kõrvutades like tõenditega ning tuvastanud, et OÜ ja neid kohtule esitatud kirja Q Autsec OÜ kooskõlastasid enda tegevusi riigihangetel osalemisel. Nad esitasid pakkumused juba varem kokkulepitud tingimustel ning jagasid teineteisele kvalifitseerimist puudutavat informatsiooni.

BB ja V.K leppisid kokku millise hinnaga kumbki äriühing riigihankel pakkumuse esitab, kokku leppides, et madalama hinna pakkumuse tegijaks on OÜ Autsec, tagamaks madalama hinnaga pakkumuse parimaks tunnistamise. Kokkulepitu kajastus ka nelja pakkumuse esitamisel hankedokumentides. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et selliselt määrati kindlaks kolmandate isikute jaoks hind, mis oli otsustavaks teguriks riigihanke või OÜ Autsec poolt tehtud pakkumuse näol tmisel. Samas pole ka tegemist vaba konkurentsi kujundatud hinnaga. Kooskõlastatult planeeriti esitada pakkumused ka veel kahel riigihankel. Kaitsja poolt viidatu, et Autsec O Ü ei teadnud täpset teise äriühingu pakkumuse hinda pole maakohtu põhjenduste alusel olulise tähtsusega, kuivõrd kokkulepe oli, et kõrgema

Q esitab hinnapakkumuse.

14.2. Q esindaja omavahelist e-kirja vahetust ja telefoni Kaitsja on tõdenud, et OÜAutsec ja suhtlust võib pidada ettevõtjate vaheliseks koostööks, kuid leiab, et koostööl ei olnud konkurentsi ka

hjustavat eesmärki. Süüdistuse ja maakohtu otsuse järelduste kohaselt OÜ Autsec ja Q OÜ kooskõlasid ja leppisid kokku omavahel riigihankel esitatavate pakkumuste hinnad. Sellise tegevusega konkurendid määrasid omavahel kindlaks teenuse hinna tarbija jaoks. Hindade kooskõlastamine tähendab KonkS § 4 lg 1 p 1ja ELTL art. 101 lg 1 p (a) rikkumist.

Riigikohus on nii maakohtu poolt kui ka kaitsja poolt viidatud lahendis nr 3-1-1-12-11 sedastanud, et KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELT art 101 lg 1p (a) hõlmab igas L ugust hinnaalast koostööd kuna hinnalangus lühiajalises perspektiivis võib viia ettevõtja mõju sedavõrd suure kasvuni, et pikemas perspektiivis tuleb tarbijaid siiski pidada kaotajateks. Seetõttu kolleegium leiab, et süüdistatavate vastutust ei välista kaitsja poolt apellatsioonis esitatud argumentatsioon Q

näilikust hinnapakkumusest OÜ poolt. Riigikohus on sedastanud, et konkurentide vahelis el koostööl oli tulenevalt pakkumuste hinna kokkuleppimisest konkurentsi kahjustav eesmärk, mistõttu konkurentsi kahjustavat tagajärge

pole vaja eraldi tuvastada.

Eeltoodud juhisest on lähtunud ka maakohus.

14.3. Kaitsja on teinud etteheited süüdistusele, et õigusvastasust välistavate asjaolude puudumise süvaanalüüsi pole esitatud. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu kuna süüdistusakti lk. 14 15 on prokurör esitanud oma seisukoha ja analüüsi õigusvastasust -

välistava Prokurör on süüdistusaktis põhjendanud miks pole antud juhul te asjaolude osas. tuvastatav KonkS § 6 lg s 1 ettenähtud esimene erandtingimus ning on ka märkinud -

, et kuna koostööd lubavad tingimused peavad esinema üheaegselt, puudub seetõttu vajadus hinnata konkurentsi kahjustava koostöö vastavust KonkS § 6 lg 1 ülejäänud kahele tingimusele. Kokkuvõtvalt on prokurör süüdistusakt märki Ü OÜ is nud, et Autsec O ja Q konkurentsi kahjustava tegevuse õigusvastasust välistavat asjaolu ei esine. Kolleegium hindab prokuröri poolset süüdistusaktis esitatud põhjendust selgeks ja piisavaks, mistõttu kriminaalmenetlusõiguse rikkumine pole tuvastatav. Kaitseõigust ei ole piiratud ning KrMS § 7 lg 2 põhimõtet pole rikutud.

14.4. Kohus, lugedes kogu esitatud süüdistuse mahus KarS § 400 koosseisu realiseerituks, on vastavalt Riigikohtu eelnimetatud lahendis antud suuniste vaaginud ka le õigusvastasuse küsimust. Maakohus on kontrollinud kas vaidlustatud juhul saaks hinnata koostööd lubavataks KonkS § 6 lg 1 p 1 mõttes ja esitanud oma põhjendused miks sellist lubatavuse eritingimuse täidetust alust jaatada ei ole ( otsuse lk 132 Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. -133).

Apellatsioonis ei ole viidatud tõenditele ega asjaoludele, mis annaks aluse järelduseks, et Eesti Vabariigis riigihangete pakkumuse hindade kindlaksmääramine raudteeautomaatika seadmete hankimise ja teenuste turul, aitab kaasa kaupade tootmisele või turustamisele. Samuti jääb paljasõnaliseks kaitsja väide, et selline ete sõlmimise ja konkurentsi kahjustavate kokkulep kooskõlastatud tegevuse tagajärjel parandati raudtee ülesõidukohtades turvalisust. Kolleegiumi veendumuse kohaselt kaitsja ühegi tõendiga kinnitamata väited maakohtu põhistatud järeldust KonkS § 6 lg 1 p-s 1 ja ELTL art 101 lg-3 ettenähtud eelduse täidetuse eitamise osas ümber ei lükka. Nagu eelpool kolleegium juba märkis ettevõtjate konkurentsi kahjustava eesmärgiga , siis koostöö lubavataks hindamisel peavad KonkS § 6 lg-1 ja ELTL art 101 lg-s 3 sisalduvad õigusvastasust välistavad asjaolud esinema üheaegselt

. Kuna analoogselt maakohtuga ei tuvastanud apellatsiooni alusel ka ringkonnakohus Konk - , S § 6 lg 1 p 1 ettenähtud tingimust jääb kaitsja apellatsioonis esitatud argumentatsioon KonkS § 6 lg ettenähtud -1 p-des 2,3 tingimuste esinemisest,

tagajärjetuks.

15. Kaitsja on leidnud, et Indrek Sülla käitumises ei ole tuvastatud KarS § 400 lg 2 p 1 § 22 - lg 2 mõttes kihutamistegu. Kaitsja leiab, et kuna V.K ja O Ü Autsec OÜ käitumises pole tõendatud konkurentsialase kuriteo täideviimise koosseis, ei ole ilma täideviimiseta võimalik süüdi mõista ka osavõtjat.

Kolleegium eelpooltoodud punktis nõustus maakohtu põhjenduste ja järeldustega, et V.K on toime pannud ja süüdi KarS § 400 lg 2 p s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja OÜ -

Autsec juriidilise isikuna on toime pannud ja süüdi KarS § 400 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Seega on tuvastatud ko ud nkurentsialase kuriteo täideviijad, mistõttu kaitsja poolt esitat põhjusel Indrek Süld KarS § 4 § 22 lg 2 järgi õigeksmõistmisele ei kuulu. 00 lg 2 p 1-

Eelnimetatud süüdistuse osas pole kaitsja apellatsioonis muud põhjendust maakohtu otsuse ebaseaduslikkusese osas esitanud. Kolleegium p istatud , nõustudes õh järeldustega, peab selles osas vaid vajalikuks a, et maakohus on otsuse lk. 118-135 esitanud oma p märkid õhjendused sellest, milles seisnes Indrek Sülla poolt V.K ja tema kaudu äriühingu kallutamine konkurentsialase kuriteo toimepanemisele. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav järeldused on kooskõlas usaldusväärsete tõendite kogumi alusel tuvastatud , asjaoludega. Kolleegium ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulist r tõi või võis ikkumist, mis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise ega ka süüdistatava olukorda raskendavat materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse KrMS § 340 lg 1 sätetele tuginedes apellatsiooni piiridest väljumiseks.

16. Apellatsioonis on l -

eitud, et Indrek Süld on ebaõigesti KarS § 344 lg 1 § 22 lg 2 ja KarS § 345 lg 1-

etud. § 22 lg 2 järgi süüdi mõist

Maakohus on otsuse lk. 135-142 esitanud nii dokumendi võltsimise kui ka võltsitud dokumendi kasutamise objektiivse koosseisu tunnused ning

andnud hinnangu ka tõenditele, sh. BB kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, millised kinnitavad Indrek Sülla tegevust eelnimetatud kuritegudele kihutamises. Kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht, et riigihankes 152322 osalemiseks vajalike dokumentide võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamine on hõlmatud konkurentsialasele kuriteole kihutamisega, on ekslik kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, milliste objektiivne koosseis on erinev ning erinev on ka

rünnatav õigushüve.

Maakohus on jälgitavalt ja ammendavalt käsitanud otsuses Indrek Süllale inkrimineeritud kuritegude tõendatuks lugemist ning kolleegium ei tuvastanud selles osas mingeid menetluslikke minetusi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, s oleks raskendatud mi süüdistatava olukorda. Kaitsja järeldus selles , et dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele t kihutamine pole võimalik olukorras, kus riigihange ei olnud veel välja kuulutatud, on ekslik. Õ õ igus omandamiseks kohase dokumendi v te ltsimisele kihutamise aeg ei oma koosseisu tuvastamisel tähtsus Asjaolu, et õigusi omandava võltsitud dokumendi kasutamisele t. kihutamine toimub enne sellise dokumendi ehtsa pähe on kooskõlas KarS § 22 lg kasutamist, - s 3 ettenähtud teise sega ehk täideviijas kuriteo toimepanemiseks isiku kuriteole kallutami tahtluse tekitamisega. Seega saabki kihutamistegu toime panna enne põhiteo toimepanemist. Maakohtu järelduse osas, et Indrek Süld pani kihutamisteod toime kavatsetult, pole apellatsioonis sisulisi vastuargumente esitatud. ega Kolleegium maakohtu järeldusega nõustub korda neid.

17. Süüdistatavatele mõistetud karistusi pole kaitsjate poolt eraldi vaidlustatud. Indrek Sülla süüdimõistmise osas kolleegium mingeid muudatusi ei tee. Kontrollides Indrek Süllale mõist või etud karistuste seaduslikkust ei tuvastanud kolleegium materiaalmenetlusõiguslikku rikkumist, millel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja

mis on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karis . tuse mõistmise

Eeltoodust tulenevalt Indrek Süllale mõistetud karistuse muutmise seaduslikud alused puuduvad.

V.K mõistab kolleegium KarS § 22 lg 3 § 300 - 1

lg 2 järgi õigeks, mis tähendab ka mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamis lisel juhul langeb ära ka V.K t. Sel karistamisel alus seks ja se osas tuleb KarS § 63 lg 3, § 64 lg 1 kohaldami liitkaristuse mõistmi otsus tühistada. S

amas kolleegium leiab, et KarS § 400 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga ning mõistetud 2 aastane vangistus Kuivõrd korrigeerimisele ei kuulu. maakohus liitkaristuse mõistmisel kohaldas kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise põhimõtet ja mõistetud karistuseks jäi eeltoodud 2 aastane vangistus, ei too V.K osaline õigeksmõistmine kaasa otsuses KarS § 68, 73 ja 78 kohaldamise osas muudatuste tegemist.

18. Riigikohtu juhistest ( nt lahend 3-1-1-93-15) tulenevalt 180 kolleegium märgib, et KrMS § lg enetluskulud 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral m süüdimõistetu. KrMS § 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab 181 lg menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb neid norme kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel

jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Seega tuleb riigil KrMS § 1 alusel hüvitada V.K le kohtueelses menetluses ja - 181 lg esi - mese astme kohtu menetluses tekkinud mõistlikud kulud, mis on seotud KarS § 22 lg 3 § 3001 lg 2 süüdistusega. V.K kaitsja poolt esitatud kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista. Seega tuvastab ringkonnakohus selle asjaolu hinnanguliselt. Kolleegium arvestab, et nimetatud süüdistus pole mahukas ning juriidiliselt pole tegemist keeruka probleemiga V.K-le tuleb , mistõttu õigeksmõistmisega seonduvalt hüvitada taotletud kaitsetasust kokku 1500 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb nimetatud summa kanda Autsec OÜ arveldusarvele.

19. Eeltoodu alusel ja 1, istab juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 2 tüh ringkonnakohus Harju Maakohtu 14. veebruari 2019 aasta otsuse V.K süüdimõistmises ja karistamises KarS § 22 lg 3 § 300 - 1 lg 2 järgi. Samuti KarS § 63 lg 3, § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises. Muus osas jätab kohtuotsuse muutmata. Indrek Sülla kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata. V.K huvides esitatud apellatsiooni rahuldab osaliselt ja OÜ A jätab rahuldamata. utsec huvides esitatud apellatsiooni

20. Apellatsioonimenetluses on amist. valitud kaitsjad taotlenud menetluskulude hüvit 20.1. Indrek Sülla suhtes toimunud apellatsioonimenetluse tõi kaasa tema huvides esitatud kaitsja apellatsioon. Ringkonnakohus jättis Indrek Sülla osas maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni kui põhjendamatu rahuldamata. Seega on tema apellatsioonimenetluse tulem KrMS § 337 lg-s 1 p 1 ettenähtud lahend ja kehtib KrMS § 185 lg s 2 esitatud põhimõte, - et menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kelle huvides oli apellatsioon esitatud ning kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud kulude hüvitamise osas rahuldamisele ei kuulu.

20.2 Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle

hüvitamist (vt. Riigikohtu otsus nr 3-1-1-108-12 ). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukoh väljendanud ta, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad v . õi sarnanevad

V.K ja Autsec OÜ kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses 1200.00 euro, sh käibemaks, hüvitamist ja summa Autsec OÜ arveldusarvele kandmist.

. Taotlusele esitatud arve kohaselt olid toiminguteks tutvumine maakohtu otsusega, juriidiline konsultatsioon, apellatsioonikaebuse koostamine. Kokku on kaitsja märkinud ajakuluks 10 tundi. Tunnihinnaks on 100.00 eurot. Kaitsja ei ole taotlusele lisatud arves eristanud kaitsealuseid ega ära näidanud iga menetlustoiminguks kulutatud aega eraldi, mistõttu on ringkonnakohtul pädevus anda toimingutele kulutatud aja ise hinnang. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusega mõistlikkusele tutvumise mõistlikuks ajaks saab lugeda 2,5 tundi. Apellatsiooni koostamise mõistlikuks ja seadusega kooskõlas oleva aja määratlemisel arvestab ringkonnakohus sellega, et kaitsja apellatsioonis esitatu ühtib suuresti kaitsja poolt maakohtule esitatud kaitseteesidega, mistõttu apellatsiooni esitamiseks ei pidanud kaitsja läbi töötama uut materjali ega ka apellatsiooni enda koostamine polnud väga ajamahukas. Kolleegium leiab, et apellatsiooni koostamise vajalikuks ajakuluks saab hinnata 4 tundi. Seega on KrMS § 175 lg 1 p 1 ,5 tundi ja arvestades kaitsja tunnihinda kooskõlas olevaks ajakuluks 6 on mõistliku suurusega 80.00 eurot. tasuks koos käibemaksuga 7 Kaitsja, vandeadvokaat Tanel Mällas on apellatsiooni koostanud ja esitanud kahe süüdistatava suhtes, , kusjuures V.K suhtes tehtud so nii V.K kui ka Autsec OÜ suhtes apellatsioon on otsusest mahukam. Kolleegium maakohtu lahendi osaliselt ja lähtuvalt tühistas mõistis V.K ühes süüdistuses õigeks l põhjendusel ning juhindudes KrMS §

. Eelneva

185 lg 1 kuulub V.K-le hüvitamisele apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulu summas 500.00 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb hüvitamisele kuuluv summa kanda A tsec OÜ u arveldusarvele. OÜ Autsec huvides esitatud apellatsiooni ringkonnakohus ei rahuldanud, mistõttu kohaldub KrMS § 185 lg 2 ning ülejäänud summas pellatsioonimenetluses õigusabi , so 280.00 eurot a osutamisega seotud mõistlik kulu jääb OÜ Autsec OÜ kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1-18-1671/41 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text