1-08-8013/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 22. detsembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-8013 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi

Süüdimõistetu S.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu S.S isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja - RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta S.S temale Tartu Maakohtu 25. juuni 2008. a aasta otsusega

kriminaalasjas nr 1-08-8013 mõistetud liitkaristuse 3 aasta 3 kuu ja 1 päeva pikkuse

vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 25. juuni 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-8013 tunnistati S.S süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega; KarS § 274 lg 1 järgi karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S.S-ile liitkaristuseks 3 aasta pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

2

mõistetud karistust 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.03.2005. a otsusega S.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1

aasta 3 kuu ja 1 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti S.S-ile 3 aasta 3 kuu ja 1 päeva pikkune vangistus.

Kinnipeetava karistusaeg algas 12.05.2008. a ja lõpeb 12.08.2011. a.

S.S on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, viimati Tartu Maakohtu 10. märtsi 2005. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 järgi.

Kinnipeetav on andnud nõusoleku vabanemise korral elektroonilise valve kohaldamiseks.

Kriminaalhooldaja ei nõustu S.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, sest isik on kord juba vanglast vabanenud, kuid pannud katseajal toime uue

kuriteo. S.S on varasemalt eiranud kohtu poolt määratud lisakohustusi mitte tarbida alkoholi ja asuda määratud ajaks tööle. Kuigi süüdimõistetu elukoht on elektroonilise

valve paigutamiseks sobiv ja tal on ema Sirje S.S-i täielik toetus, ei saa vaadeldes

kinnipeetava senist käitumist olla kindel, et ta suudab tulla toime elektroonilisest valvest tulenevate kohustustega ja katseaja tingimuste täitmisega üldse.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

S.S kinnitas, et soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Tal on olnud aega järele mõelda ja saanud aru, et ükskord tuleb end käsile võtta.

Prokurör on seisukohal, et S.S-i ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna ta ei ole varasemaid võimalusi osanud hinnata, on 2 korda

katseajal toime pannud uued kuriteod. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on jätkuvalt suur.

Täitmiskohtuniku seisukoht

S.S mõisteti kohtuotsusega süüdi muuhulgas tahtliku esimese astme kuriteo

toimepanemises. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 p 1 esimese astme kuriteo tahtlikus

toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.05.2008. a ja lõpeb 12.08.2011. a. Kuna käesolevaks ajaks on karistusajast kantud enam kui pool ning

S.S on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, on olemas formaalne alus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul

on S.S-i tulevane elukoht (xxx) sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku

3 ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

S.S-i on eelnevalt kriminaalkorras karistatud neljal korral. Käesoleval ajal kannab

ta karistust esimese astme kuriteo eest, kuid teda on ka varasemalt esimese astme kuriteo

toimepanemise eest karistatud. S.S on vangistuse kandmiselt olnud enne

tähtaega vabastatud, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Samuti on ta varem eiranud

kohtu poolt määratud lisakohustusi mitte tarbida alkoholi ja asuda määratud ajaks tööle. Nimetatud asjaolud näitavad, et S.S ei suuda seaduskuulekalt käituda ega tehtud vigadest õppida, mistõttu ta ei sobi kriminaalhooldusele. Ta on jätkuvalt ohtlik ühiskonnale ja käitumiskontroll, seda ka koos elektroonilise valvega, ei suuda seda riski vähendada.

Kuigi S.S-i arvates temal alkoholiprobleeme ei ole, on kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Tartu Vangla materjalide kohaselt on kinnipeetav impulsiivse käitumisviisiga inimene. Kriminaalhooldaja arvates on süüdimõistetul vajadus kogeda teravaid elamusi, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole kohus veendunud kinnipeetava edaspidises õiguspärases

käitumises ning jätab S.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Ingeri Tamm Kohtunik