3-19-787/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-787 Määruse kuupäev 07.05.2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus menetlusasjas nr 12230115234 uurija ja kohtuarstieksperdi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Resolutsioon

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtule saabus 26.04.2019 Tartu Vanglas kinnipeetava X kaebus, milles kaebaja palub alustada kohtul eriasjade uurija Jelena Jermolajeva ja kohtuarst-ekspert Aleksei Krasjuki suhtes õigusvastase teo tuvastamist. Kaebuse kohaselt määras uurija J. Jermolajeva 14.01.2013 surnu ekspertiisi akti nr 16 menetlusasjas nr 12230115234. Kaebaja väljendab rahulolematust ekspertiisiaktis kirjutatuga. Kaebaja tunneb, et tema õigusi ja inimväärikust on jämedalt rikutud ning seepärast pöördub ta kohtu poole abi saamiseks. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu maksmise kohustusest.

Kohtu seisukoht

2. Kaebusele lisatud surnu ekspertiisiakt kannab kuupäeva 14.01.2013. Ekspertiisi on määranud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude vanemuurija Jelena Jermolajeva kriminaalasjas nr 12230115234. Täiendavad uuringud on ekspertiisi käigus teinud A. Krasjuk, kellele viitab kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses. PPA selgitab 29.03.2019. a vastuses kaebaja selgitustaotlusele, et kriminaalasja nr 12230115234 kohtueelsel menetlemisel olid määratud nii surnu kohtuarstlik ekspertiis kui ka surnu täiendav kohtuarstlik ekspertiis ja mõlemad ekspertiisiaktid olid lisatud kriminaalasja materjalide juurde. Edasise kohtumenetluse käigus analüüsiti kogutud tõendeid ning kohtute otsused asjas on jõustunud.

3. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-le 4. Kohus mõistab, et X ei nõustu ekspertiisi järeldustega, millele tugineti kriminaalasjas. Kuna aga PPA 29.03.2019. a vastusest ilmneb, et kriminaalasjas on kohtu lõpplahend jõustunud, siis on õige PPA väide, et sellisel viisil jõustunud kohtuotsust vaidlustada ei ole võimalik.

4. Kuna kaebaja väidab halduskohtule esitatud kaebuses, et tunneb, et tema inimväärikust on jämedalt rikutud, siis võib kaebaja tegelikuks tahteks olla mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine menetleja vastu. Kohus selgitab, et kui kaebaja tahteks on nõuda kahju hüvitamist seoses talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju eest, siis on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel tuleb esitada kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Taotluse esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (§ 14 lg 4).

5. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). Kohus on seisukohal, et käesoleva kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Halduskohtu pädevusse ei kuulu süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine. Kaebajale on kohtukaebeõigus tagatud maakohtus SKHS §-s 17 ja kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras, mida on menetlejad kohustatud kaebajale lähemalt selgitama, kui vaidluse lahendamiseks kaebajal tekib üldse vajadus kohtulikule kaitsele. HKMS-i sätted ja SKHS-i rakendussätted ei sätesta halduskohtule alust kaebuse prokuratuurile lahendamiseks edastamiseks.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

7. Kaebaja on esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtumääruse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2019.a määrusega.

Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2019.a määrus

Resolutsioon

Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.05.2019. a määruse resolutsiooni p

1 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.