4-19-1949/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-1949

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-1949 (2302,19,002265) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 1 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik R.R , töökoht: ; ik: XXX; elukoht: XXX ajutiselt ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Raul Annuka, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1.

tunnistada LS

201 lg 2 gude R.R süüdi § 227 lg 1 ja § ettenähtud väärte toimepanemises ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2 lg 2 järgi karistuseks arest

5 (viis) . päeva

2.

Mõistetud arest päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 16.06.2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 07.05.2019. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

07.03.2019 k nr 20190307059401 oostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et Võidujooksu ja Kuristiku 07.03.2019 kell 10:33 peeti Narva mnt-l

tänavate vahel tänava poole Tallinnas, kinni sõiduk, mida juhtis suunaga Kuristiku R.R juhtis mootorsõidukit kiirusega 71 km/h , kes

-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel +/

teelõigul

0 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h. oli 5 Juhtis

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud

(alates 15.02.2019-14.06.2019). Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 ja § LS 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 1 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle lubatud sõidukiiruse ületamise osas arusaadav, muus osas mitte. Oma süüd ei eita, valmis karistust kandma. Saab aru, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Politsei ei teatanud juhtimisõiguse äravõtmisest, sellest sai teada kinnipidamisel. Pärast seda tulid talle igasugused paberid, Munitsipaalpolitseist, Maanteeametist, et peab juhiloa ära andma. Oleks jätkanud sõitmist. Kohtus kaebuse arutamise teisel istungil unustas esitada . . Kuna

XXX XXX XXX ei esitanud kohtus, võeti juhtimisõigus ära. Esitas kaebuse kõrgemalseisvale kohtule lootuses, et lahendatakse see küsimus ära. Esimese kohtuotsuse sai kätte, teine saadeti kaitsjale. Arvas, et tuleb kiri. Ligilähedaselt teab kui palju kehtivaid karistusi on, viis aasta jooksul ja neli kiiruse eest. Igapäevane töö on seotud juhtimisõigusega. Esimese otsuse sai kätte kohtus, esitas avalduse. Asi ei ole selles, et tahab rikkuda, gaasi vajutada, mööda kihutada. Sõitis mäest alla, gaasi ei vajutanud, ei pidurdanud ka. Võiks trahviga karistada, või pange siis vanglasse. Varsti peab panema sildi kaela ja minema kerjama. Ei teadnud, et ei ole juhtimisõigust, arvab, et rahatrahv LS § 201 ettenähtud väärteo eest on 90 päevamäära. Maksab praegu viimast trahvi graafiku alusel. Üldkasuliku tööga oleks nõus kui tööd oleks. Advokaat sai otsuse kätte e XXX -postiga, ootas. Siis ja edasi enam XXX huvi ei tundnud

. Kui taotletakse aresti, on nõus.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusel isikul on viis kehtivat karistust, kiiruse ületamised. Käesoleval juhul oli üheaegselt kaks rikkumist. Oli teadlik, et tema suhtes on tehtud kohtuotsus, s millega jäeti kaebus rahuldamata. Ise ei tundnud huvi ka otsus vaidlustati või mitte, oli seega teadlik võimalusest, et otsus võib olla jõustunud. Varasemad karistused, rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud, siis tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, taotleb aresti 5 päeva.

Kohus, materjale, kuulanud menetlusaluse isiku selgitused ja kontrollinud väärteoasja ära kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. gude

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt

suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Kiirusmõõturi kasutamise salvestise väljatrükist nä juhitud sõiduki htub, et menetlusaluse isiku

Volkswagen Passat Variant XXX

Narva mntreg. märgiga sõidukiiruse mõõtmiseks l Võidujooksu ja Kuristiku tänavate vahel suunaga Kuristiku tänava poole kasutati 07.03.2019 kell 10:33 LaserCam 4 LE0771 ohaselt oli menetlusaluse mõõteseadet . Mõõteseadme näidu k

isiku

71 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud juhitud sõiduki sõidukiiruseks

sõidukiiruseks oli km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel

laiendmääramatust +/ , mistõttu lõplikuks -3 km/h menetlusaluse isiku kasuks oli mõõtetulemuseks 68 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui

18 km/h. H-C J Mõõtmist teostas politseiametnik , kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades mõõtevahendit, taadeldud järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 18 juhile lubatud suurimat km/h, siis rikkus menetlusalun

15 lg 1 p 2 e isik LS § nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 1 mõttes.

Väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult.

Ületades lubatud sõidukiirust 18 km/h võrra asulasisesel teel ei saanud see menetlusalusele isikule kuidagi märkamatuks jääda. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik asulasisesel teel ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 18 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg nõudeid ja pani toime LS § ettenähtud

1 p 2

227 lg 1 väärteo.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik, või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest . nähtuvalt R.R juhtimisõigus .03.2019 puudus, sest juhtimisõigus oli karistusena ära võetud .2019. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 15.02.2019 kuni 14.06 keeldu, juhtides mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust omamata vastava kategooria . Menetlusalune isik on oma selgitustes märkinud, et ta ei teadnud juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest. Ometigi nähtub väärteotoimikust, et menetlusalune isik on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja 28.08.2018 otsusele nr 2317,18,005932, millega temalt LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõigus 4 kuuks ära võeti. Seejuures on ta esitanud ka kassatsiooniteate Harju Maakohtu 05.12.2018 otsusele nr 4-18-4739, millega tema kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata jäeti ning ta on võtnud endale ka kaitsja, kellele tehti menetlusdokumendid e- . Seega oli menetlusalusel isikul ka toimiku süsteemis nähtavaks esindaja. Otsuse lõpposas, mille menetlusalune isik kohtu ruumides allkirja vastu kätte sai, on märgitud, et põhistatud otsus on kättesaadav alates 11.01.2019, kuid tegelikkuses kirjutati otsus alla 14.01.2019. Sellest ajast alates oli menetlusalusel isikul võimalus tutvuda kohtuotsusega nii kohtus, sellele järele tulles või ise vaadata e või vaadata oma e -toimiku kaudu -posti, kuhu

see otsus 14.01.2019 saadeti. Kohtuotsusele aga kassatsioonkaebust ei esitatud, millest pidanuks ka menetlusalune isik olema teadlik kaitsja vahendusel, kuivõrd vaid kaitsjal on õigus kassatsioonkaebust esitada. Seega oli menetlusalune isik juba otsuse lõpposas märgitud edasikaebe korrast tulenevalt väga hästi teadlik sellest, et kui 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast , siis kohtuotsus jõustub ja selle otsuse kassatsioonkaebust ei esitata jõustumisest algab ka juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel teatab kohtunik päeva, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooletele tutvumiseks kättesaadav ja nad võivad saada kohtuotsuse koopiad. Käesoleval juhul on kohtuotsuse lõpposa menetlusalusele isikule kätte antud ja menetlusalusel isikul oli olemas kogu vajalik informatsioon edasise käitumise jaoks. Menetlusalune isik esitas ka kassatsiooniteate, millele automaatselt järgneb motiveeritud kohtuotsuse koostamine. Seega eeldatakse otsuse kuupäevast teadasaamisel menetlusaluse isiku enda aktiivset rolli teada saamaks edasisest menetluse käigust. Kui aga isik on võtnud endale ka kaitsja, siis on tema huvides ka kaitsjaga suhtlemine ja teadmine kassatsioonkaebuse esitamisest või esitamata jätmisest. Keegi teine ei saa kassatsioonkaebust menetlusaluse isiku eest esitada kui vaid tema kaitsja. Seega peab menetlusalusel isikul enesel olema huvi kas kassatsioonkaebus on esitatud ja missugune on edasikaebe tulemus. Menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt ta kaitsjaga rohkem ei suhelnud ja menetluse edasise käigu vastu huvi ei tundnud. Juhul kui menetlusalune isik ise ei tunne huvi tema enda kohta tehtud kohtulahendi jõustumise vastu, siis kannab ta ka riski, mis kaasneb ja seega ka tema enda algatatud kaebemenetluse edasise menetluse käigust

tulemusest mitteteadmisega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku huvi puudumist ja tema menetluslikke tegematajätmisi ei saa omistada ei kohtuvälisele menetlejale ega kohtule, vaid ainult menetlusalusele isikule endale.

Sellest tulenevalt pidi menetlusalune isik sõidukit juhtima asudes pidama võimalikuks, et tema suhtes tehtud otsus, millega tema kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata jäeti, on jõustunud ja tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Seetõttu leiab kohus, et süütegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega . vastava toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt kui juhtimisõigus oli ära võetud

.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS §

63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 2 ettenähtud

01 lg 2 väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg sätestatud sanktsiooni alusel.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtivat väärteokaristust viis liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest lubatud sõidukiiruse ületamise eest – kõik LS § ja neist kaks

227 lg 2 järgi. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud kahel korral põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks ja neljaks kuuks ning rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses. Menetlusalune isik on tasunud ära kaks 2018. aastal liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest , mida menetlusalune isik tasub määratud rahatrahvi ning jätnud tasumata ühe rahatrahvi oma sõnade kohaselt graafiku alusel. Kõik eelnevat liiklusalast väärtegu on menetlusalune viis isik toime pannud 2018. aasta jooksul ning teinud seda paarikuulise vahega, mis näitab isiku süsteemset allumatust liikluskor Samuti näitab see, et liiklusalaste väärtegude rale. toimepanemise eest m

ääratud eelmistest karistustest ei ole menetlusalune isik oodatud järeldusi teha suutnud ning ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist.

Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad kinnipidamised liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt ja karistused kui juhtimisõiguse nii rahatrahvi

äravõtmise näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Seega kuna kõik kergemad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja ükski mõjutusvahend teda õiguskuulekusele ei sunni, tuleb asuda seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Puutuvalt rahatrahvi kui karistusliigi kohaldamise võimalusse peab kohus vajalikuks märkida , et menetlusaluse isiku sõnade kohaselt tal sedagi juhtimisõiguse puudumise tõttu sissetulekut ei ole ning ta on oma laste ülalpeetav. Seega ei oleks rahatrahv kui karistus ka täidetav.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu. LS § 227 lg 1 sätestatud kiiruse ületamise piirmäära (kuni 20 km/h) on menetlusalune isik ületatud maksimaalse määra lähedases määras, s.o 18 km/h. Samuti vaid vähem kui kuu möödudes temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest on ta asunud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta uuesti juhtima, eirates ka teist keeldu.

Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist süsteemse liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalust isikut on 2018. aasta jooksul karistatud viiel korral, kusjuures kahel korral on ta ületanud lubatud suurimat sõidukiirust üle 20 km/h ja ühel korral juhtinud sõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Seega on tema viimased väärteod muutunud ajas ohtlikumaks. Seejuures on teda karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ajal, kui ta oli vaidlustanud eelmise otsuse, millega temalt samasuguse väärteo toimepanemise eest juhtimisõigus karistusena ära võeti. Seega teadmine, et sellise teo eest karistatakse ka juhtimisõiguse äravõtmisega, ei sundinud teda uue samalaadse väärteo toimepanemisest hoiduma.

Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale süsteemsele õigusvastasele käitumisele liikluses ja üha uute liiklusalaste väärtegude toimepanemise jätkamisele.

Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus

mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus siiski võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/