2-18-3703/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

7.mail 2019

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-18-3703

Kohtuasi

H Ku hagi MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, saamata

jäänud tulemustasu ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 742 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: H K (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andres Past

Kostja: MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit (registrikood

80096126, asukoht Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn)

vandeadvokaat Rando Maisvee

Kohtuistungi aeg ja koht

27. märts 2019 Tallinn

Resolutsioon

1. H Ku hagi MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud tulemustasu ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldada

osaliselt.

2. Tuvastada MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu poolt 06.02.2018 H Kuga sõlmitud töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus.

3. Lõpetada H Ku ja MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2

alusel alates 07.02.2018.

4. Välja mõista MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidult H Ku kasuks hüvitis töölepingu

ebaseadusliku ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 4200 eurot (neto) ja

viivis hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.02.2018 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata H Ku hagi MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu vastu saamata jäänud

tulemustasu 9450 euro (bruto) ja tulemustasult alates 07.02.2018 VÕS 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta H Ku ja MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. H K (edaspidi hageja) esitas kohtule hagi paludes tuvastada MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit

(edaspidi kostja) poolt 06.02.2018 hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisus, lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 07.02.2018,

välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses 4200 eurot (neto), välja mõista maksmata tulemustasu 9450

eurot (bruto), viivis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise 4200 euro (neto)

maksmisega viivitamise eest VÕS §-s 113 lg 1 kohases määras alates 07.02.2018 kuni

nõuetekohase täitmiseni ja viivis maksmata tulemustasu 9 450 eurot (bruto) väljamaksmisega

viivitamise eest VÕS 113 lg 1 kohases määras alates 07.02.2018 kuni nõuetekohase

täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. 01.07.2014 sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu nr 1/20143, mille järgi asus hageja kostja

tegevdirektori ametikohale. Töölepingu punktis 1.2. leppisid pooled kokku hageja peamistes

tööülesannetes, milleks olid Liidu tegevuse juhtimine, raamatupidamise ja aruandluse

korraldamine, Liidu strateegia väljatöötamine, teiste isikute ja organisatsioonide poolt Liidult

tellitud projektide juhtimine ja aruandlus, Liidu kodulehe administreerimine, Liidu

välissuhete korraldamine, Liidu esindamine valitsusasutustes ja teistes organisatsioonides

töötajale antud volituste piires, Liidu üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmine. Hageja

detailsemad tööülesanded sätestati ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatuks lisaks.

3. Töölepingu punktis 4.1 leppisid pooled kokku hageja põhipalgas 1147 eurot kuus, mis

sisaldab usaldustasu 200 eurot. EMTL 26.05.2016 juhatuse koosoleku otsusega on alates

1.06.2016 EMTL tegevjuhtimise tasu 1400 eurot netos. Töölepingu punkti 4.4. kohaselt

kohustus kostja tasuma hagejale eelarveväliselt rahastatavate projektide juhtimise eest

vastavalt kinnitatud projektieelarvele, kuid mitte rohkem kui 50% projektijuhtimistasust ja

töölepingu punkti 4.5 kohaselt sõltuvalt kostja majandustulemustest võis juhatuse otsusega

maksta hagejale kvartaalset tulemuspalka, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kvartalis.

4. 06.02.018 väljastas kostja teatise hageja töölepingu nr 1/2014 lõpetamise kohta alates

07.02.2018 seoses erakorralise ülesütlemisega töö ümberkorraldamise tõttu tuginedes

töölepingu seaduse (TLS) § 89 lõikele 1. Kostja põhjendas erakorralist ülesütlemist

majandusraskustega, mille tulemusel tegevjuhi ametikoht likvideeritakse ja luuakse juhatuse

assistendi koht, kus tööülesanded ja vastutus on senisest erinevad. Muuhulgas avaldas kostja,

et tal ei ole võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Hageja sai erakorralise töölepingu

ülesütlemise teatise kätte 06.02.2018 ja kirjutas sellele omakäeliselt, et ei ole nõus töölepingu

lõpetamise teatises väljatoodud tingimustega ja juhtis tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole

hagejale välja maksnud projektijuhtimise eest ette nähtud tasusid.

5. 08.02.2018 maksis kostja hagejale lõpparvena kokku 4168,90 eurot, millest 370,01 eurot oli

töötasu, 1780,78 eurot koondamistasu, 1822,26 eurot etteteatamise hüvitis ja 1372,87 eurot

kasutamata jäänud puhkusehüvitis. 07.02.2018 andis hageja kostjale üle tema valduses olnud

kostja vara.

6. 06.03.2018 sai hagejale teatavaks, et tööpakkumiste portaalis CVKESKUS.ee on avaldatud

kostja nimel tööpakkumise kuulutus juhatuse assistendi kohale. Kuna kostja otsib uut

töötajat, kes täidaks samu tööülesandeid mida täitis hageja, siis ei saa töölepingu ülesütlemist

pidada koondamiseks. Koondamise põhjus ei olnud seotud mitte kostja struktuursete

muudatustega, mille tulemusel tegevjuhi ametikoht likvideeriti ja loodi juhatuse assistendi

koht, vaid tööandja sooviga ühepoolselt muuta seni kehtinud töölepingu sätteid lisatasu

(tulemustasu) väljamaksmise osas. Tegelikkuses kajastab kostja juhatuse 01.02.2018 otsus

hageja koondamise kohta asjaolu, et kostja soovis töölepingu hagejaga lõpetada põhjusel, et

ei soovitud ühepoolselt täita kehtiva töölepingu järgseid kohustusi. Kostja ei olnud

varasemalt juhatuse koosolekutel arutanud organisatsiooni struktuuri muutmise vajalikkust.

Kostja varasemas arengukavas olnud ja kinnitatud arengustrateegia muutmine vajas

liikmeskonna üldkoosoleku heakskiitu, et organisatsiooni arengustrateegiat ja hagejaga

sõlmitud töölepingut saaks muuta või üles öelda. Samuti ei muudetud kostja põhikirja ka

2017. aasta kostja üldkoosolekul, kus osalesid samuti kostja liikmed. Tagantjärgi, so

06.02.2018 selgus, et 01.02.2018 oli toimunud kostja juhatuse koosolek, millest hageja ei

olnud teadlik ning ka protokoll saadeti hagejale alles 21.02.2018, kus oli kirjas täpne

ametikoha likvideerimise otsus, milles viidati kostja rahalistele raskustele projektide eest

mittetasumiseks. Erakorralise reorganiseerimise vajalikkuse otsuse vastuvõtmisele jäeti

kaasamata nii kostja liikmeskond, revisjonikomisjon, kui ka hageja, kes täitis kostja

põhikirjaliste eesmärkide elluviimist vastavalt sõlmitud töölepingule.

7. Hageja 2016 - 2018 teostatud projektide kaudu paranes oluliselt kostja majanduslik seis.

Hageja on seisukohal, et tal on õigus saada töölepingust tulenevalt töötasu (tulemustasu)

tema poolt teostatud projektide (kutseandmise taotluse kokkupanek 2016 - 2017, kutseandmine

2017, konverents 2017, IMM2018, jm projektide eest,) eest 9450 eurot brutotasuna. Kostja

eelarve tulupool koosneb liikmemaksudest, riigi eelarvest laekuvatest toetustest (nt

kutseandmise projekt) ja eraldi rahastajatelt laekuvatest summadest. Projektipartneritelt

laekuvad summad on projektijuhtimiste kulude katteks kantavad summad, mis liigituvad

eelarvevälisteks tuludeks. Samuti on eelarves ka muud tulud, nt kodulehe reklaami müük,

raamatute müük või muud teenused, mida müüakse.

8. Hagejale anti korduvalt suusõnaliselt ja ka juhatuse koosolekutel 30.03.2017 ja ka

31.05.2017 kinnitust saada peale projektitulude laekumist lisatasusid lisaprojektide eest.

Hageja andis kutsekomisjonis osalemise nõusoleku aga ei andnud kinnitust, et teeb seda

tasuta. Hageja kirjutas 31.01.2018 raamatupidajale ja helistas kostja juhatuse esimehele R

Lle, et juhtida tähelepanu asjaolule, et hageja projektijuhtimise tasud on vaja nõuetena

raamatupidamises kajastada. Nimetatud telefonivestluse ajal kinnitas kostja juhatuse esimees,

et enne majandusaasta aruande kinnitamist saab seda teha.

Kostja vastuväited

9. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete kohaselt lõpetas ta

vaidlusaluse töösuhte hagejaga töö ümberkorraldamise tõttu seoses struktuursete

muudatustega, mitte majanduslikel põhjustel. Kostjal ei ole hageja koondamisest

tegevdirektorit. Hageja tööülesannete maht on võrreldes uue tööpakkumisega suurem nii

töötaja vastutuse kui ka tööülesannete valdkondade osas. Kostja töö ümberkorraldamise

käigus kadus vajadus hageja töökoha järele, töö vähenes tööülesannete ümberjaotamisel

kostja asutuse siseselt. Näiteks ei ole uuel töökohal töötaja ülesandeks kostja palgatööliste

töö korraldamine, palkade määramine, tööle võtmine ja töölt vabastamine, lisaks puudub

uuel töötajal õigus kostjat volituseta esindada, vastutus kostja üldkoosoleku ja juhatuse

otsuste täitmise, majandustegevuse, raamatupidamise ja aruandluse korraldamise eest.

10. Hagejale

pakuti

koondamisel

võimalust

jätkata

töökohal,

mis

tekkis

pärast

struktuurimuudatust, millest hageja keeldus väites, et koondamine on ebaseaduslik. Hageja

teadmine või teadmatus kostja korraldatud koosolekutest ei oma töölepingu ülesütlemise

kehtivuse osas tähtsust.

11. Kostja märgib, et lepingu punkti 4.4 alusel väljamaksete tegemisel on neli eeldust: a)

tegemist on eelarveväliselt rahastatud projektiga, b) projekti kohta on kinnitatud

projektieelarve, c) projektieelarves on ettenähtud projektijuhtimistasu ja d) tasu

maksimummäär on 50% projektijuhtimistasust. Need eeldused on täitmata, mistõttu on hagi

alusetu. Ainus eelarveväline projekt, mille rahastus ei ole ette nähtud üldkoosolekul

kinnitatud eelarves (s.o töölepingu p 4.4 kohaselt esmane tulemustasu eeldus), on projekt

IMM 2018. Hageja on käsitlenud projektijuhtimistasuna ainult projektiga seonduvaid kostja

tulusid ehk 8400 eurot, kuigi õigem alus projektijuhtimistasu arvestamiseks oleks projekti

tulu pärast kulude maha arvestamist ehk 6235,43 eurot. Sealjuures tuleb silmas pidada, et

projektijuhtimistasu ei ole üheselt samastatav projekti tulemiga. Vastavalt töölepingu punkti

4.4 eeldusele tulnuks projektijuhtimistasus kokku leppida eelnevalt projektieelarves. Sellist

kokkulepet ei ole. Seega leiab kostja, et projekti IMM2018 puudutav nõue ei ole hageja poolt

piisavalt tõendatud ning on seetõttu alusetu.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 01.07.2014 tähtajatu töölepingu nr 1/20143,

mille järgi asus hageja kostja tegevdirektori ametikohale, et hageja tööülesanneteks olid

Liidu tegevuse juhtimine, raamatupidamise ja aruandluse korraldamine, Liidu strateegia

väljatöötamine, teiste isikute ja organisatsioonide poolt Liidult tellitud projektide juhtimine ja

aruandlus, Liidu kodulehe administreerimine, Liidu välissuhete korraldamine, Liidu

esindamine valitsusasutustes ja teistes organisatsioonides töötajale antud volituste piires,

Liidu üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmine, et hageja detailsemad tööülesanded sätestati

ametijuhendis, mis oli töölepingu lahutamatuks lisaks, et hageja põhipalgaks oli 1147 eurot

kuus, mis sisaldas usaldustasu 200 eurot, et EMTL 26.05.2016 juhatuse koosoleku otsusega

oli alates 1.06.2016 EMTL tegevjuhtimise tasu 1400 eurot netos.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane ja kas

hagejal on õigus nõuda tulemustasu.

14. TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte

jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lõike 3 järgi peab

tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral

teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja

korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui

muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

15. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine.

16. Teatisega hageja töölepingu lõpetamise kohta on tõendatud, et kostja lõpetas hagejaga

sõlmitud tähtajatu töölepingu nr 1/2014 alates 07.02.2018 erakorralise ülesütlemisega töö

ümberkorraldamise tõttu tuginedes TLS § 89 lõikele 1. Kostja põhjendas erakorralist

ülesütlemist seoses struktuursete muudatustega, mille tulemusel tegevjuhi ametikoht

likvideeritakse ja luuakse juhatuse assistendi koht, kus tööülesanded ja vastutus on senisest

erinevad. Teatises avaldas kostja veel, et kahjuks ei ole tal võimalik hagejale teist tööd

pakkuda (I kd lk 11, 27).

17. Hageja poolt töölepingu ülesütlemise teatisele 06.02.2018 kell 17.34 kirjalikult tehtud

märgetest nähtuvalt ei ole hageja saanud tööülesandeid üle anda; hagejale pole välja makstud

projektijuhtimise eest, mis on tehtud; hageja ei ole nõus töölepingu lõpetamises väljatooduga,

sest ei ole tingimustes kokku lepitud nii nagu kirjas; hagejale ei ole pakutud alternatiivi (I kd

lk 27).

18. 01.02.2018 kostja juhatuse koosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja võttis päevakorra

punktis 2 vastu otsuse koondada tegevjuhi töökoht seoses eelarveliste vahendite

puudumisega ja kuulutada välja konkurss juhatuse assistendi töökoha täitmiseks; koondada

alates 07.02.2017 tegevdirektor H K. Otsuse põhjenduste kohaselt puuduvad kostjal vahendid

tegevjuhi kulude katmiseks, tegevjuhi soov, et kutseharidusega ja teiste projektidega

tegelemine tuleb eraldi tasustada, ei ole arvestades kostja finantsseisu võimalik. Juhatus

otsustas, et kostja palgaline töötaja peab tegelema kõikide juhatuse poolt kokku lepitud kostja

projektidega ja projektidega tegelemine sisaldub töötaja põhipalgas. Lisatasu projektide eest

on võimalik välja maksta ainult vahendite olemasolul ja juhatuse eri kokkuleppel (I kd lk

158).

19. Päevakorra punkti 3 all otsustati, et tegevjuhi viimane tööpäev ja ühtlasi ka kõikide kostja

volituste lõppemine toimub 07.02.2018; koondamisteate üleandmine, töölepingu lõpetamine,

vara üleandmine ja kontori vabastamine toimub 06.02.2018 kell 16.00. Protseduuri viivad

läbi R L ja I I, teistel juhatuse liikmetele on õigus liituda (I kd lk 158). Vaidlus puudub, et

kostja esindajad R L ja I I edastasid kostjale kirjaliku teatise hageja töölepingu nr 1/2014

erakorralise ülesütlemise kohta 06.02.018 umbes kell 16.00.

20. Kostja juhatuse esimehe R L 12.02.2018 saadetud e-kirjaga EMTL liikmetele on tõendatud,

et kostja juhatus otsustas koondada tegevjuhi töökoha alates 07.02.2018 arvestades EMTL

tegevjuhi töömahu ja kulude optimeerimise vajadust ning et tegevjuhi töökoht asendatakse

juhatuse assistendi töökohaga (II kd lk 66).

21. Väljavõttega

tööpakkumiste

portaalis

CVKESKUS.ee,

hageja

töölepinguga

ja

ametijuhendiga on tõendatud, et kostja nimel avaldati 6.03.2018 tööpakkumise kuulutus

juhatuse assistendi kohale, milles juhatuse assistendi tööülesannete sisu kattub hageja töö

sisuga, kuid puuduvad direktori ametikohale vastavad esindus- ja juhtimisfunktsioonid ja

vastutus (I kd lk 15-16, 6-10).

22. 27.03.2019 tunnistajana ülekuulatud R L ütlustest tulenevalt ei täitnud hageja nõuetekohaselt

oma sisulisi tööülesandeid keskendudes projektidele, millest tal oli loota tulemustasu.

Tunnistaja ütlustest nähtuvalt pakuti hagejale töölepingu ülesütlemisel assistendi ametikohta,

millest hageja aga keeldus (27.03.2019 kohtuistungi protokoll II kd lk 86-87).

23. Eelnevate tõenditega loeb kohus tõendatuks hagiavalduse asjaolud selles, et hageja

koondamise põhjus ei olnud seotud mitte kostja struktuursete muudatuste elluviimise

vajadusega, mille tulemusel tegevjuhi ametikoht likvideeriti ja loodi juhatuse assistendi koht,

vaid tööandja eelarveliste vahendite puudumisest tingitud sooviga muuta ühepoolselt

hagejaga sõlmitud töölepingut lisatasu (tulemustasu) väljamaksmist puudutavas osas.

Nimetatut kinnitab ka tunnistajana ütlusi andnud R.L hinnang, et hageja keskendus rohkem

lisatasu/tulemustasu teenimisele kui põhitööle.

24. Kohus loeb eelnevate tõenditega, sealhulgas töölepingu erakorralises teates märgituga,

tõendatuks ka selle, et hagejale ei pakutud TLS § 89 lõikes 3 sätestatud teist tööd. Kohus

jätab selles osas tuginemata tunnistajana ülekuulatud R L ütlustele selle kohta, et hagejale

pakuti assistendi tööd, millest viimane aga keeldus, sest see on vastuolus R.L enda poolt

allkirjastatud töölepingu lõpetamise teatisega ja hageja kirjalike märkustega teatises. Kuivõrd

R.L oli üheks isikuks, kellele oli tehtud ülesandeks hageja koondamise protseduuri

läbiviimine, siis ei ole eluliselt usutav, et assistendi töö pakkumist puudutavas osas märgiti

teatisesse kirjalikult vastupidine seisukoht võrreldes kohtus antud ütlustega. Assistendi või

mõne teise töö pakkumist hagejale seoses koondamisega ei nähtu ka juhatuse koosoleku

otsustest ega R.L kirjast kostja liikmetele.

25. Seega on kostja poolt 06.02.2018 erakorraline töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lõike 1

alusel TLS § 104 lg 1 järgi tühine ning hageja nõue tuvastada kostja poolt temaga 06.02.2018

sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, tuleb rahuldada.

26. Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva

aluse puudumise tõttu tühine, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1, et leping ei ole

ülesütlemisega

lõppenud.

Tööandja

või

töötaja

taotlusel

lõpetab

kohus

või

töövaidluskomisjon sel juhul töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on hagiavalduses taotlenud lõpetada poolte

vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 07.02.2018, mis tuleb samuti

rahuldada.

27. Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul maksab tööandja töötajale hüvitist

TLS § 109 lg 1 sätestatud määras, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja

keskmine töötasu on 1400 eurot (neto) (I kd lk 23-26), seega on kolme kuu keskmine hüvitis

4200,00 eurot (neto), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja hüvitise

vähendamise aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega põhistanud ei ole. Hageja on

taotlenud töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise 4200,00 eurot (neto)

maksmisega viivitamise eest välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS §-s 113 lg 1

sätestatud määras alates 07.02.2018 kuni nõuetekohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et

hüvitiselt viivise väljamõistmine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

28. Hageja esitas kohtule ka maksmata tulemustasu kokku 9450 eurot (bruto) ja sellelt alates

07.02.2018 VÕS 113 lg 1 järgi arvutatava viivise väljamõistmise nõude kostjalt hageja

kasuks.

29. Töölepingu nr 1/2014 punkti 4.4. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale eelarveväliselt

rahastatavate projektide juhtimise eest vastavalt kinnitatud projektieelarvele, kuid mitte

rohkem kui 50% projektijuhtimistasust. Töölepingu punkti 4.5 kohaselt sõltuvalt kostja

majandustulemustest võib juhatuse otsusega maksta hagejale kvartaalset tulemuspalka, kuid

mitte rohkem kui 200,00 eurot kvartalis (I kd lk 6-7). Hageja on seisukohal, et projektitasude

nõue on põhjendatud, seda ei saanud kostja ühepoolselt kehtetuks muuta ning kui töösuhe

lõpeb, tuleb TLS § 4 lõike 2 järgi maksta välja kõik tasud tehtud tööde eest. Hageja arvutuste

kohaselt hagi terviktekstis on tulemustasu teostatud projektide eest brutosummas 9450,00

eurot (I kd lk 169). Vaidlus puudub, et hageja nõutav lisatasu on talle välja maksmata.

30. Kohus nõustub kostjaga selles, et lepingu punkti 4.4 alusel hagejale väljamaksete tegemisel

on neli eeldust: 1) tegemist on eelarveväliselt rahastatud projektiga, 2) projekti kohta on

kinnitatud projektieelarve, 3) projektieelarves on ettenähtud projektijuhtimistasu ja 4) tasu

maksimummäär on 50% projektijuhtimistasust.

31. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kõik töölepingu punktis 4.4 sätestatud

lisatasu maksmise eeldused oleksid täidetud. Vaidlus puudub, et hageja nimetatud projekt

IMM 2018 on küll eelarveväline projekt, mille rahastus ei ole ette nähtud üldkoosolekul

kinnitatud eelarves, kuid puudub projektieelarve, milles oleks eelnevalt projektijuhtimistasus

kokku lepitud, kuid mis oli vastavalt töölepingu punktile 4.4 nõutav.

32. Hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et kostja oleks praktikas teinud talle lisatasu

väljamakseid ilma töölepingu punktis 4.4 nõutavaid eeldusi järgimata. Hageja e-kirjadega

kostjale on tõendatud, et ta nõudis töölepingu täitmise ajal korduvalt e-kirjades nii 2017.aasta

lõpus kui 2018.aasta jaanuaris-veebruaris töölepingu nr 1/2014 p 4.4. täitmise eest lisatasu

maksmist, kuid need jäid tulemusteta (I kd lk 70-79). Kostja 31.05.2017 koosoleku

protokolliga on tõendatud, et muude küsimuste hulgas kajastati punktis 5 hageja lisatasude

nõude aluseks olevaid projekt s.o kutseandmise projekti ning IMM Cologne 2018 projekti,

kusjuures märgiti, et projektidega tegeleb hageja ning et kostja juhatus peab vajalikuks

tasuda hagejale lisatasu projektide juhtimise eest (I kd lk 105-108). Kostja juhatuse

30.03.2019 protokolli punktis 6 on otsustatud, et hagejale, kes tegeleb kutseandmise

tegelemisega prioriteetselt, lubab juhatus arendustegevuste eest täiendava tasu välja maksta,

kui see on täpsemalt teada (I kd lk 91-93).

33. Seega saab eelnevatest tõenditest järeldada, et lisatasude väljamaksmiseks tuli

projektijuhtimistasu suurus eelnevalt välja selgitada ja hageja tasu kindlaks määrata, sest

töölepingu punktis 4.4 on märgitud ainult määr, mida tasu ei tohi ületada. Kostja juhatuse

30.03.2019 protokolli punktis 6 kajastatu on kooskõlas kostja selgitustega, et

projektijuhtimistasuna ei saa käsitleda ainult projektiga seonduvat kostja tulu 8400 eurot,

vaid tasu arvestamiseks tuleks projekti tulust kulud maha arvestada.

Järelikult ei ole lisatasu väljamõistmise nõue hageja poolt piisavalt põhjendatud ega

tõendatud ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb

jätta rahuldamata ka kõrvalnõue, s.o hüvitiselt viivise väljamõistmise nõue.

Menetluskulude jaotus

34. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

35. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi

kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1, mistõttu tuleb jätta menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik