1-18-9711/35 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Kriminaalasja number 1-18-9711 Kriminaalasi Üllar Jalas süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi Prokurör vanemprokurör Toomas Liiva Süüdistatav

Üllar Jalas. Isikukood 36002136524; elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxx; ametlik töökoht puudub; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; keskharidusega Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Kannatanu

J. K. . Isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxxxxxx; pensionär Menetlustoiming lepitusmenetluse lõpetamine Menetluse vorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2031 lg-st 2, kohus määrab:

1. Lõpetada Üllar Jalase suhtes toimetatud kriminaalmenetlus Üllar Jalase ja J. K. leppimise tõttu.

2. Jätta menetluskulud (riigi õigusabi tasu 878,64 eurot) riigi kanda.

3. Keelata Üllar Jalasel kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates läheneda J. K. lähemale kui 30 meetrit.

4. Selgitada Üllar Jalasele, et kui ta ei täida talle määruse resolutsiooni kolmandas punktis pandud kohustust või kui ta paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist J. K. suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse.

5. Saata määrus kohtumenetluse pooltele ja lepitaja Ülle Jaansonile.

Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale on J. K. õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Asjaolud

1. Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis 29. novembril 2018 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kriminaalasja Üllar Jalase süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi. Süüdistusakti järgi lõi Ü. Jalas 13. oktoobril 2018 Põlvas xxxxxxxxx maja ees J. K. rusikaga näkku ja jalaga rindkeresse. See tekitas J. K. valu ja 6.–8. roide nihketa murru. Seeläbi pani Ü. Jalas toime KarS § 121 lg 1 pärase kuriteo ehk kehalise väärkohtlemise. Süüdistusakti järgi ütles Ü. Jalas

13. oktoobril 2018 pärast J. K. löömist J. K. , et ma võin su ise maha lüüa või lasta kellegi su maha lüüa. Kuna kannatanu teadis, et Ü. Jalas oli varem kandnud karistust oma maja põlema panemise eest, ja enne ähvardust lõi Ü. Jalas kannatanut, oli kannatanul alus karta ähvarduse täideviimist. Seega pani Ü. Jalas toime KarS § 120 lg 1 pärase kuriteo ehk teise inimese ähvardamise tapmisega. J. K. esitas Ü. Jalase vastu 63,56 euro suuruse tsiviilhagi, milles ta nõuab ravimitele ja elastikvööle tehtud kulutuste hüvitamist.

2. 18. oktoobril 2018 peeti Ü. Jalas kahtlustatavana kinni ja 19. oktoobril 2018 võeti ta vahi alla.

3. 10. detsembril 2018 andis kohus Ü. Jalase kohtu alla ja jättis tema vahi alla.

4. 13. märtsil 2019 toimunud kohtuistungil esitas prokurör taotluse rakendada lepitusmenetlust. Taotluses märgitakse järgmist. Tegemist on teise astme kuriteoga ja asjaolud on selged. Kui kannatanu on leppimisega nõus, puudub riigil edasine menetlushuvi. Kannatanu ütles kohtuistungil, et ta on nõus lepitusmenetlusega. Lepitusmenetlusega nõustusid kohtuistungil ka süüdistatav ja kaitsja. Süüdistatav ütles, et ta pani talle ette heidetavad kuriteod toime ja lubas, et uusi kuritegusid ta ei soorita. Kaitsja ütles, et avalik huvi selles kriminaalasjas on langenud, kuna süüdistatav on olnud viis kuud vahi all ja ta on oma karistuse ära kandnud. Prokurör märkis, et avalik huvi kriminaalasja menetlemiseks hakkab raugema, kuna süüdistatav tunnistab toime pandud kuritegusid, Ü. Jalas on olnud viis kuud vahi all ja tema tervislik seisund on väga halb.

5. 13. märtsil 2019 vabastas kohus Ü. Jalase vahi alt. Sama kuupäeva, st 13. märtsi 2019 määrusega saatis kohus Ü. Jalase ja J. K. lepitusmenetlusse, et nad lepiksid ära.

6. 17. aprillil 2019 saatis lepitaja Ülle Jaanson kohtule lepitusmenetluse aruande ja lepituskokkuleppe. Neist ilmneb, et Ü. Jalas ja J. K. leppisid 16. aprillil 2019 ära. Lepitaja kinnitusel hüvitas Ü. Jalas J. K. vägivallatsemisega tekitatud tervisekahju 100 eurot sularahas lepitaja juures 16. aprillil 2019. Ü. Jalasel tuleb keelata läheneda J. K. lähemale kui 30 meetrit, et vältida suulisi ähvardusi ja provokatsioone.

7. 22. aprillil 2019 tegi kohus süüdistatava ja kannatanu leppimise tõttu menetluse lõpetamise määruse, millega keelas pani Ü. Jalasel minna J. K. lähemale kui 30 meetrit ja jättis menetluskulud riigi kanda.

8. 3. mail 2019 saatis prokuratuur kohtule taotluse lõpetada menetlus ja keelata Ü. Jalasel minna

J. K. lähemale kui 30 meetrit.

Kohtu seisukoht

9. Kohus selgitab kõigepealt 22. aprilli 2019 määrusesse puutuvat. Selle määruse koostas kohus ennatlikult, lähtudes lepitaja saadetud dokumentidest (olgu märgitud, et KrMS § 2032 lg 4 kohaselt ei saadagi lepitaja lepitusmenetlust puudutavaid dokumente kohtule, vaid üksnes prokuratuurile). Kohus aga jättis tähelepanuta selle, et KrMS § 2031 lg 1 kohaselt eeldab menetluse lõpetamine leppimise tõttu prokuratuuri taotlust. Niisiis ei piisanud menetluse lõpetamiseks prokuratuuri 13. märtsi 2019 istungil esitatud taotlusest saata asi lepitusmenetlusse – nagu kohus 22. aprilli 2019 määruses kaude viitas (olgu märgitud, et KrMS § 2032 vähemalt otsesõnu prokuratuuri taotlust nõudvat ei paistagi). Prokuratuurilt on hoopiski tarvis eraldi taotlust menetluse enda lõpetamiseks. See saabuski 3. mail 2019. Seetõttu saab kohus menetluse lõpetamise otsustada alles nüüd. Sisuliselt saab käesolev määrus olema samasugune, nagu 22. aprilli 2019 määrus.

10. Kohus on kõigepealt seisukohal, et endiselt esinevad KrMS § 2031 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused (vt täpsemalt 13. märtsi 2019 lepitusmenetlusse saatmise määrus). Ka on prokuratuur esitanud menetluse lõpetamise taotluse.

11. Praegu on läbi viidud KrMS § 2032 lg-le 2 vastav lepitusmenetlus ja sõlmitud KrMS § 2032 lg 3 kohane lepituskokkulepe. Kohus lähtub sellest, et süüdistatav ja kannatanu leppisid tõepoolest ära. Seetõttu saab kohus KrMS § 2031 lg 2 alusel kriminaalmenetluse lõpetada ja teebki seda.

12. KrMS § 2031 lg 3 järgi paneb kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita KrMS § 2032 lõikes 3 sätestatud lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi.

13. Menetluskuludeks on riigi õigusabi tasu 878,64 euro ulatuses (324,96 eurot kohtueelses menetluses ja 553,68 eurot kohtumenetluses). See kulu jääb riigi kanda. Seda seetõttu, et menetluskulude asetamine süüdistatavale eeldab KrMS § 2031 lg 3 kohaselt prokuratuuri vastavat taotlust. Praegu seda ei ole: prokuratuur ei esitanud niisugust taotlust ei 3. mai 2019 menetluse lõpetamise taotluses ega ka sellele eelnevalt. Niisiis ei saa kulude kandja olla keegi muu kui riik.

14. Samas saab kohus panna süüdistatavale kohustuse täita lepituskokkuleppes nimetatud kohustus, mille panemist Ü. Jalasele taotleb ka prokurör. See kohustus on mitte minna J. K. lähemale kui 30 meetrit. Sellise keelu kohus Ü. Jalasele panebki. KrMS § 2031 lg 3 ls 2 kohaselt kehtib see keeld kuus kuud.

15. Lepituskokkuleppes on teinegi kohustus: hüvitada J. K. vägivallatsemise käigus tekitatud tervisekahju 100 eurot sularahas lepitaja juuresolekul. Seda kohustust ei saa kohus süüdistatavale panna juba seetõttu, et selle süüdistatav 16. aprillil 2019 lepitaja juuresolekul juba täitis.

16. Selle määruse peale saab esitada määruskaebuse üksnes kannatanu J. K. (KrMS § 385 p 10).

/allkirjastatud digitaalselt/