5-19-9/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number 5-19-9 Otsuse kuupäev 6. mai 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Viive Ligi, Nele Parrest, Paavo Randma ja Tambet Tampuu Kohtuasi Raivo Paala individuaalkaebus Riigikogu valimise seaduse § 4 lõigete 3 ja 6 põhiseadusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Tagastada Raivo Paala kaebus läbivaatamatult.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raivo Paala esitas 1. märtsil 2019 Riigikohtule individuaalkaebusena pealkirjastatud kaebuse, milles palub tuvastada, et Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 4 lõiked 3 ja 6 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 58, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) esimese protokolli artikliga 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) artikliga 40 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) vastava praktikaga.

2. Teiseks palub R. Paala tuvastada, et vanglakaristust kandvale Romeo Kaldale rakenduv ebaseaduslik kandideerimispiirang Riigikogu valimistel rikub tema õigust vabalt valida, kelle poolt ta soovib hääletada, kuna ta soovib hääletada R. Kalda poolt.

3. R. Paala palub Riigikohtul küsida Euroopa Kohtult eelotsust kolmes küsimuses. Esiteks, kas RKVS § 4 lõiked 3 ja 6 on kooskõlas EIÕK esimese protokolli artikliga 3 ja ELPH artikliga 40; teiseks, kas Euroopa Liidu (EL) õigusega on kooskõlas isiku karistamine kandideerimisja hääletamisõigusest ilmajätmisega, ilma et vastav keeld oleks isikule määratud kohtuotsusega; ning kolmandaks, kas selline piirang on kooskõlas EL õigusest tuleneva korduvkaristamise keeluga.

4. Lisaks palub R. Paala Riigikohtul kaaluda kuriteoteate esitamist karistusseadustiku (KarS) § 89 lõike 1 või KarS § 162 alusel kõigi asjaomaste isikute suhtes ning Riigikogu 2019. a valimiste läbiviimise ning valimistulemuste väljakuulutamise otsuse ebaseaduslikuks tunnistamist.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Vajaduse pöörduda individuaalkaebusega Riigikohtu poole tingib asjaolu, et kaebajal puudub mõni teine, nn oma menetlus, mille raames saaks asjassepuutuvad argumendid riigivõimule esitada.

6. Riigisisesest õigusest tulenev vangide absoluutne valimisja kandideerimiskeeld on selges vastuolus EL õigusega. Sellist vastuolu on EIK tuvastanud juba aastaid ning vastavaid argumente ei

5-19-9

2(3) ole vaja üle korrata. Eesti riigi jätkuv massiline inimõiguste rikkumine vastab KarS § 89 lõikes 1 sätestatud kuriteokoosseisule.

7. R. Kalda on korduvalt kinnitanud soovi kandideerida ja hääletada nii kohalike omavalitsuste volikogude, Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel ning nii kaebaja kui ka paljud teised tema tutvusringkonnast soovivad R. Kalda poolt hääletada.

8. R. Kalda suhtes rakenduv piirang on blanketne ega nähtu karistusseadustikust. Ilma seadusliku aluseta karistamine on vastuolus ELPH artikliga 49 ja EIÕK artikliga 7, samuti rikub piirang vangistuses viibivate isikute korduvkaristamise keeldu.

9. Täitevvõim peab kohaldamisele kuuluvate normide seast valima põhiseaduse, sh rahvusvahelise õigusega kooskõlalise. See kehtib ka Märjamaa vallasekretäri kohta, kes, viidates kehtivale seadusele, keeldus R. Kaldat valijate nimekirja kandmast.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. R. Paala on esitanud Riigikohtule individuaalkaebuse, milles palub tuvastada tema põhiseaduslike õiguste rikkumise RKVS § 4 lõigetes 3 ja 6 sisalduva, kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute hääletamisja kandideerimispiiranguga.

11. Kolleegium tuletab meelde, et ehkki põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) ei sätesta otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalne põhiseaduslikkuse järelevalve kaebus, saab isik Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt erandjuhul pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole, kui tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust enda õiguste kohtulikule kaitsele (nii alates Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02, punkt 17; viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-4-1-7-17, punkt 19). Seejuures on individuaalkaebus juhul, kui asjas tuvastatakse, et kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend kohtumenetluses oma põhiõiguste kaitseks, lubamatu sõltumata asjaolust, kas kaebaja seda kasutab või mitte (nii viimati viidatud määrus asjas nr 3-4-1-7-17, punkt 20).

12. R. Paala leiabki, et Riigikogu valimise seaduse RKVS § 4 lõiked 3 ja 6, mis sätestavad, et hääletamisest ei võta osa ning Riigikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust, rikuvad tema õigust vabalt valida ning et tal puudub selle põhiõiguse kaitseks muu menetlus. Kolleegium selle väitega ei nõustu. 27. märtsi 2019. a otsusega asjas nr 5-19-16/3 jättis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldamata R. Paala kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 11. märtsi 2019. a otsuse nr 83 peale, millega jäeti läbi vaatamata R. Paala 6. märtsil 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebus, mille põhjendused kattuvad Riigikohtule esitatud individuaalkaebuses toodutega. Seega on R. Paala käsutuses olnud muu tõhus õiguskaitsevahend kohtumenetluses oma põhiõiguste kaitseks. Pelk asjaolu, et R. Paala kaebus jäi muu õiguskaitsevahendi kasutamise raames rahuldamata, ei anna alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele (vrd viidatud määrus asjas nr 3-4-1-7-17, punkt 22).

13. Pealegi asus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 27. märtsi 2019. a otsuses asjas nr 5-19-16/3 seisukohale, et R. Paala põhiõigus valida ei tähenda õigust valida konkreetset isikut, kelle poolt ta soovib oma hääle anda (viidatud otsus asjas nr 5-19-16/3, punktid 13–14). Samuti puudub R. Paalal subjektiivne õigus sellele, et Riigikogu valimistel saaksid valida ja kandideerida kõik vanglakaristust kandvad isikud, ning õigus kaitsta kaebust esitades teiste isikute subjektiivseid

5-19-9

3(3) õigusi (viidatud otsus asjas nr 5-19-16/3, punkt 15). Selgituse selle kohta, kuidas R. Kalda saanuks kaitsta oma õigust Riigikogu 2019. aasta valimistel hääletada ja kandideerida, andis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 27. märtsi 2019. a otsuses asjas nr 5-19-17/3.

14. Seetõttu leiab kolleegium, et R. Paala individuaalkaebus ei ole lubatav ning tuleb PSJKS § 11 lõike 2 alusel läbi vaatamata jätta ja esitajale tagastada.

Villu Kõve, Viive Ligi, Nele Parrest, Paavo Randma, Tambet Tampuu