4-19-1925/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-1925

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-1925 Kohtunik Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. aprilli 2019. a ,

määrus millega jäeti G.S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristel Proosi 17. jaanuari 2019. a otsusele väärteoasjas nr läbi vaat

16,18,001508 23 amata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalu

isiku G.S

(ik se XXX, elukoht X ),

XX määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. G.S Harju Maakohtu 3. aprilli 2019. a Jätta määruskaebus määruse peale läbi vaatamata.

2. Tagastada kaebus selle saatnud isikule.

3. X . Määruse koopia saata kaebuse esitanud isikule aadressile XX

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Menetlusalune isik G.S esitas 21. märtsil 2019. a Põhja prefektuuri

Kesklinna politseijaoskonnale avalduse, milles palub t olitsei- ja Piirivalveameti ühistada P Põhja

prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi

vanemväärteomenetleja Kristel Proosi 17. jaanuari 2019. a otsuse väärteoasjas

nr 2316,18,001508. Vaidlustatud otsusega karistati G.S KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40 eurot. Menetlusalune isik märkis kaebuses,

et 18. detsembri 2018. a hommikul helistas temale piirkonnapolitseinik , kes palus, et ta HM

tuleks Kesklinna politseijaoskonda Kolde pst 65.

andis G.S-ile HM

4-19-1925

2(4)

väärteo a koputas kell 21.00 korter nr 20 uksele. Kaebuses väidetu protokolli nr AB147167, sest t kohaselt ei öelnud menetlusalusele isikule, millal kohtuvälise menetlej HM a lahend tehake ja kus

see asub, vaid väitis, et G.S ei pea muretsema, sest mingit trahvi ei tule.

Menetlusalusele isikule väärteoprotokolli vene keelde ei tõlgitud, mistõttu ta ei tea, mis seal kirjas on. Survestamise ja ähvarduste mõjul andis G.S allkirja selle kohta, et ta sai väärteoprotokolli koopia kätte. Kuna ta ei saa eesti keelest aru ja temale midagi ei tõlgitud, siis ta

ei teadnud, et otsus tuli 18. jaanuaril 2019. Menetlusalusne isik sai 19. märtsil 2019. a kohtutäiturilt dokumendi ta teada, et talle on määratud trahv. G.S d ja alles siis sai

leiab, et viis ta teadlikult eksitusse ega teavitanud teda trahvist. Kuna protokoll ja otsus on HM koostatud seadusevastaselt ning pettuse teel, siis palub ta need tühistada.

2.

26. märtsil 2019 edastas Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond menetlusaluse isiku G.S avalduse ja väärteoasja nr 2316,18,001508 toimiku Harju Maakohtule.

3. Harju Maakoh 3. aprilli 2019. a G.S kaebuse us jättis määrusega läbi vaatamata ning määras kaebuse selle saatnud isikule tagastada.

3.1. Maakohus märkis, et väärteoprotokoll on koostatud 18. detsembril 2018 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures

Kolde pst 65, Tallinn kättesaadav alates 18. jaanuarist 2019. Menetlusalune isik on oma

allkirjaga kinnitanud, et ta sai väärteoprotokolli koopia kätte 18. detsembril 2018. Protokolli

pöördel on märgitud, et noorsoopolitseinik IB luges 18. detsembril 2018 kell 13.45

menetlusalusele isikule ette tema õigused ja kohustused ja seda asjaolu on menetlusalune isik

samuti oma allkirjaga kinnitanud. Kuna väärteoprotokolli koostamise juures oli vene keelt

valdav politseiametnik, siis ei vasta tõele avalduses esitatud väited selle kohta, et menetlustoiming ei olnud menetlusalusele isikule arusaadav. Seega oli menetlusalusele isikule

teada nii kohtuvälise menetleja otsuse tegemise kuupäev kui ka otsuse kättesaamise koht. Kui menetlusalune isik ei pidanud vajalikuks otsusele järele minna, võttis ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub.

3.2. Kuigi kaebuses on märgitud, et kätte 19. märtsil menetlusalune isik sai otsuse 2019 kohtutäituri käskjalalt, s.o otsusele kaebuse esitamise tähtaja möödudes, ei ole kaebuses taotletud kaebetähtaja ennistamist. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 4. veebruar 2019. Kuna selleks tähtajaks kaebust ei esitatud, pööras kohtuväline menetleja otsuse täitmisele ning saatis jõustunud otsuse täitmiseks kohtutäiturile. Kuivõrd menetlusalune isik on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist, jättis maakohus kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 läbi vaatamata ning määras kaebus selle esitajale tagastada. alusel Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada.

4. G.S esitas 23. aprillil 2019 Harju Maakohtule asjas nr 4- -1925 kaebuse 19 ,

mille Harju Maakohus edastas 26. aprillil 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlusalune isik märgib see ei ole esitatud trahvi, vaid kohtutäitur Mati Kadaku kaebuses, et tegevuse peale. Isik selgitab, et ta sai talle määratud trahviotsusest teada alles 19. märtsil 2019,

4-19-1925

3(4)

kui kohtutäitur edastas talle dokumendid trahvi maksmise kohustuse kohta. Kohtutäitur

M. pangaarvelt maha 84,4 Kadak võttis 1. aprillil 2019 eelneva hoiatuseta G.S eurot, s.o suuremas summas, kui talle määratud trahv. Menetlusalune isik palub Harju Maakohtu

kohtunik M. Tomingul teha nii, et kohtutäitur M. Kadak tagastaks talle tema kontolt võetud pensioni raha. G.S on X ja X ning ta viibib tihti haiglas. Ta ei tohi XX XX närveerida, kuid korteris nr 20 elavad alaealised isikud, kes teda provotseerivad ja häirivad. HM

ei tule oma tööga toime ega aita teda. Menetlusalune isik palub talle tema raha tagastada. Kaebusele lisas G.S . väärteoprotokolli, kus ei ole trahvisummat märgitud

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud kaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

6. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et G.S 23. aprilli

2019. a kaebus on vastuoluline. Kuigi kaebusest nähtub, et see on esitatud arutatavas

väärteoasjas nr 4 määruse koostanud -19-1925 ning on suunatud maakohtu kohtunik M. Tomingule, ei vaidlusta menetlusalune isik oma kaebuses sisuliselt Harju Maakohtu 3. aprilli

2019. a määrust, millega kohus jättis menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata, vaid

kohtutäitur M. Kadaku tegevust. Arvestades asjaolu, et Harju Maakohus on G.S

kaebuse edastanud 26. aprillil 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, siis peab ringkonnakohus kaebuse osas seisukoha võtma.

7. Arutataval juhul on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida , kas maakohus jättis oma seda

3. aprilli 2019. a mää põhjendatult rusega G.S kaebuse menetleja otsusele

nr Menetlusalune isik ei ole oma kaebuses esitanud 2316,18,001508 läbi vaatamata või mitte.

ühtegi argumenti selle kohta, miks ta maakohtu määrusega ei nõustu. Samuti ei ole kaebuses

taotletud maakohtu määruse tühistamist. Kaebuses on märgitud üksnes seda, et tegemist on kaebusega kohtutäitur M. Kadaku tegevuse peale ja soovib, et kohtutäitur talle tema raha kaebaja tagastaks. Kuivõrd ringkonnakohus saab arutatava asja raames kontrollida üksnes seda, kas Harju M G.S ei aakohtu 3. aprilli 2019. a määrus on seaduslik ja põhjendatud, kuid vaidlusta oma kaebuses maakohtu Kadaku tegevust, siis ei määrust, vaid üksnes kohtutäitur M.

pea ringkonnakohus võimalikuks menetlusaluse isiku kaebust sisuliselt lahendada ja see tuleb jätta läbi vaatamata.

8. Seoses asjaoluga, et G.S ei ole oma kaebuses nõus kohtutäitur M. Kadaku

tegevusega ja soovib seda vaidlustada, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi

teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebus

esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma kes kaebuse esitab, millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed), millise toimingu peale kaebus

4-19-1925

4(4)

esitatakse, t keeldumisega) ette mida kohtutäiturile seoses täitetoimingu läbiviimisega (või selles

heidetakse, mida kaebusega taotletakse. -te 3 ja 5 kohaselt vaatab k TMS § 217 lg ohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. TMS § 218 lg 1 sätestab,

et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse

kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas

kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

9. Juhindudes 142 lg 2 p 3 j G.S kaebuse Harju VTMS § ätab ringkonnakohus

Maakohtu 3. aprilli 2019. a peale määruse läbi vaatamata, saadab kaebuse esitajale määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitajale.

10. Ringkonnakohus selgitab, et VTMS as, mis ei ole § 191 ei nimeta määruste hulg

vaidlustatavad, määruskaebuse läbi vaatamata jätmise määrust. See tähendab, et määruskaebe korras on võimalik taotleda Riigikohtult selle kontrollimist, kas ringkonnakohtu määruses toodud argumentidel oli kaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendatud.