1-18-8581/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(7)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. mail 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-18-8581 Kohtukoosseis Sekretär kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid G.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu G.V, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindud : es KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. G.V

Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.04.2019 Viru Maakohtule materja kinnipeetava G.V lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

G.V Viru Maakohtu 24.10.2018 kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 423

1 järgi

kokkuleppemenetluses ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus jõustus 09.11.2018.

2(7) Karistuse kandmise algus 21.12.2018 pp 21.06.2019. ja lõ

T avanemine 21.04.2019. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse

Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on G.V kriminaalkorras karistatud kolmel korral ka vanglas viibib kolmandat korda. Vangistu - , sed on lühiajalised 1

kuu, 2 kuu, 6 kuud. Isiku kuriteod on kõik samalaadsed, soodusteguriks impulsiivsus ja mõtlematus. Vägivaldsust ei esine, alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamist kuritegude toimepanemisel ei ole tuvastatud. Kuna G.V poolt ärakandmisele kuuluv karistus on lühem, kui 1 aasta, talle individuaalset täitmiskava ei koostata. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud probleemideta, mida näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine.

Kinnipeetaval on isikutunnistus AA0932580 kehtivusega kuni isikut tõendav dokument

05.03.2020. G.V on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxx kuulub isiku emale M. K.. selt . Tegemist on ühekordse eramajaga, mis Igapäeva

elavad ülalt Ü . Mõlemad on nõus isiku oodud aadressil isiku ema M.K. ja isa H. . elama asumisega eespool toodud aadressil. Isikul on põhiharidus, omandatud lihtsustatud õppekava järgi seisundi tõttu pu xxx, kuna tervisliku udus palju koolist ning ei suutnud tavakooli õppekava järgida.

Enne vangistust töötas ametlikult (heakorratööd jm, Töötukass xxx a poolt suunatud), enne seda on töötanud mitteametlikult ehitustel abitöödel. Vanglas rahaliselt keegi ei toeta, tööga hõivatud ei ole lühikes karistusaja ja tervisliku seisundi tõttu. Toimetulekuvõimet isik ise hinnata ei oska, vestlusel ilmnes, et päris ise toime ei tulnud, isa aitas. Varavastaseid kuritegusid toime pannud ei ole. Vangla andmetel võlgnevusi 1 889,52. Toimepandud kuriteod ei ole seotud isiku tööalase hõivatuse ja/või majandusliku toimetulekuga. G.V puudub võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral töökoht, ise arvab, et läheb tagasi xxx. G.V lähivõrgustikku kuuluvad tema ema, isa ja vanem õde. sõnul on suhted Isa peres korras ning koju. Samuti ollakse valmis vajaduse korral lähedased ootavad G.V

isikut igakülgselt toetama. Ka G.V ise hindab peresuhteid headeks ja toetavateks, väljaspool vanglat suhtlusringkonnas kriminaalse mõtteviisiga isikuid pole. Toimepandud kuriteod viitavad isiku kalduvusele viljeleda riskivat ja hoolimatut elustiili. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise risk puudub. Vangla andmetel põeb kroonilist haigust, tuvastatud töövõimetus enne va võimalik taas taotleda töövõimetoetust. ngistust oli 60%. Vabanemisel on

Enesehinnang adekvaatne, isik ise hindab oma tervist normaalseks, niivõrd, kuivõrd sellise haigusega see võimalik on. Suhtlemisoskused mitte päris ea ja taustakohased, vägivaldset

-

kä ja väärtegude laad viitavad itumist tuvastatud ei ole, kuid toimepandud kuriimpulsiivsusele ja kesisele probleemilahendusoskusele. Tulevikueesmärgid lihtsad,

elementaarsed ja teostatavad, peamise eesmärgina toob välja tööleasumise, samuti soovib siiski omandada B-

kategooria juhtimisõiguse, et edaspidi mitte enam seadusega pahuksisse sattuda. Kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid ei väljenda, ametnikesse suhtub viisakalt, käitumine probleemideta. On olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo (lubadeta sõitmine), mistõttu karistus pöörati täitmisele. Suhtumine ühiskonda jätab soovida, mida näitavad isiku poolt toimepandud kuri väärteod. Ise väljendab soovi edasi elada -

ja õiguskuulekalt, kuid varasemat käitumist arvestades ei ole teada, kas ta seda ka suudab. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava äheohtlik: ohtlikkusele v avalikkus (risk ühiskonnas) Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul .

19 %. Eeltoodule tuginedes toetab Viru Vangla G.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus leiab, et G.V tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata määrata Hillar

3(7)

G.V-le katseaeg ja käitumisk mitte vähem, kui 6 kuud tulenevalt tema ontrolli pikkuseks

ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta G.V võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral kohustada t

2 p 8 osalema eda täitma lisakohustusi: KarS § 75 lg –

kriminaalhooldusametniku poolt määratud programmis, mis maandab isiku uue kuriteo sooritamise riske; KarS §75 lg 2 p 4 otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või - eriala kohtu

määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

Prokurör kirjalikus seisukohas ühineb vangla seisukohaga ja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

G.V selgitas, et ta soovib vabaneda e

nne tähtaega.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et G.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

– tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust.

Enne vangistust

on isikule määratud osaline töövõime (töövõimetus enne vangistust 60 %). Isik töötas enne vangistust OÜ Keerub (heakorratööd). Varasemalt töötanud mitteametlikult ehitustel abitöödel. Isikul on omandatud põhiharidus lihtsustatud õppekava järgi Vaeküla koolis Lääne Virumaal, tervisliku seisundi tõ - ttu. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik eelnevalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, pani katseajal toime uue kuriteo ja varasemalt on tal karistus pööratud täitmisele. Isiku varasem suhtumine ühiskonda on jätnud soovida, mida näitavad tema poolt toim ja väärteod. Isikul on toetav perekond. Isik põeb epandud kurikroonilisthaigust.

Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud perekonna toetus, varasem kriminaalhooldus ega korduv karistatus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Kriminaalhooldus ei olnud pisav meede, et isik loobuks liiklusalaste kuritegude toimepanemisest. Ka varasemad kuriteod olid liik salased. lu

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 3 kriminaalkaristust. Isiku kuriteod on kõik samalaadsed, mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt.

4(7)

Käesolevat karistust kannab samuti mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

Isik omab 1 karistust, see

väärteo on mõistetud LS § 201 lg 2 järgi. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme.

Isiku pikaajaline käitumine on see, et ta juhib ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Isik paneb toime uusi kuritegusid hoolimata kriminaalhooldusest ja varasematest vangistustest.

Isik ei ole oma varasematest rikkumistest järeldusi teinud. vib ära Positiivne on, et isik soo teha B-kategooria juhtimisõiguse, et mitte edaspidi seadust rikkuda. Isik on avaldanud soovi elada edasi õiguskuulekalt. Samas leiab kohus, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine t sellegi poolest esineb risk j ad olla näitab, e a oht, et vabaduses võiv ohustatud teised isikud, vaid vastupidi-

see risk ei ole vähenenud risk on üsna reaalne.

Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud.

Kinnipeetavale ei ole dmisele kuuluv individuaalset täitmiskava koostatud, kuna ärakan karistus on lühem, kui üks aasta. Isiku käitumine vangistuses on olnud probleemideta. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on kinnipeetava käitumine vanglas olnud väga hea,

mis annab

väga hea eelduse ennetähtaegseks vabastamiseks. Isiku karistusaeg lõpeb 21.06.2019 ehl on jäänud poolteist kuud.

Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses.

Kinnipeetaval on toetav tugivõrgustik, ema, isa ja vanema õe näol.

Tema või – toetav tuivõrgustik malused vabaduses on iseenesest head elukoht, ja varasem töökogemus ning motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja õiguskuuleka elu elamiseks. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks.

V isikutunnistus angla iseloomustuse kohaselt on isikul kehtiv isikut tõendav dokument AA0932580 kehtivusega kuni 05.03.2020. Isikul puudub garanteeritud . töökoht Isikul vangla nevus summas 1 889,52 euro ulatuses. andmetel tasumata võlg

Vabanemise korral xxx on isikul võimalik asuda elama . Tegemist on ühekordse eramajaga, mis kuulub isiku emale M. K..

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elukoha võimalus olemas, tal on varasem töökogemus, toetav tugivõrgustik ning motiveeritud elama edaspidi õiguskuulekalt.

Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on puuduvad täidetud, kuna isikul kehtivad distsiplinaarkaristused.

5(7) Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud.

Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemal inaalhooldusele, mille ajal on ta t määratud krim jätkanud uute

kuritegude toimepanemist, oleks lühikese vangi ine täitnud karistuse eesmärgid stuse kandm . Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud ma järeldusi o varasema käitumise, hoiakute osas ja oma elu muutmiseks on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isik paneb järjepidevalt toime uusi samaliigilisi kuritegusid. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud.

Lisaks on oluline märkida, et t on isikul võlgnevus ulenevalt vangla iseloomustest

1 889,52 euro ulatuses. Isikul puudub oht. Isik on avaldanu garanteeritud töök d, et arvab et saaks tööle

vana

Isikul oli enne se töökohta OÜ Keerub, kuid see töökoht pole talle garanteeritud. vangistust osaline töövõimekaotus 60 % ja peale vanglast vabanemist oleks tal võimalik seda uuesti taotleda. Siis oleks isikul olemas vähemalt tagasihoidlik sissetulek. Isik ei ole pannud varasemalt kuritegusid toime varalise kasu saamise eesmärgil, kuid kohtu hinnangul võib võlgnevuse olemasolu ja isikul võivad esineda halvendada isiku majandusliku olukorda

tagasilanguse perioode. Kohtu hinnangul isiku saamine ja väikese sissetuleku võlgnevuse omamine halvendada isiku majandusliku olukorda ja hindab seda, kui uue kuriteo toime võib panemise riski. Ühtlasi võib tõdeda, et isiku liikluskultuur jätab soovida ja vangistuse ajal ei ole isikuga tehtud resotsialiseerivat tööd, mis vähendaks liiklusalaste kuritegude toimepanemise riski ( mõjuv põhjus, et karistusaeg on lühike).

Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel.

Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb vähem kui 2 21.06.2019, s.o kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid.

Kohus arvestab asjaolu, et isikul on ol elukoht, ja soov emas võimalik toetav tugivõrgustik

elada edaspidi õiguskuulekalt, samas peab vajalikuks märkida, et isikul olid nimetatud positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse

6(7) vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (hea käitumine vangistuses, distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasolu nii kriminaal -kui k , katseajal kuriteo a väärteokorras

toimepanemine ja korduvate reaalsete vanglakaristuste kandmised. Isik ei ole varasematest karis . Nii eksisteerib tustest vastavaid järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumist, ähendaks isiku poolt leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis v uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

G.V temale Viru Maakohtu 24.10.2018 kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)

Inna Kirsipuu kohtunik