Legislator Case Law & Legislation
2-14-20881/78 AI generated

2-14-20881/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-20881/78
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019 määruse resolutsioonist välja punkt 1, millega kohus määras jätta algatamata järelevalvemenetlus pankrotihaldur Oksana Kutšmei tegevuse üle.

Legislator headnote

AI generated

2-14-20881/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019 määruse resolutsioonist välja punkt 1, millega kohus määras jätta algatamata järelevalvemenetlus pankrotihaldur Oksana Kutšmei tegevuse üle.

Keywords

AI generated
banking profession trading account bank account holders banking secrecy fraudulent bankruptcy asset management
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-20881

Tsiviilasi

Mesor OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus

Pankrotimenetluse lõpetamine, halduri tasu määramine ja

kulutuste kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mesor OÜ (pankrotis) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Mesor OÜ (pankrotis)

(registrikood 10892885), juhatuse liige Tarmo Villman

Puudutatud isikud:

1. Pankrotihaldur Oksana Kutšmei, esindaja Vladimir

Kutšmei

2. Võlausaldaja Kvaliteetinkasso OÜ (registrikood 11713631),

esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019 määruse resolutsioonist välja punkt 1, millega kohus

määras jätta algatamata järelevalvemenetlus pankrotihaldur Oksana Kutšmei tegevuse üle.

2. Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019 määrus muutmata ja Mesor OÜ

(pankrotis) määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu

määruse pankrotihalduri töötasu ja kulutuste osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3, 4, 5). Muus

osas on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kvaliteetinkasso OÜ (võlausaldaja) esitas 04.06.2014 Tartu Maakohtule avalduse Mesor OÜ

(pankrotis) (võlgnik) pankroti välja kuulutamiseks. Tartu Maakohtu 10.06.2014 määrusega võeti

avaldus menetlusse ja ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Oksana Kutšmei. Ajutise halduri

18.08.2014 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ettevõtte tegevus on lõppenud ning

maksejõuetuse on põhjustanud kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku vara koosnes tagasivõitmise

nõuetest, nõuetest kolmandate isikute vastu ja varast, mille asukoht ei olnud teada.

2. Tartu Maakohtu 03.10.2014 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja pankrotihalduriks

nimetati Oksana Kutšmei.

3. Pankrotihaldur esitas 29.10.2014 kohtule ettekande võlgniku pankrotivara kohta. Haldur tegi

ettepaneku võlgnik lõpetada. Haldur esitas hagiavalduse endise juhatuse liikme Rain-Mati Pesor

vastu kahju hüvitamiseks summas 88 881,24 eurot ning kavatses esitada tagasivõitmise nõudeid.

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek (29.10.2014) andis pankrotihaldurile volituse kasutada

advokaadibüroo Mullari & Koch OÜ teenuseid, kiitis heaks 13.10. 2014 sõlmitud kliendilepingu ja

lubas tasuda advokaadibüroo teenuste eest pankrotivarast ning otsustas võlgniku lõpetamise. Kohus

kinnitas 31.10.2014 määrusega võlgniku lõpetamise otsuse.

5. Nõuete kaitsmise koosolekul 16.01.2015 tunnustati kahe võlausaldaja nõudeid kokku summas

52 569,47 eurot. Pankrotihaldur esitas 05.05.2015 kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas

20.05.2015 määrusega.

6. Pankrotihaldur esitas 05.07.2018 kohtule uue jaotusettepaneku. Pankrotihalduri selgituse kohaselt

vähenes seoses tagasivõitmise hagidega võlgniku maksuvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees.

Võlausaldajate nõudeid on tunnustatud kokku summas 43 233,07 eurot. Pankrotihaldur teavitas

kohut, et uue jaotusettepaneku esitamise seisuga on pankrotivarasse laekunud 81 256,50 eurot ning

võlgnikul on nõue endise juhatuse liikme Rain-Mati Pesori vastu summas 42 587,87 eurot. Kohus

kinnitas uue jaotusettepaneku 19.07.2018 määrusega.

7. 11.10.2018 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande võlgniku pankrotimenetluses ning taotlused:

1) kinnitada võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada võlgnik pankrotimenetlus;

2) kinnitada pankrotihalduri poolt pankrotivara arvelt tasutud kohtukulud ja halduri kulutused

11 475,58 eurot, samuti halduri poolt kohustuste täitmiseks tehtud kulutused 3701,80 eurot ning

edaspidi pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduv kulu 0,16 eurot; 3) määrata pankrotihalduri

tasuks 13 200 eurot, sh käibemaks 2200 eurot; 4) vabastada pankrotihaldur Oksana Kutšmei

pankrotihalduri kohustustest äriühingu äriregistrist kustutamisel; 5) nimetada pankrotitoimikus

olevate dokumentide hoidjaks Oksana Kutšmei. Pankrotihaldur lisas lõpparuandele võlgniku

lõppbilansi.

8. 14.12.2018 esitas võlgniku juhatuse liikmena Tarmo Villman kohtule taotlused: 1) lõpetada

võlgniku pankrotimenetlus pankroti aluse äralangemise tõttu PankrS § 159 alusel; 2) lahendada

vastuväide kohtu 12.12.2018 määrusele ning tühistada vastav määrus; 3) teostada järelevalvet

pankrotihalduri tegevuse kontrollimiseks; 4) jätta kinnitamata lõpparuanne. 15.12.2018 esitas

võlgniku endine juhatuse liige Rain-Mati Pesor kohtule samasisulised taotlused.

9. Kohus avaldas 19.12.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 161 lg 1 järgse teate

pankrotimenetluse lõpetamise avalduse esitamisest.

10. 31.12.2018 esitas võlausaldaja Kvaliteetinkasso OÜ vastuväite, mille kohaselt puudub avalduse

esitanud isikul esindusõigus, sest osade müük on olnud näilik. Avalduses esitatud väidete kohta on

kohus oma lahendi teinud. Kaebus halduri tegevuse peale tuleb otsustamiseks edastada võlausaldajate

üldkoosolekule. Haldur on lõpparuande esitamisega täitnud PankrS §-s 162 sätestatud kohustuse.

Enne avalduse rahuldamist tuleb kohtul lahendada kõik avaldusele eelnevalt esitatud taotlused.

11. 01.02.2019 esitas võlgniku juhatuse liikmena Tarmo Villman kohtule taotluse teostada

järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle osas, milleks on halduri keeldumine võimaldada võlgniku

juhatuse liikmel Tarmo Villmanil tutvuda võlgniku pankrotimenetluses koostatud toimikuga ja juhul,

kui kohus tuvastab, et pankrotihalduri keeldumine ei olnud seaduslik, teha pankrotihaldurile

trahvihoiatus ja trahvida haldurit. Juhul, kui kohus on seisukohal, et pankrotihalduri kohustuste

rikkumine on raske, trahvida PankrS § 69 lg 3 alusel haldurit eelnevat hoiatust tegemata.

12. 07.02.2019 kohtuistungil jättis kohus võlgniku vastuväite 12.12.2018 määrusele rahuldamata.

Kohus jäi seisukoha juurde, et Tarmo Villman on kohtu ees tõendanud oma volitusi võlgniku juhatuse

liikmena ja tal on õigus PankrS § 911 järgi tutvuda halduri toimikuga. Kohus selgitas, et halduri

lõpparuanne tuleb jätta kinnitamata.

13. 10.02.2019 esitas pankrotihaldur kohtu tegevusele 07.02.2019 istungil vastuväite. ÄS § 34 lõikest

1 tulenevalt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena. Äriregistrisse on kantud võlgniku

juhatuse liikmena Tatjana Tihhomirova. Äriregistrist nähtub, et registrile on esitatud avaldus juhatuse

liikme kande muutmiseks ning avaldusele on tehtud kaks puuduste kõrvaldamise määrust. Puudusi ei

ole kõrvaldatud ning kannet ei ole muudetud, seetõttu tuleb eeldada kande õigsust. Tarmo Villmani

esindusõigus ei tulene kohtule esitatud dokumentidest, sest nende kohaselt ei ole Tarmo Villman

kehtivalt juhatuse liikmeks valitud.

14. 17.02.2019 esitas pankrotihaldur kohtule taotlused: 1) kontrollida Tarmo Villmani esindusõiguse

olemasolu; 2) jätta Tarmo Villmani poolt tsiviilasjas nr 2-14-20881 võlgnik nimel esitatud avaldused

läbi vaatamata; 3) kinnitada võlgniku pankrotihalduri 11.10.2018 esitatud lõpparuanne.

15. 17.02.2019 esitas võlgniku juhatuse liikmena Tarmo Villman kohtule taotlused 1) teostada

järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle osas, milleks on pankrotihalduri keeldumine võimaldada

võlgniku juhatuse liikmel Tarmo Villmanil tutvuda võlgniku pankrotimenetluses koostatud

pankrotihalduri toimikuga; 2) juhul, kui kohus tuvastab, et pankrotihalduri keeldumine ei olnud

seaduslik või põhjendatud, teha pankrotihaldurile trahvihoiatus ja trahvida pankrotihaldurit; Juhul,

kui kohus asub seisukohale, et pankrotihalduri kohustuste rikkumine on raske, trahvida

pankrotihaldurit PankrS § 69 lg 3 alusel eelnevat hoiatust tegemata. 3) rahuldada võlgniku esitatud

vastuväide; 4) teostada järelevalvet pankrotihalduri muu tegevuse osas pankrotimenetluses, mille

tehiolud on välja toodud 09.10.2018, 12.10.2018, 16.10.2018, 19.10.2018, 14.12.2018, 01.02.2019

kohtule esitatud menetlusdokumentides. Juhul, kui kohus tuvastab pankrotihalduri tegevuses

kohustuste rikkumise, vabastada Oksana Kutšmei võlgniku pankrotihalduri kohustustest ja määrata

tema asemele uus haldur.

16. 18.02.2019 kohtuistungil jäid pankrotihaldur, võlausaldaja ja võlgnik esitatud taotluste ja

seisukohtade juurde. Tarmo Villman selgitas, et esitas uue otsuse juhatuse liikme valimise kohta

selleks, et pankrotihaldur aktsepteeriks tema esindusõigust. Pankrotihaldur avaldas arvamust, et

omand ei saa olla tingimuslik ning selleks, et selgitada välja, kes on võlgniku juhatuse liige tuleb

esmalt lahendada võlgniku omandiõiguse ning seejärel esindusõigusliku isiku valimise dokumentide

kehtivuse küsimus. Halduri hinnangul on võlgniku jaoks kõige säästvam viis menetluse lõpetamine

lõpparuande kinnitamisega, võlgniku likvideerimisega ning ülejääva raha väljamaksmine tegelikule

kasusaajale. Haldur on oma tegevuses lähtunud võlausaldajate üldkoosoleku otsustest ja esitanud

kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande. Võlausaldaja leidis, et pankrotimenetlust on

võimalik lõpetada lõpparuande kinnitamisega, kusjuures kohus võib PankrS § 159 lg 2 alusel

märkida, et juriidilist isikut ei lõpetata.

Kvaliteetinkasso OÜ esitas menetluskulude nimekirja ja taotles menetluskulude 2128,44 eurot

väljamõistmist, jättes menetluskulud osaliselt ja/või solidaarselt Tarmo Villmani ja Rain-Mati Pesori

kanda või alternatiivselt võlgniku kanda. Tarmo Villman avaldas kirjalikult esitatud seisukohas, et

Kvaliteetinkasso OÜ menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, millest tulenevalt puudub vajadus

määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Pankrotihaldur esitas 18.02.2019 kohtule

täpsustatud andmed võlgniku arvelduskonto jäägi kohta, milline on 18.02.2019 seisuga 37 461,27

eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

17. Maakohus jättis algatamata järelevalvemenetluse pankrotihalduri tegevuse üle. Maakohus jättis

rahuldamata pankrotihalduri taotluse lõpetada võlgniku pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega

PankrS § 163 alusel. Kohus määras pankrotihalduri töötasu suuruseks pankrotimenetluses 13 200

eurot (sh käibemaks). Maakohus määras pankrotihalduri tasu pankrotivara arvelt FIE-le Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei.

Kohus kinnitas pankrotihalduri pankrotivara arvelt kantud kulutused summas 11 475,58 eurot ja

halduri poolt tehtud 3701,96 eurot. Kohus mõistis 3701,96 eurot välja pankrotivara arvelt büroole

FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.

Kohus jättis rahuldamata Kvaliteetinkasso OÜ vastuväite võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise

avaldusele. Kohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse pankroti aluse äralangemise tõttu PankrS 159

lg 1 alusel ning jättis Mesor OÜ kui juriidilise isiku lõpetamata. Kohus vabastas pankrotihalduri

halduri kohustustest pärast PankrS § 146 nimetatud väljamaksete tegemist. Kvaliteetinkasso OÜ

menetluskulud jättis kohus Kvaliteetinkasso OÜ enda kanda.

18. Maakohus asus seisukohale, et Mesor OÜ (pankrotis) juhatuse liige on Tarmo Villman.

Maakohus leidis, et kohus ei saa lahendada küsimust, kas haldur on oma kohustusi rikkunud ja

kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt võlgnikule kahju, halduri tegevuse üle järelevalve

teostamise raames, vaid võimalik kahjunõue tuleb lahendada eraldi hagimenetluses. Kohus jättis

eeltoodust lähtudes järelevalvemenetluse pankrotihalduri tegevuse üle algatamata.

19. Kohus leidis, et pankrotimenetluse seisukohalt oli halduri tehtud kulutus 10 929,52 eurot

õigusabile tsiviilasjas nr 2-14-58976 vajalik ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. Kohus luges halduri

kulutused pankrotivara hoiustamisel vajalikeks ja põhjendatuteks ning kinnitas tehtud kulutused

sõidukite hoiustamisele. Põhjendatud on halduri pankrotivara arvelt kantud kulutused 4,86 eurot

panga teenustasudena.

Pankrotihaldur on kandnud oma vahenditest kohtu- ja muid kulusid 3701,80 eurot, millest 1494 eurot

on sõiduki Renault Master XXXXXXX hoiustamise kulu. Haldur on tasunud tsiviilasjas nr 2-14-

61505 riigilõivu 1250 eurot, kohtutäituri tasu täiteasjas nr 022/2014/7556 110,40 eurot, sõidu- ja

parkimiskulusid seoses tsiviilasjas nr 2-14-61505 Tallinnas toimunud istungitega 272,20 eurot,

eksperditasu tsiviilasjas nr 2-15-2427 400 eurot (tasust 92 eurot tagastati Mesor OÜ-le (pankrotis)

mitte pankrotihaldurile), sõidu- ja parkimiskulusid seoses tsiviilasjas nr 2-15-2427 Tallinnas

toimunud istungiga 39,60 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Tõnu

Koplimaale 76,80 eurot, pankrotivara (sõiduk Renault Master XXXXXXX ) teisaldamise kulusid 45

eurot, pankrotivara (sõiduk Renault Master XXXXXXX ) müügikuulutuste eest portaalis Auto24

13,80 eurot. Kohus leidis, et pankrotihalduri vahenditest tehtud kulud on vajalikud ja põhjendatud

ning tuleb summas 3701,80 eurot kinnitada ning mõista välja pankrotivarast büroole, mille kaudu

haldur tegutseb.

Kohus leidis, et pankrotihalduri taotlus alammäärast kõrgema tasu määramiseks on põhjendatud ning

antud juhul on täidetud PankrS § 65 lg 51 p-des 1-3 sätestatud eeldused alammäärast kõrgema tasu

määramiseks. Tegemist oli keskmisest keerukama pankrotimenetlusega. Pankroti väljakuulutamise

hetkel koosnes pankrotivara tagasivõitmise ja kahju hüvitamise nõuetest. Pankrotihaldur on esitanud

tagasivõitmise hagi ja kahjuhüvitise hagi endise juhatuse liikme Rain-Mati Pesori vastu ning osalenud

lisaks kostjana sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Kahes kohtumenetluses

esindas pankrotihaldur võlgnikku ise. Esitatud hagid olid perspektiivikad ja võlgniku jaoks edukad.

Pankrotihalduri tegevuse tulemusena õnnestus pankrotimenetluse jooksul rahuldada kõikide

võlausaldajate nõuded ning kõrvaldada maksejõuetuse olukord. Võlgnikule jääb raha alles.

Kohus leidis, et pankrotihalduri taotlus tasu määramiseks tuleb rahuldada ja pankrotihalduri tasu

suuruseks määrata 11 000 eurot, millele lisandub käibemaks 2200 eurot, kokku 13 200 eurot. Kohus

leidis, et halduri tasu ülekandmisel lisanduv prognoositav teenustasu 0,16 eurot on vajalik ja

põhjendatud kulu ning tuleb kinnitada. Pankrotivaras on reserveeritud välja maksmata tasu ja

kulutuste katteks 19 004,96 eurot, sh kohtumäärusega kinnitatud ajutise halduri tasu ja kulutused

2103 eurot.

Pankrotihalduri lõpparuandest nähtub, et võlausaldajate Kvaliteetinkasso OÜ ja Maksu- ja Tolliameti

nõuded on täielikult rahuldatud ning pärast pankrotihalduri taotletud ulatuses PankrS § 146 järgsete

väljamaksete tegemist jääb võlgnikule raha 18 456,31 eurot. Pankrotihaldur ei ole võtnud varalisi

kohustusi, mis võiksid tekitada võlgniku maksejõuetuse tulevikus. Seega ei ole Mesor OÜ (pankrotis)

enam PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu.

20. Mesor OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotivara müüdud ja jaotiste alusel raha välja

makstud ning haldur on kohtule esitanud PankrS § 162 lõikes 2 märgitud andmetega aruande, milline

on menetluse lõpetamise aluseks nii PankrS § 163 lg 3 järgi kui ka PankrS § 159 lg 1 järgi. Kuna

pankrotihaldur on pankrotimenetluses teinud kõik võimalikud tehingud ja muud toimingud

(teostamata on vaid pankrotimenetluse kulude väljamaksed) ning taganud pankrotimenetluse

eesmärgi saavutamise, ei ole kohtul alust PankrS § 163 lg 6 järgi haldurile lõpparuande tagastamiseks.

Pankrotimenetluse jätkamise eesmärgiks lõpparuande tagastamisel saaks olla halduri enda

kohustamine kohtule PankrS § 159 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamiseks. Taoline tegevus ei oleks

aga otstarbekas, sest PankrS § 159 lõikele 1 vastav taotlus on juba võlgniku poolt kohtule esitatud.

Halduri lõpparuanne on käsitatav PankrS § 161 lõikes 3 nimetatud aruandena.

Halduri lõpparuandele on lisatud lõppbilanss, lõpparuande kinnitamise korral tuleks juriidilisest

isikust võlgnik likvideerida ja äriregistrist kustutada ning järelejäänud vara PankrS § 156 lg 2 järgi

välja maksta õigustatud isikutele. Nii rikuks aga pankrotimenetluse lõpetamine võlgniku õigusi,

mistõttu tuleb eelistada võlgnikku vähem koormavat pankrotimenetluse lõpetamist ja jätta

pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega rahuldamata.

Pankrotimenetluse lõpetamise korral pankroti aluse äralangemisega jääb järelejäänud vara võlgnikule

ja tagab talle võimaluse ettevõtte kaudu majandustegevuse jätkamiseks.

PankrS § 161 lg 4 eesmärk, et menetluse lõpetamist ei otsustata enne §-s 146 nimetatud väljamaksete

tegemist, on tagada võlgniku maksejõulisuse säilimine pärast väljamakseid, ja kohtu arvates ei takista

see pankrotimenetluse lõpetamise otsustamist.

PankrS § 130 lg 6 p 2 kohaselt ei likvideerita juriidilist isikut vaatamata juriidilise isiku lõpetamise

otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse §-s 159 sätestatud alusel. Kohus ei lõpetanud juriidilist

isikut.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

21. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis algatamata järelevalvemenetluse pankrotihalduri

tegevuse üle, lõpetas Mesor OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse aluse äralangemise tõttu PankrS § 159

lg 1, ning määras pankrotihalduri töötasu suuruseks 13 200 eurot, kinnitas pankrotihalduri tehtud

vajalikud ja põhjendatud kulud summas 11 475,58 eurot, kinnitas pankrotihalduri tehtud ja vajalikud

kulutused summas 3701,96 eurot ja mõistis selle summa välja halduri büroole ning määras vabastada

pankrotihaldur kohustustest pärast PankrS § 146 väljamaksete tegemist. Võlgnik palub saata asi

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta menetlusosaliste endi

kanda.

Pankrotihaldur on menetluses rikkunud võlgniku õigusi ja kohus on seda tolereerinud.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et juhul kui pankrotimenetluses ei viida läbi

järelevalvemenetlust halduri suhtes ega tuvastata halduri rikkumisi, siis ei ole hilisemas kahjunõude

menetluses halduri vastu võimalik enam seda teha ning kahjunõude tõendamine on problemaatiline.

Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu 30.01.2019 otsuses nr 2-17-8492 toodu.

Kohus jättis halduri osas järelevalvemenetluse põhjendamatult algatamata ning on sellega rikkunud

PankrS § 69 lg 1 sätestatut.

Kohus jättis tähelepanuta, et halduri keeldumise põhjuseks võimaldada võlgnikul halduri toimikuga

tutvumist, oli väidetav esindusõiguse puudumine, mitte huvide konflikt. Kohus ei ole isegi nõudnud

järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel võlgniku pankrotihaldurilt halduri toimiku esitamist,

misläbi oleks ka võlgnikul endal olnud võimalik halduri toimikuga tutvuda.

Mesor OÜ (pankrotis) leiab, et sellises olukorras ei saanud kohus pankrotimenetlust lõpetada ja jätta

halduri suhtes järelevalvemenetlust teostamata pelgalt seetõttu, et pankrotimenetlus kuulub

lõpetamisele. Pankrotimenetlus tuli küll lõpetada PankrS § 159 lg 1 alusel pankroti aluse äralangemise

tõttu, kuid kohus pidanuks põhjalikumalt analüüsima halduri suhtes järelevalvemenetluse algatamist.

Samuti oleks kohus pidanud enne pankrotimenetluse lõpetamist PankrS § 161 lg 3 järgi kontrollima,

kas PankrS § 146 nimetatud väljamaksed on tehtud. Käesoleval juhul on nimetatud väljamaksed

pankrotimenetluse lõpetamise määruse tegemise aja seisuga veel tegemata.

Võlgniku hinnangul saavad õigusabikulud tsiviilasjas nr 2-14-58976 olla põhjendatud summas

7212,54 eurot, mitte 10 929,52 eurot. Kuna nimetatud kulud on välja makstud võlgniku pankrotivara

arvelt, siis vastavalt PankrS § 65 lg 8 tuleb põhjendamatud kulud summas 3716,98 eurot maha arvata

halduri tasust.

Võlgniku pankrotihalduri lõpparuande kohaselt on pankrotivara (sõiduk Renault Master XXXXXXX

) hoiustamise kulud (ajavahemikul 01.02.2015 kuni 31.03.2017) 1494 eurot ja pankrotivara (busside)

hoiustamise kulud (ajavahemikul 01.04.2017 kuni 31.05.2017) 541,20 eurot. Nimetatud kulude

kandmise kohta puudusid kuludokumendid ning põhjendused. Võlgniku hinnangul on ebaselge, mis

oli kohtukulu suuruseks tsiviilasjas nr 2-15-2427, kas 400 eurot või 308 eurot. Pankrotihalduri

esitatud lõpparuandest ei nähtu pankrotihalduri töö maht.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT

22. Pankrotihaldur ja võlausaldaja Kvaliteetinkasso OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ning

paluvad jätta see rahuldamata.

Tarmo Villmani esindusõigus on jätkuvalt ebaselge vaatamata tema nimetamisele juhatuse liikmeks.

Maakohus on ammendavalt selgitanud, miks puudub kohtul alus järelevalvemenetluse algatamiseks

halduri tegevuse üle.

Määruskaebus on oma sisult osaliselt kaebus OÜ Mesor (pankrotis) võlausaldajate 09.08.2018

üldkoosoleku otsuse peale. OÜ Mesor (pankrotis) esitas juba 08.10.2018 Tartu Maakohtule hagi

09.08.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasjas nr 2-18-15087

on selle kohta tehtud jõustunud lahend. Kõik määruskaebuses esitatud argumendid seoses

võlausaldajate üldkoosolekute väidetava tühisusega tuleb jätta tähelepanuta. Võlgnik ei ole esitanud

ühtegi taotlust võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Ülejäänud osas sisaldab määruskaebus sisuliselt vastuväiteid lõpparuandele, mille esitamiseks

puudub võlgnikul seaduslik alus ja mis on lisaks esitatud hilinenult. Seega tuleb vastuväited võlgniku

pankrotimenetluse lõpparuandele jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel

menetlemata.

Pankrotihaldurile ja Kvaliteetinkasso OÜ-le teadaolevalt ei ole võlgnik esitanud võlausaldajate

üldkoosolekule ühtegi kaebust pankrotihalduri tegevuse peale.

Määruskaebuse esitaja taotleb ka määruse resolutsiooni p 7 tühistamist. Nimetatud punktiga rahuldati

tema enda taotlus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus PankrS § 159 lg 1 alusel.

Pankrotihaldur ei pea vaidlustama seadusega kooskõlas olevaid võlausaldajate üldkoosoleku

otsuseid. Võlgnikul on õigus sõltumata pankrotihalduri seisukohast vaidlustada võlausaldajate

üldkoosoleku otsuseid, kui tema hinnangul on otsusega rikutud tema õigusi.

OÜ Mesor (pankrotis) ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et muul viisil vara müües oleks laekuv

summa olnud suurem. Enampakkumise läbiviimine ei ole kohustuslik ja enampakkumine ei taga

kõrgeimat müügihinda võrreldes teiste vara müügi viisidega.

Pankrotimenetluse käigus on leidnud tõendamist, et võlgniku esindaja Rain-Mati Pesor tegi kõik

endast oleneva võlgniku maksejõuetuks muutmiseks. Sama isik heidab nüüd läbi variisiku (Tarmo

Villman) pankrotihaldurile ette, et too tõi pankrotivarasse liiga vähe tagasi.

Tsiviilasjaga nr 2-14-58976 seotud kulud on arvestatud õigesti. Määruskaebuse esitaja on asunud

ekslikule seisukohale, et menetluskulude suurust saab määrata ainult kohtu poolt väljamõistetud

menetluskulude järgi.

Tavaõiguslikult teevad pankrotihaldurid viimased § 146 alusel tehtavad väljamaksed (osas, mis

puudutavad halduri tasu ja kulutusi) pärast lõpparuande kinnitamist kohtu poolt. Tegemist on

vaikimisi aktsepteeritava praktikaga. Määruse resolutsiooni p-s 9 ja põhjendustes on selgelt näha,

kuidas maakohus selle pankrotiseaduse ebaõnnestunud sõnastusest tuleneva küsimuse on lahendanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

põhijäreldused muutmata.

Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsioonist välja punkti 1, millega kohus määras jätta

algatamata järelevalvemenetlus pankrotihaldur Oksana Kutšmei tegevuse üle. Ülejäänud osas jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS

§ 654 lg 6 ja § 659).

24. Määruskaebuse esitaja peamine etteheide seisneb selles, et kohus ei algatanud pankrotihalduri

suhtes järelevalvemenetlust.

Kohtu kohustus teostada halduri tegevuse üle järelevalvet tuleneb seadusest (PankrS § 69 lg 1).

Pankrotiseadus ei näe ette eraldi järelevalvemenetlust, vaid kohtulik järelevalve ongi üks osa

pankrotimenetlusest. Kohtu poolne järelevalve teostamine ei eelda ka menetlusosalise sellekohast

taotlust, pankrotiseadusest ei tulene võlgniku õigust taotleda kohtult järelevalvemenetluse algatamist.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teostanud järelevalvet halduri üle seaduses ettenähtud

raamides. Mh seisneb see selles, et maakohus leidis, et haldur on viinud pankrotimenetluses läbi kõik

vajalikud ja võimalikud toimingud, müünud võlgniku vara, esitanud kohtule PankrS § 162 sätestatud

nõuetele vastava lõpparuande. Kohtu poolt järelevalve teostamine ei tähenda, et igas

pankrotimenetluses tuleks tingimata kasutada kõiki PankrS § 69 lg-s 1 sätestatud abinõusid, kuivõrd

säte annab kohtule diskretsiooni otsustada järelevalve teostamise vahendite üle.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendamatult märkinud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1,

et järelevalvemenetlus pankrotihaldur Oksana Kutšmei tegevuse üle tuleb jätta algatamata.

Ringkonnakohus jätab nimetatud punkti kohtumääruse resolutsioonist välja.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohus ei saa tegevuse üle järelevalve teostamise

raames lahendada küsimust selles, kas haldur on oma kohustusi rikkunud ja kohustuse rikkumisega

tekitanud süüliselt võlgnikule kahju. Määruskaebuse esitaja on viidanud Riigikohtu lahendile

tsiviilasjas nr 2-17-8492, kuid nimetatud lahend puudutab kohtutäituri vastutust. Erinevalt

kohtutäiturist, ei vastuta pankrotihaldur riigivastutuse seaduse alusel, vaid halduri vastutus tuleneb

pankrotiseadusest (PankrS § 63).

Haldur peab kaitsma pankrotimenetluses mh ka võlgniku huve ning täitma oma kohustusi korralikule

ja ausale haldurile omase hoolega (PankrS § 55 lg-d 1-2). Kui haldur rikub võlgniku vara valitsedes

oma kohustusi, saab võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale,

võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Samuti saab võlgnik nõuda

PankrS § 63 järgi kahju hüvitamist haldurilt, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud võlgnikule

süüliselt kahju.

25. Eeltoodust lähtudes ei tulnud maakohtul enne pankrotimenetluse lõpetamise otsustamist teostada

täiendavaid

järelevalvetoiminguid

pankrotihalduri

suhtes

ning

kohus

lõpetas

õigesti

pankrotimenetluse PankrS § 159 lg 1 alusel.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et maakohtu määruse tegemise seisuga ei olnud tehtud PankrS § 146

ettenähtud väljamaksed. PankrS § 161 lg 3 järgi ei või menetlust lõpetada enne, kui haldur on teinud

PankrS § 146 nimetatud väljamaksed ja esitanud kohtule nõuetekohase aruande.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et PankrS § 161 lg-te 3 ja 4 eesmärk on tagada võlgniku

maksejõulisuse säilimine pärast väljamakseid ja see ei takista pankrotimenetluse lõpetamise

otsustamist. Maakohus leidis põhjendatult, et praegusel juhul ei ole võlgniku maksejõulisuses

kahtlust. Üksnes asjaolu, et maakohus otsustas pankrotimenetluse lõpetamise ja halduri tasu ning

kulutuste suurused ühes määruses, ei ole võlgniku huve kahjustav, kuna võlgnikul on õigus kaevata

mõlema maakohtu otsustuse peale.

26. Lisaks vaidleb määruskaebuse esitaja vastu halduri tehtud kulutustele leides, et õigusabikulud

tsiviilasjas nr 2-14-58976 saavad olla põhjendatud ainult summas 7212,54 eurot, mitte 10 929,52

eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotimenetluses halduri tehtud kulude ja vajalikkust ja

põhjendatust ei saa samastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi kohtumenetluse kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisega. Tsiviilasjas nr 2-14-58976 otsustas kohus teiselt poolelt

väljamõistetavate menetluskulude suuruse põhjendatuse üle. Tsiviilkohtumenetluses ei pruugi kõik

asjas tehtud kulud kuuluda vastaspoole poolt hüvitamisele, kuid see ei tähenda, nagu ei oleks kulusid

kantud või et need ei oleks tekkinud õiguslikul alusel. Asja materjalide kohaselt tekkisid

pankrotimenetluses halduril õigusabikulud 10 929,52 euro ulatuses, mille aluseks oli eraõiguslik

leping õigusabi osutamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud halduri õigusabikulusid 10 929,52 euro ulatuses

põhjendatuks pidades kaalumisviga, mis annaks alust sekkuda maakohtu otsustusse.

Ka muus osas halduri kulude põhjendatuse hindamisel ei ole maakohus teinud ringkonnakohtu

hinnangul kaalumisvigu ega väljunud diskretsioonipiiridest.

27. Määruskaebuse esitaja on käitunud vastuoluliselt osas, milles taotles maakohtult lõpetada

pankrotimenetluse PankrS § 159 lg 1 alusel, kuid vaidlustab määruskaebuses pankrotimenetluse

lõpetamist. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevalt pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 159

lg 1 määruskaebuse esitaja huvides kuivõrd võlgnik saab jätkata tegutsemist. Maakohus tuvastas

õigesti, et võlgnik ei ole enam maksejõetu ning määruskaebuse esitaja ei vaidle sellele ka vastu.

Võlgnik tugineb ka siin peamiselt järelevalvemenetluse algatamata jätmisele, millises osas ei pea

ringkonnakohus kaebust põhjendatuks.

28. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

PankrS § 150 lg 5 ja § 5 lg 2 alusel ei ole käesolev määrus Riigikohtule edasikaevatav osas, milles

vaidlustati maakohtu määruses pankrotihalduri tasu ja kulutuste kindlaksmääramist (vt ka Riigikohtu

26.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 17).

29. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on jätta asjas kantud menetluskulud sarnaselt maakohtuga

menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebemenetluses kuulusid lahendamisele

küsimused halduri tegevuse üle järelevalve teostamisest ja võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisest.

Pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele seoses võlgniku maksejõuetuse äralangemisega ning senine

võlgnik jätkab tegevust äriühinguna. Seega ei tee kohus lahendit ühegi konkreetse menetlusosalise

huvides, avalduste lahendamine ning menetluse lõpetamisega seotud otsustuste tegemine tuleneb

seadusest.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et varasemas menetluses esindas lepinguline esindaja advokaat

U. Kukk üksnes võlausaldajat (Kvaliteetinkasso OÜ-d) ning alles määruskaebusele vastates on

lepinguline esindaja asunud esindama lisaks ka pankrotihaldurit. Arvestades pankrotimenetluse

olemust ja vaidluse sisu ei saa pidada põhjendatuks pankrotihalduri poolt õigusabile kulutuste

tegemist olukorras, kus pankrotimenetlus on sisuliselt juba lõpule jõudnud ning võlgniku

maksejõuetus ära langenud. Niisuguses olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka võimalust jätta

menetluskulusid pankrotipesa kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp