2-18-127466/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Dina Sõritsa

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. mai 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-127466

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi V Ku

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

192,14 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ

(registrikood

esindajad

10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn), lepinguline

esindaja Carlo Kask (e-post carlo@rtce.ee)

Kostja V K (isikukood xxx, elukoht xxx; tegelik

elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V Kult CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks põhivõlgnevus 128,72

eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis summas 23,12 eurot,

kokku 151,84 eurot.

3. Välja mõista V Kult CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(128,72 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 28.02.2019 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte põhinõuet ületavas summas.

4. Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmise osas.

5. Menetluskulud jätta tasutud riigilõivu osas osaliselt kostja kanda ja ülejäänud osas

poolte endi kanda.

6. Välja mõista V Kult CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks hageja tasutus riigilõiv

summas 25 eurot.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus V Kule avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

9. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 128,72

eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 23,90 eurot ja lisanduva viivise alates hagi

esitamisest. Hageja nõue tuleneb Eesti Energia AS ja kostja vahel sõlmitud elektrilepingust nr

9474300595. Eesti Energia AS loovutas 04.06.2018 kostja vastase nõude hagejale. Kostja on

jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult. Kostja ei ole kohtule vastanud.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

3. Kohus selgitab, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi

tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on sama hageja esitanud sama kostja vastu samadest

arvetest tuleneva nõude, mida kohus lahendas tsiviilasja numbri all 2-18-127119 ja milles

kohus on 25.04.2019 teinud tagaseljaotsuse. Viidatud tsiviilasjas ja käesolevas tsiviilasjas V

Ku vastu esitatud nõuded tulenevad samadest arvetest, kuid erinevatest arve kirjetest.

5. Hageja on viidanud sissenõudekulu 30 euro väljamõistmise alusena võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1132 lg 2 p-le 1. Selle sätte kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on kuni 500 eurot.

6. Tsiviilasjas nr 2-18-127119 on hageja nõudnud samuti 30 euro sissenõudekulude

väljamõistmist. Kahes hagis on tegemist sisuliselt sama võlaga. Seega on hageja nõudnud

sissenõudmiskulude hüvitamist ühelt ja samalt võlalt mitte 30 eurot, vaid 2x30 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-18-127119 tehtud tagaseljaotsusega on kostjalt hageja kasuks juba mõistetud

välja sissenõudekulud 30 eurot. Samalt võlalt ei ole põhjendatud nõuda topelt

sissenõudekulusid, seetõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata.

7. Kohus märgib, et kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud ka mitmeid teisi hagisid

samade poolte vahel, kus kahes erinevas hagis on taotletud võla väljamõistmist samast

lepingust ja samadest arvetest tulenevalt. Ka neis on hageja taotlenud samalt võlalt topelt

sissenõudekulu hüvitamist. Selline käitumine ei ole kohtu hinnangul heauskne. Kohus hoiatab

hagejat, et TsMS § 200 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

9. Tsiviilasjas nr 2-18-127119 on 25.04.2019 tagaseljaotsusega juba mõistetud kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud kokku 245 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 170 eurot).

Kui hageja oleks esitanud samadest arvetest tuleneva võlgnevuse nõude ühes menetluses,

oleks tal jäänud tekkimata praeguse tsiviilasjaga kaasnev täiendav menetluskulu. Ka riigilõiv

oleks olnud nõuete ühes hagis esitamise korral väiksem kui nõuete eraldi esitamisel. Nõuete

ühes menetluses esitamisel oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu praegu kahes menetluses

kokku tasutud 150 euro asemel 100 eurot (hagihind tsiviilasjas 2-18-127119 on 322,48 ja

hagihind käesolevas asjas oleks 162,14 eurot ilma topelt esitatud sissenõudmiskuludeta).

Seega on hageja ise tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses.

Menetluskulu väljamõistmine kostjalt täies ulatuses oleks antud juhul kostja suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Kohus jätab seetõttu riigilõivu 25 eurot, mille võrra hageja oleks pidanud tasuma

riigilõivu nõuete ühes hagil esitamisel rohkem, kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud

poolte endi kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 25 eurot.

10. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

kohtunik