4-19-2138/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-2138 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2138 (2302,19,000954) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

B.V

08.04.2019.a kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.03.2019.a otsusele 2302,19,000954. väärteoasjas Kaebuse esitaja

B.V , isikukood: XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. B.V kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.03.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,19,000954 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata.

2. Politsei- ja Jätta Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.03.2019.a otsus väärteoasjas 2302,19,000954 muutmata.

3. Kohustada B.V

’i KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv

kokku summas 700 eurot (seitsesada eurot) 10 (kümne) osamaksena järgneva

maksegraafiku alusel:

1) 31.05.2019.a, summas eurot;

70

2) 30.06.2019.a, summas eurot;

70

3) 31.07.2019.a, summas eurot;

70

4-19-2138 2

4) 31.08.2019.a, summas eurot;

70

5) 30.09.2019.a, summas eurot;

70

6) 31.10.2019.a, summas eurot;

70

7) 30.11.2019.a, summas eurot;

70

8) 31.12.2019.a, summas eurot;

70

9) 31.01.2020.a, summas eurot.

70

10) 29.02.2020.a, summas eurot.

70

4. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.03.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,19,000954 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB

Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE

701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195027865.

5. B.V ning Politsei- ja Piirivalveameti Kohtuotsuse ärakiri saata Põhja prefektuuri

grupile. korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

21.03.2019.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse üldmenetluse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist J. Paju otsuse

väärteoasjas 2302,19,000954 B.V ’i B.V ’i suhtes. Otsusega karistati

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Menetlusalust isikut karistati LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi selle eest, et ta 15.02.2019.a

ajavahemikul 12.22 12.53 Talli – nnas, Paldiski mnt. 52 parklas, ei hoidunud kõigest, mis võiks

kahjustada teist vara ning tagurdamisel riivas pargitud x sõiduautot VW Golf (reg. märk ). Menetlusalune isik põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju K. E. K ja G. K. J S

. Menetlusalune isik lahkus

ata, kuigi seejärel sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitam varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteootsuse kohaselt rikkus B.V sellise tegevusega LS § 16 lg 1, § 49 lg 1, § 169 lg

5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteod mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi KAEBUSE SISU B.V esitas 08.04.2019.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või määratud karistuse vähend

amist. Menetlusalune isik tunnistab kaebuses, et tema tagurdas Tallinnas, Paldiski mnt. 52 parklas teisele sõidukile sisse ning lahkus sündmuskohalt

politseid teavitamata. Menetlusalune isik kahetseb toimepandud tegu, ning palub karistuse

4-19-2138 3

määramisel arvestada, et ta on töötu ning varasemad väärteokaristused puuduvad. B.V soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse .a. Kohtuväline 18.04.2019

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel

puuduvad. M ei ole lusele isikule enetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusa

määratud karistused on proportsio t lähtuvalt palub naalsed toimepandud rikkumistega. Eeltoodus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele

järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas

see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1. LS § 223 lg 1 etteheide (varalise kahju tekitamine) Objektiivne koosseis

LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki , maastikusõiduki - - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel

liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuivõrd LS § 223 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles

etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 16 lg 1 ja LS § 49 lg 1 sätete

. Antud kohaselt peab liikleja olema viisakas ja

arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Väärteo juhtis B.V mootorsõidukit Honda CR protokolli nr AB1577982 kohaselt -V (reg. märk xxx 15. veebruaril 2019.a ajavahemikul 12.22 kuni 12.53 Tallinnas, Paldiski mnt 52 parklas ) ning tagurdamisel riivas pargitud sõiduautot VW Golf (reg. märk ). Oma tegevusega põhjustas B.V x liiklusõnnetuse ja põhjustas varalist kahju . Sõiduautole VW Golf K. G.

K ja E. K. J. S

(reg. märk tekitatud kahju kinnitab väärteoprotokollile lisatud LÕ akt nr 334 koos x) fototabeliga.

4-19-2138 4

Sõiduauto VW Golf’i vaatlusega on tuvastatud, et sõiduauto parempoolne esimene uks on saanud kahjustada. Tunnistaja K. E. Xxx veebruaril 2019.a kell 12.22 ütluste kohaselt parkis ta 15. oma sõiduautoga VW Golf Tallinnas, Paldiski mnt 52 asuvas parklas. Kõrval parkis diagonaalis asendis ja üle pidevate joonte hall Honda CR-V registreerimismärgiga xxx, mille roolis istus blond naisterahvas. Kell 12.53

auto juurde naastes märkas tunnistaja, et parempoolsel esiuksel värsket kahjustust hallide värviosakestega. Hondat enam parklas ei olnud. Tunnistaja hinnangul tagurdas Honda tema autole otsa parema tagumise nurgaga. 27. veebruari 2019.a sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt viidi läbi sõiduauto Honda CR V (reg. märk -

x) vaatlus, millega tuvastati, et sõiduauto parempoolse tagumise nurgal värvikahjustus

ja kriimustused. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt viibis K. S 15.02.2019.a kella

12.00 ajal sõidukiga Honda CR V (reg. märk ), aadressil Paldiski maantee Psühhiaatria haigla - x parklas. Parkimiskohalt ära sõites tagurdas menetlusalune isik vastu teist sõiduautot. Kuivõrd kedagi

autos ei olnud ning menetlusalune isiku mõtted olid suunatud tema ema peale, jättis ta tekitatud vigastused tähelepanuta ja lahkus parklast. Menetlusalune isik kahetseb kahju tekitamist. Sealjuures tunnistas menetlusalune isik oma süüd ka kohtule esitatud kaebuses. Kohtu hinnangul on eelnimetatud väärteomaterjalidega tuvastatud, et kaebaja rikkus LS § 16 lg 1 ja LS § 49 lg 1 sätestatud liiklusreegleid, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seega loeb kohus B.V’i LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise menetlusaluse isiku tegevuses tõendatuks. 2. Liiklusseaduse § 236 lg 1 etteheide (liiklusõnnetusest mitteteatamine) Objektiivne koosseis

Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 2 p 32 sätte kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu

tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus on eelpool tuvastanud, et

liiklusõnnetus toimus ja varaline kahju selle tagajärjel tekkis. Seega on küsimus, kas menetlusalune isik rikkus liiklusõnnetusest teatamise kohustust või mitte.

Väär lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt politseid teoprotokolli nr AB1577982 kohaselt liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused. Ka kohtule esitatud kaebuses märgib menetlusalune isik, et ta ei hakanud auto omaniku

ootama, kuna tal oli kiire. Kohtu hinnangul puuduvad menetlusaluse isiku käitumise puhul objektiivsed põhjendused, mis oleks õigustanud sündmuskohalt lahkumist.

LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele

alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud

võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile

4-19-2138 5

liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Väärteomaterjalidest ei nähtu ühtegi tõendit, et keegi oleks sundinud menetlusalust isikut sündmuskohalt lahkuma. Samuti ei nähtu materjalidest, et isik oleks sündmuskohale tagasi tulnud. Menetlusalune isik oleks pidanud jääma liiklusõnnetuse sündmuskohale ja täitma LS § 169 loetletud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 5 ning lg 5 nõuete rikkumine ning B.V’i

4, poolt toime pandud tegu vastab LS § 236 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. ud

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et B.V pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, mis puudutab liiklusõnnetuse põhjustamist. KarS § 18 lg

2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani B.V teo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud enda manöövri ohutuses. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta ette näinud, et tema tegevus võib kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Seega kui B.V oleks käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult (veendunud manöövri ohutuses), ei oleks tema poolt juhitud

sõiduauto sõitnud otsa pargitud mootorsõidukile.

Sündmuskohalt lahkumise pani menetlusalune isik toime aga kavatsetult. Isik paneb teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see

saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtueelses menetluses antud ütlustes, selgitas

menetlusalune isik, et peale liiklusõnnetuse põhjustamist tuli ta autost välja ja vaatas, millele ta oli otsa sõitnud. Teinud kindlaks, et ta oli otsa tagurdanud teisele sõidukile ning seal ei olnud inimest

sees, lahkus ta sündmuskohalt. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuses tagajärjel oli tekkinud teisele isikule varalist kahju, kuid sellest hoolimata, otsustas

ta sündmuskohalt lahkuda. B.V ei võtnud ühtegi meedet varalise kahju saaja kindlaks tegemiseks, vaid otsustas koheselt parklast väljuda, vältides seeläbi vahelejäämist. Seega tegutses menetlusalune isik eesmärgi päraselt ning lootuses mitte vahelejääda. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et B.V on täitnud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu.

3. Õigusvastasus ja süü

B.V ’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 t kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § -aastane, ses -

s 34 sätestatud asjaolusid ning on sündinud menetlusalune isik 1976. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku Seega on

puhul süüd välistavad asjaolud. B.V’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki , maastikusõiduki - -

4-19-2138 6

või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis.

Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi.

B.V’i süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist LS §

223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukitele tekitatud kahjustused ei olnud suured. Menetlusaluse isiku

süü suurust mõjutab samuti ka väärteo

toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime

ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata seega keskmisest väiksemaks. Menetlusalune isik kahetses tegu mis on käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3. Raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti puuduvad menetlusalusel isikul varasemad karisused. Kohtuväline menetleja on B.V’i karistanud 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 euro ulatuses.

Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav

karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Süü suurust siinjuhul mõjutab eelkõige väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Menetlusalune isik pani väärteo toime või sellest suuremale kavatsetult, mis viitab keskmisele süü suurusele. Kohus nõustub ka siinjuhul kohtuvälise menetleja otsusega, mille kohaselt karistati

B.V’i 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 euro

ulatuses. Kohtu hinnangul on karistusena

kohaldatud rahatrahv Rahatrahv 100 proportsionaalne isiku süüga. trahviühiku ulatuses aitab

menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted.

Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka

kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja

põhjendatud otsus.

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta on töötu, mistõttu ei ole tal võimalik rahatrahvi tasuda. Kuivõrd korraga määratud rahatrahvi tasumine võib tekitada menetlusalusele isikule raske majandusliku olukorra, on B.V kohustatud rahatrahvi tasuma ositi, 10 kuu jooksul. Kohu . s juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 ( ) allkirjastatud digitaalselt

Violetta Kõvask

Kohtunik