1-08-4976/98 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsembril 2009.a. Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-4976 (08270000215) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Rahvakohtunikud Eha Pehk ja Merike Jürgenson

Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht

Kriminaalasi P.K ja L.O süüdistus KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja U.B süüdistus KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 ja §

263 p-de 1 ja 4 järgi

Prokurör Aarne Pruus

Süüdistatavad P.K , isikukood xxx, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx., varem kriminaalkorras karistatud: 1)24.septembril 2002.a. Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ja § 195 lg 2 alusel vangistus 1 aasta ja 6 kuud 1-aastase katseajaga; 2)21.veebruaril 2003.a. Rapla Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de

4,7,8 § 202 lg 2 p 2; § 215 lg 2 p-de 1,3 - § 25 lg 4 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta ja 6 kuud; 3)21.juunil 2005.a. Rapla Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi vangistus 11 kuud; 4)12.mail 2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel vangistus 8 kuud; 5)03.aprillil 2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 alusel vangistus 1 aasta, millest täitmisele pööratud 3 kuud vangistust, 9 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga, 8)27.märtsil 2008.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi vangistus 1 aasta ja 8 kuud, liidetud varasemad karistused, ärakandmata karistus vangistus 9 kuud, mille algus alates 07.augustist 2007.a.; 9)03.augustil 2007.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p 1 ja

§ 274 lg 1 järgi vangistus 2 kuud, suurendatud karistust Harju

Maakohtu 03.aprilli 2007.a. otsusega mõistetud karistuse

2

ärakandmata osa võrra, liitkaristus 11 kuud vangistust, karistus

asendatud üldkasuliku tööga 654 tundi töö tegemise tähtajaga 1

aasta. 08.septembri 2008.a. määrusega pööratud täitmisele

vangistuse ärakandmata osa 10 kuud ja 27 päeva alates 05.septembrist 2008.a.

L.O , isikukood xxx, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxv xxxxxxxxxxxxxxxx.; varem kriminaalkorras karistatud: 1)22.juunil 1983.a. Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabaduskaotus 1 aasta 3-aastase katseajaga; 2)18.märtsil 1986.a. Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi liitkaristus 3 aastat vabaduskaotust, vähendatud karistus 10 kuud ja 15 päeva;

3)23.veebruaril 1989.a. Põlva Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1 järgi vabaduskaotus 3 aastat; 4)01.septembril 1993.a. Rapla Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1 alusel vabaduskaotus 2 aastat; 5)19.oktoobril 1994.a. Rapla Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel vabaduskaotus 2 aastat; 6)08.veebruaril 1999.a. Rapla Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 alusel vabaduskaotus 5 kuud; 7)04.novembril 2002.a. Rapla Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1 alusel vangistus 1 aasta 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga

U.B , isikukood xxx, Eesti kodanik, elukoht

xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxxxxxx.,

xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx.; varem kriminaalkorras karistatud: 1)09.oktoobril 2006.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi 4 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga;

2)05.jaanuaril 2009.a. Pärnu Maaakohtu Rapla kohtumaja poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistus 3 kuud

Kaitsjad

Eve Jundas, Natalia Suvorova, Helen Tomberg

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.K KarS § 121 järgi

ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 03.augusti 2007.a. Pärnu Maakohu

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. vangistus 10 kuud ja 27 päeva, võrra, lugedes liitkaristuseks vangistus 2 aastat 10 kuud ja 27 päeva.

Karistusest arvata maha 27.märtsi 2008.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakantud karistus 9 kuud vangistust. Ärakandmata karistuseks lugeda 2 aastat 1

kuu ja 27 päeva vangistust. Ärakandmata karistuse algust arvestada 05.septembrist 2008.a. Tõkend - vahistamine - jätta muutmata.

Süüdi tunnistada L.O KarS § 121 järgi vangistus 1

ja mõista karistuseks aasta ja 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.august

2007.a. kuni 27.märts 2008.a., s.o. 7 kuud 20 päeva vangistust. Ärakandmata

3 karistuseks lugeda 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Ärakandmata karistuse algust arvestada alates 09.detsember 2008.a. Tõkend - vahistamine - jätta muutmata.

Süüdi tunnistada U.B KarS § 121

järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

KarS § 65 lg 1 alusel liita karistusele 05.jaanuari 2009.a. Pärnu Maaakohtu Rapla

kohtumaja poolt mõistetud karistus, vangistus 3 kuud, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistus 2 aastat.

KarS § 65 lg 2 alusel alusel suurendada karistust 09.oktoobri 2006.a. otsusega

mõistetud ärakandmata karistuse, vangistus 4 kuud, võrra mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.august 2007.a. - 17.jaanuar 2008.a. s.o. 5 kuud 10 päeva ja 24.-25.aprill 2008.a., s.o. 2 päeva, kokku eelvangistus 5 kuud ja 12 päeva. Ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 10

kuud ja 18 päeva vangistust ja ärakandmata karistuse algust arvestada alates 06.maist 2008.a. Tõkend – vahistamine - jätta muutmata.

Välja mõista P.K-lt riigituludesse

(seitseteist tuhat kaitsjatasu 17 913.60

üheksasada kolmteist krooni ja 60 senti, sealhulgas käibemaks 2873.60) , krooni

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 207.00 (kakssada seitse) ja (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha 6525.00 krooni

(Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034800017 Ühispank või

221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049696, märkides selgitusse lahendi number, isik, kelle eest makstakse ja nõude liik).

Välja mõista U.B-lt riigituludesse kannatanule KrMS § 178 alusel makstud 347.00 krooni, kaitsjatasu 18 451.20 (kolmsada nelikümmend seitse)

(kaheksateist tuhat nelisada viiskümmend üks krooni ja 20 krooni, sealhulgas käibemaks 2963.20) krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 7.00 , (seitse)

krooni sundraha 6525.00 krooni ja (kuus tuhat viissada kakskümmend viis)

(Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034800017 Ühispank või

221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049696, märkides selgitusse lahendi number, isik, kelle eest makstakse ja nõude liik).

Välja mõista L.O-lt riigituludesse

(üheksa tuhat kaitsjatasu 9984.00

üheksasada kaheksakümmend neli krooni, sealhulgas käibemaks 1664.00) krooni,

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 97.90

(üheksakümmend seitse) ja (kuus tuhat viissada krooni sundraha 6525.00

kakskümmend viis) (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr krooni 10220034800017 Ühispank või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049696, märkides selgitusse lahendi number, isik, kelle eest makstakse ja nõude liik).

Välja mõista P.K-lt, U.B-lt ja L.O-lt riigituludesse solidaarselt

ekspertiisitasu 37 460.00 (kolmkümmend seitse tuhat nelisada kuuskümmend)

krooni postikulu 330.17 krooni ja (kolmsada kolmkümmend krooni ja 17 senti)

(Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034800017 Ühispank või

4

221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049696, märkides selgitusse lahendi number, isik, kelle eest makstakse ja nõude liik).

Kannatanu E.S. tsiviilhagi jätta rahuldamata.

Asitõendid - DNA proovid, mis asuvad Rapla prokuratuuris – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama

Süüdistus P.K, U.B ja L.O süüdistatakse selles, et nemad grupis koos

06.augusti 2007.a. õhtul kella 17.00 kuni 22.40 vahel xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx tungisid alkoholijoobes kallale R. S. Ajavahemikul kella 17.00 kuni 20.00 vahel lõi P.K kannatanut lahtise käega vastu pead ning seejärel lõi voodis olevat meest

mitu korda rusikaga näkku ja jalaga pea piirkonda. R. S peksmisega ühines L.O

, kes lõi maas lamavat kannatanut rusikate ja jalgadega pea ja rindkere piirkonda. Seejärel kella 20.00 kuni 22.40 vahel P.K lõi R. S. 3-4 korda rusikatega näkku, misjärel ühines R. S. peksmisega U.B, kes lõi kannatanut

rusikatega korduvalt pea piirkonda. P.K ja U.B jätkasid mõlemad

kannatanu peksmist ning lüües kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega pea-, rindkere ja jalgade piirkonda, U.B hüppas trepilt alla, lüües R. S. jalaga vastu

selga, põhjustades R. S. eluohtliku tervisekahjustuse: aju-kolju trauma peapõrutuse, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi pehmekelmealuste verevalumite, mõlema silmakoopa põhja ja parema silmakoopa külgmise seina murru ning põrutushaavade,

nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas ning mitteeluohtlikud

tervisekahjustused: lülisamba VIII rinnalüli murru seljaaju kõvakelmealuste

verevalumiga, vasakpoolse VI roide murru, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kehatüve eesja tagapinnal ning ülaja alajäsemetel.

Seega panid P.K, U.B ja L.O toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.K, U.B ja L.O süüdistatakse selles, et nemad isikute grupis

koos 06.augusti 2007.a. õhtul kella 17.00 kuni 22.40 vahel xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx tungisid alkoholijoobes kallale R. S. Ajavahemikul kella 17.00 kuni 20.00 vahel lõi P.K kannatanut lahtise käega vastu pead ning seejärel lõi voodis olevat meest

mitu korda rusikaga näkku ja jalaga pea piirkonda. R. S. peksmisega ühines L.O

, kes lõi maas lamavat kannatanut rusikate ja jalgadega pea ja rindkere piirkonda. Seejärel kella 20.00 kuni 22.40 vahel P.K lõi R. S. 3-4 korda rusikatega näkku, misjärel ühines R. S. peksmisega U.B, kes lõi kannatanut

rusikatega korduvalt pea piirkonda. P.K ja U.B jätkasid mõlemad

kannatanu peksmist ning lüües kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega pea-,

5 rindkere ja jalgade piirkonda, U.B hüppas trepilt alla, lüües R. S. jalaga vastu

selga, põhjustades R. S. eluohtliku tervisekahjustuse: aju-kolju trauma peapõrutuse, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi pehmekelmealuste verevalumite, mõlema silmakoopa põhja ja parema silmakoopa külgmise seina murru ning põrutushaavade,

nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas ning mitteeluohtlikud

tervisekahjustused: lülisamba VIII rinnalüli murru seljaaju kõvakelmealuste

verevalumiga, vasakpoolse VI roide murru, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kehatüve eesja tagapinnal ning ülaja alajäsemetel. 09.augustil 2007.a. kell 11.05 suri R. S. saadud vigastustesse meelemärkusele tulemata. Seega P.K, U.B ja L.O, lüües kannatanut korduvalt rusikate ja

jalgadega pea-, rindkere ja jalgade piirkonda ning põhjustades R. S. eluohtliku tervisekahjustuse ja ettevaatamatusest R. S. surma, panid toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.B süüdistatakse veel selles, et tema 14.aprillil 2008.a. kella 21.30 paiku

tungis ilma põhjuseta xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxxxxx maja hoovis koos R. J. kallale E. P., J. A. ja K. K. ja lõi K. K. ühel korral jalaga näkku.

Seejärel lõi U.B J. A. mitmel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel J. A. kukkus ning seejärel U.B lõi J. A. kaks korda jalaga kõhtu ja näkku. Kui J. A.

üritas põgeneda, püüdsid U.B ja R. J. ta kinni, lõid ta pikali ning peksid rusikate ja jalgadega näo, kõhu ja jalgade piirkonda. Samuti tungisid R. J. ja U.B

kallale E. P. ning lõid E. P. rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu

kukkus. Hetkel, kui E. P. püüdis tõusta, lõi U.B teda jalaga kõri ja kaela piirkonda, misjärel kannatanu kukkus uuesti pikali. Maaslamavat E. P. peksid U.B ja R. J. käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda. Lahkudes lõi U.B jalaga

ümber grilli. Peksmise tagajärjel tekitati K. K. ülahuule limaskesta haav ja parema

labakäe põrutus, lõhuti J. A. mobiiltelefon №kia 6610i korpus väärtusega 500.00 krooni, pusa väärtusega 500.00 krooni, teksad väärtusega 500.00 krooni. Seega pani U.B toime KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asjaolud ja kohtu põhjendused 1.Süüdistus KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi Süüdistatav P.K tunnistab ennast süüdi osaliselt, võttes küll omaks kannatanu löömise, kuid eitab kannatanul raskete kehavigastuste tekitamist. Süüdistatav U.B tunnistab ennast samuti süüdi osaliselt, kinnitades kannatanu

löömist ühel korral jalaga näkku. Ka tunnistab ta, et pärast kannatanu trepist alla viskamist hüppas kannatanule jalaga selga. Süüdistatav L.O talle esitatud süüdistuses ennast süüdi ei tunnista.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 740 kohaselt on R. S. surma põhjus tömp ajukolju trauma peaajupõrutuse parempoolse kõvakelmealuse verevalumi,

pehmekelmealuse verevalumite, mõlema silmakoopa põhja ja parema silmakoopa

külgmise seina murru ning põrutushaavade, nahamarrastuste ja nahaaluste

verevalumitega pea piirkonnas. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Lisaks

esinesid R. S. laibal järgmised mitteohtlikud tervisekahjustused: lülisamba VIII rinnalüli murd seljaaju kõvakelmaluse verevalumiga, vasakpoolne VI roide murd, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kehatüve eesja tagapinnal ning ülaja alajäsemetel. Kõik tuvastatud tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile traumale. Pea piirkonnas tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud hulgaliselt löökidest kõva

6 tömbi esemega. VIII rinnalüli murd, VI roide murd vasakul ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kehatüvel võisid olla tekitatud otsestest löökidest kõva tömbi

esemega või hooga paiskumisest vastu kõva tömpi piiratud pinnaga eset. Nahamarrastused ja nahaalused verevalumid ülaja alajäsemetel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu kõva tömpi pinda (2.kd tl 27- 38). Kuigi süüdistatav P.K ennast kannatanu peksmises süüdituses kirjeldatud viisil

süüdi ei tunnista ning L.O eitab kannatanu löömist hoopis, on M. R.

tõendanud kannatanu peksmist P.K ja L.O poolt ning vastavalt

äratundmiseks esitamise protokollile ka P.K ära tundnud ning täpsemalt

kirjeldanud P.K poolt kannatanu löömist (2.kd tl 162-164). Ka A. S. on tunnistanud L.O poolt kannatanu löömist näo piirkonda ning seda, et nägi,

kuidas majast väljudes oli P.K käsi verine ning sai M. R. jutust aru, et kannatanu lööjaks oli P.K. P.K ütlustest nähtub, et ta oli sügavas joobes

ega pruugi ka kõike mäletada, mistõttu pole põhjust tunnistajate ütlustes kahelda. Kuigi M. R. oli arutatava teo toimepanemise ajal lapsealine, ei muuda see iseenesest

tema ütlusi mitteusaldusväärseks. Õige on see, et tunnistajad ei mäleta kõike detalilides ning võtavad õigeks, et ei viibinud kogu aeg xxxxxxxxxx majas, kuid on

kohtu arvates järjekindlalt ja ühtemoodi rääkinud kõige olulisemast, s.o.

süüdistatavate käitumisest kannatanu suhtes. L.O väide, et tunnistajad ei

olnudki toas, ei ühti tunnistajate ütlustega. L.O on ise andnud vastuolulisi

ütlusi, võttes kohtueelselt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamise omaks, samas kohtuistungil eitab ta kõike, samuti seda, et kannatanu löömist ei näinud ega näinud

kõnealusel päeval ka U.B, kuigi kohtueelsel uurimisel on rääkinud teisiti. Seda, et L.O kannatanut lõi, on rääkinud ka P.K. Eeltoodust lähtudes jätab kohus L.O ennastõigustavad ütlused tähelepanuta.

Süüdistatava U.B ütlustest nähtub, et tema jõudis sündmuskohale pärast esimese vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes ning süüdistatava väiteid ei ole selles osas ka keegi ümber lükanud. U.B ütluste kohaselt lõi maas poolistukil asendis

olevat kannatanut P.K käte ja jalgadega, kuid kuhu, ta ei näinud ning võtab omaks, et ka tema lõi korra kannatanut jalaga näkku. P.K ütluste kohaselt ei ole välistatud, et ta kannatanut peksis ning kuigi ta ei suuda meenutada U.B

poolt toimepandut, on ta varem tunnistanud, et pärast kannatanu poolt õllepudeli

viskamist U.B suunas viimane lõi meest pea või kaela piirkonda. Vägivalla tarvitamisest kannatanu suhtes on rääkinud ka tunnistaja H. M. nimetades peksjatena

P.K ja U.B . Kuigi Helmut Martin ei mäleta enam kõiki kuriteo

sündmusi detaliselt, on ta nii eeluurimisel kui ka kohtus nimetanud kannatanu

peksjateks U.B ja P.K. H. M. ütlused ühtivad A. S. ütlustega selle

kohta, et xxxxxxxxxxxxx läksid U.B ja P.K ning kohus loeb H. M. ütlused usutavaks. Ka tunnistavad P.K ja U.B, et üritasid maaslamavat kannatanut õue viia ning korra kukkus ka kannatanu koridori maha, samuti tunnistab U.B, et hüppas õues lamavale kannatanule jalaga selga. Tõendiks on kriminaalasjas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega ja skeemiga (2.kd tl 2-22) ning ekspertiisiakt nr GE-2119-07/5430, mille p 1 kohaselt esines R. S.

verd xxxxxxxxxxxxxxxxx elutoa erinevates kohtades (2.kd tl 58-64). Ka on

tõenditeks asitõendite vaatlusprotokollid (2.kd tl 39-40; 42-46; 48-53) ning

ekspertiisiakt nr GE-2119-07/5430 osas, millest nähtub, et P.K ja L.O äravõetud esemetelt on leitud verd, mis on kokkulangev R.S. DNA profiiliga.

7 Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et kannatanut peksid algul

P.K ja L.O . Süüdistuses on määratletud, et esimene kannatanu peksmine toimus kella 17.00 kuni 20.00 vahel. Tunnistajate M. R. ja A. S. ütlustest

nähtub ka, et peksmine ei toimunud mitte terve selle perioodi vältel, vaid oli

iseenesest suhteliselt lühiajaline, kuid intensiivne. Süüdistatava U.B , tunnistajate A. S. ja H. M. ütluste kohaselt jõudis U.B sündmuskohale pärast esimese vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes. Süüdistatava väitel sai ta teadlikuks varem kannatanu R.S. ja P.K vahelise konflikti asjaoludest ja kasutas koos P.K-ga

kannatanu suhtes vägivalda. Ka selles osas on tõenditest lähtudes olnud

kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine suhteliselt lühiajaline, kuigi ajalises raamistikus vastavalt süüdistusele kell 20.00 kuni 22.40. Seega nähtub asjas kogutud

tõenditest, et kannatanu suhtes tarvitasid kõigepealt vägivalda P.K ja L.O , teatud aja möödudes aga U.B koos P.K-ga.

Süüdistuse kohaselt on kõik süüdistatavad oma teo pannud kannatanu suhtes grupiviisiliselt, kuid antud juhul on kohtu arvates tuvastatud kaks ajaliselt eristatavat

käitumisakti, kus osales küll kolm isikut, kuid mitte kordagi üheaegselt. Kuigi tõendamist on leidnud, et kõik süüdistatavad on osalenud kannatanu peksmises, ei ole kohtu arvates olemasolevate tõendite pinnal võimalik tuvastada kes ja millal põhjustas

kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Ka kohtuistungil ekspertiisiakti sisu kohta ülekuulatud ekspert ei toonud selles osas selgust, kinnitades, et vigastuste tekitamise järjekorda ei ole võimalik kindaks teha, R. S. vigastused ei saanud tekkida ühekordse

rusikavõi jalalöögiga ning peab võimalikuks lööke peapiirkonda vähemalt 10. Eksperdi arvates on R. S. tekitatud kehavigastused teatud ajavahemiku jooksul, mis võib-olla mõõdetav tundides.

Et kvalifitseerida süüdistatavate tegevust kaastäideviijatena, on vajalik tuvastada

süüdistatavate ühine tahtlus ja tegutsemise kooskõlastus. Teovalitsemise teooriast lähtudes ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise

objektiivse teokoosseisu, kuid sellisel juhul peavad kõik täideviijad olema ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Antud juhul need tõendid, mis kinnitaksid konkreetse isiku osa

ühise teoplaani realiseerimisse, puuduvad. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud,

milles seisnes L.O teopanus hilisemas peksmises ja U.B teopanus

varasemas peksmises. Hilisema liitumise korral on isik vastutav vaid tegude eest,

mille ta iseseisvalt põhjustab või millise tagajärje saabumist ta enda tegudega kiirendab ning kiirendamise puhul juhul, kui isikule oli arusaadav kannatanule juba varasemalt kaassüüdistatavate poolt tekitatud vigastuste raskus ja ulatus. U.B on olnud küll teadlik enne temapoolset kannatanu löömist kannatanu suhtes tarvitatud vägivallast, kuid tema teadmine kannatanu vigastuste raskusest on oletuslik. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendatud on kõigi süüdistatavate poolt kannatanu

löömine ja peksmine, kuid kuna ei ole võimalik tuvastada isikut, kes põhjustas

kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ning tegemist ei ole ka kaastäideviijatega,

siis tuleb otsuse langetamisel lähtuda põhimõttest, et tuvastamatust ning teatud

põhjusliku seose esinemise kindlakstegemise võimatust ei saa tõlgendada süüdistatavate kahjuks. Seega tuleb süüdistatavate tegevus ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi, mis näeb ette vastutuse kehalise väärkohtlemise eest.

2.Süüdistus KarS § 263 p-de 1 ja 4 järgi Süüdistuse võtab U.B omaks osaliselt J. A. suhtes vägivalla tarvitamises, kuid mitte teiste kannatanute osas ning võtab õigeks, et lõi ümber grilli. Kannatanu K. K.

8

ütluste kohaselt tuli xxxxxxxxxxxxxxxx talu õue neli noormeest, sealhulgas U.B ja R. J. Ka kinnitab ta, et teda löödi ühel korral jalaga näkku, kuid lööjat ta ei

näinud. Kannatanu J. A. kinnitab K. K. juttu viimase ootamatu löömise kohta ning kinnitab, et lööjaks oli U.B. Kannatanu ütluste kohaselt ründas edasi R. J. E. Pst ja teda U.B, kuigi A.S. püüdis U.B tagasi hoida. Kannatanu J. A.

sõnul üritas ta end U.B eest kaitsta ning nad maadlesid. Pärast seda, kui

kannatanul õnnestus püsti tõusta ja eemale minna, tõmbas R. J. ta pikali ning koos U.B-ga peksti kannatanut käte ja jalgadega. Kannatanu E. P. ütluste kohaselt tuli kamp taluõuele ja hakkas märatsema. Kannatanu on veendunud, et neid löödi kõiki ning oskab nimetada lööjatena R. J. ja U.B. Kannatanute vigastusi tõendavad nende patsiendikaardid (1.kd tl 12, 15, 18). Tunnistaja R. J.i ütluste kohaselt läks ta taluõuele E. P. pärast ning tunnistab, et erilist juttu seal polnud, vaid läks kohe aktiivseks tegevuseks. Ka tunnistab ta, et sarnaselt kannatanute ütlustega läks ta toolil istuva E. P. juurde ja lõi teda. Tunnistaja arvates hoidis U.B J. A. temast eemal, samas ta väidab, et otseselt U.B ja J. A. tegevust ei näinud, nähes neid püherdamas maas. Tunnistaja on kindel, et tema K. K. ei löönud. Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt läks ta J. A. elukohta koos U.B ja R. J. ning teab rääkida, et R. J. ja E. P. maadlusele läks vahele U.B, kuid mida ta konkreetselt tegi, ei oska täpsustada, kuid teab, et mingil momendil olid kõik neli meest koos. Nagu kannatanu J. A. on ta tunnistanud, et tõmbas U.B kaklusest eemale. Kannatanud E. P. ja J. A. on kinnitanud U.B vägivallategu kannatanute suhtes ning ka kannatanu K. K. ning tunnistajate ütluse kohaselt ei ole välistatud U.B tegevus koos R. J. kannatanute suhtes süüdistuses kirjeldatud viisil.

U.B-le on esitatud süüdistus selles, et ta tungis kannatanutele kallale avalikus

kohas. Selleks, et kvalifitseerida tegevus KarS § 263 järgi on vaja lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu

või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda. Antud juhul oli xxxxxxxxxxxx maja hoov ühtlasi kannatanu J. A. koduõueks, seega ei olnud tegemist avaliku kohaga. Kuigi kakluse toimumise kohaks olid välitingimused,

ei ole tõendeid, et tegemist oli kolmandatele isikutele vabalt juudepääsetava alaga,

seega puudub KarS § 263 objektiivne tunnus. R. J. on tunnistanud, et läks J. A. elukohta sooviga lahendada omavahelist arusaamatust E. Pga, mistõttu J. A. ja K. K.

ründamiseks ei olnud tal põhjust. Samas need kolmandad isikud, kelle silme all süütegu toime pandi või kelle õigusrahu kuriteoga häiriti, ei ole tuvastatud. Kuna puudub üks kuriteo objektiivne tunnus, tuleb U.Begevus kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi.

Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et P.K, U.B ja L.O tegevus

tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi, samuti tuleb U.B tegevus

süüdistuses teises kuriteo episoodis ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Süüdistatavate poolt pandi teod toime otsese tahtlusega ning puuduvad nende tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Tsiviilhagi on esitatud E. S. poolt seoses kannatanu matusekuludega. Kuivõrd

süüdistatavate süü KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi on tõendamata, tuleb jätta rahuldamata ka antud tsiviilhagi.

9

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isikute süüd, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanmisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

P.K on varem karistatud kriminaalkorras korduvalt, pannes antud kuriteo toime ajal, mil talle oli määratud üldkasulik töö. Kriminaalhooldaja antud iseloomustusest

nähtub, et P.K on olnud probleeme oma elu korraldamisel, ka on tegemist isikuga, kes annab katteta lubadusi, tal on puudunud kindel töökoht ja sissetulek (2.kd tl 206). Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

U.B oli antud tegude toimepanemise ajal karistatud kriminaalkorras ühel

korral, pannes teod toime katseajal. xxxxxxxxxxx majandusja tehonoloogiakooli iseloomustuse kohaselt oli U.B keskpärane õpilane, kellel käitumisega ei olnud probleeme ning suhted koolikaaslastega olid head (1.kd tl 48). U.B karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamikku kahetsust, karistust raskendavaks asjaoluks aga hilisemas kuriteo episoodis süüteo toimepanemist grupi poolt.

L.O on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid varasemad

karistused on tal kantud. L.O kindel tööja elukoht puudub, samuti

puuduvad tema kohta iseloomustavad materjalid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kuigi KarS § 121 näeb ette karistusena nii rahalise karistuse kui ka vangistuse kuni 3 aastat, ei oma keegi süüdistatavatest pikka aega sissetulekuallikat ega töökohta. Kohus

arvestab karistuse määramisel kannatanu enda sündsusetut käitumist lapseaelise

suhtes, kuid määravaks saab toimepandud teo raskus kannatanu suhtes, samuti P.K

suurem osa toimepandud kuriteos ning U.B poolt mitme väärkohtlemise toimepanemine. Arvestades süüdistatavate isikuid, kes on kõik varem kriminaalkorras karistatud, samuti seda, et P.K pani toime kuriteo üldkasuliku töö tegemise ajal ning U.B katseajal, peab kohus ainuvõimalikuks karistuseks reaalset vangistust. Põhjendatuks peab kohus lähtudes eeltoodust karistuse määramist üle sanktsiooni keskmise määra.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitavad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetud. Kuigi taotletud on menetluskulude jätmist vähemalt osaliselt riigi kanda lähtudes resotsialiseerumisväljavaadetest, ei ole kohtu arvates süüdimõistetud

viibinud nii pikka aega vahi all, et sellega tuleks arvestada. Ka puuduvad kohtul

tõendid hindamaks süüdimõistetute varalist seisundit. Seega leiab kohus, et süüdimõistetutelt tuleb välja mõista KarS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 5, 9 ja 10 kohaselt kannatanule makstavad summad, ekspertiisikulud, määratud kaitsjale makstud tasud,

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud, sundraha (1,5 kuupalga

alammäära) ja muud kriminaalasjas menetlmisega tekkinud kulud (sealhulgas) postikulud.

P.K kaitsja Eve Jundas on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 9120.00 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabikulude hüvitamine 8320.00 krooni ulatuses (koefitsient 2,0 – ettevalmistus 1600.00 krooni, kohtuistungil kulunud

10

aeg 10 tundi, õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulunud aeg 1600.00 krooni ja sõidukulu 1120.00 krooni). Nimetatud summale lisandub käibemaks. Kohtueelselt on kinnitatud õigusabikulud summas 7929.60 krooni, sealhulgas käibemaks.

U.B kaitsja Helen Tomberg on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 9568.00 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabikulude hüvitamine 8768.00 krooni ulatuses (koefitsient 2,0 – ettevalmistus 1600.00 krooni, kohtuistungil kulunud

aeg 10 tundi, õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulunud aeg 1600.00 krooni ja sõidukulu 1568.00 krooni). Nimetatud summale lisandub käibemaks. Kohtueelselt on kinnitatud õigusabikulud summas 7929.60 krooni, sealhulgas käibemaks.

L.O kaitsja Natalia Suvorova on esitanud taotluse õigusabikulude

hüvitamiseks 9120.00 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabikulude hüvitamine 8320.00 krooni ulatuses (koefitsient 2,0 – ettevalmistus 1600.00 krooni, kohtuistungil kulunud aeg 10 tundi, õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulunud aeg

1600.00 krooni ja sõidukulu 1120.00 krooni). Nimetatud summale lisandub käibemaks.

Ingrid Niinemägi Eha Pehk Merike Jürgenson

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 30.09.2010.a. kohtuotsusega 3-1-1-5610 Resolutsioon: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2010.a. otsus 1-08-4976 muutmata ja kassatsioonid rahuldamata PMK otsus osaliselt tühistatud P.K süüditunnistamises. Tehtud uus otsus.

11