2-18-12372/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

6.mail 2019

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-18-12372

Kohtuasi

R. T. hagi Häirekeskuse vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 876,48 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: R. T.s (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja: Häirekeskus (registrikood 700007446, asukoht

Osumussaare tn 2, 13811 Tallinn; e-post 112@112.ee),

esindajad K. N.-R. ja S. M.

Kohtuistungi aeg ja koht

25. märts 2019 Tallinn

Resolutsioon

Jätta R. T. hagi Häirekeskuse vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses R. T. kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

30

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. Hageja esitas 17.08.2018 kohtule hagi paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisus, lõpetada hagejaga tööleping 21.09.2018 TLS § 107 lg 2 alusel ja välja mõista TLS §

109 lg 1 alusel hüvitis hageja seitsme kuu keskmise töötasu ulatuses 11 876,48 eurot (neto).

Hagiavalduse asjaolud

2. 2011.a oktoobris alustas hageja tööd kostja juures juristina. 13.03.2013 kirjaga nr 2-1/492

tegi kostja hagejale ettepaneku soodustingimustel töölepingu sõlmimiseks. Hageja nõustus

kostja ettepanekuga ning 21.03.2013 käskkirjaga nr 135P vabastati ta teenistusest seoses

soodustingimustel töölepingu sõlmimisega alates 01.04.2013. Alates 01.04.2013 töötas

2

hageja kostja juures töölepingu alusel.

3. 23.07.2018 esitas kostja hagejale koondamisteate, mille kohaselt ütles ta poolte vahel

sõlmitud töölepingu üles töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel. Hageja viimaseks

tööpäevaks oli 31.07.2018. Kostja on hagejale esitatud koondamisteates märkinud, et alates

01.08.2018 tehakse Häirekeskuse töös ümberkorraldusi, muudetakse teenistuskohtade

koosseisus juristi töökoht eksperdi töökohaks, millega seoses muutuvad ka töökoha

ülesanded ja töökohale kehtestatud nõuded ning loodava eksperdi ametikohale lisanduvad

uued ülesanded. Tegelikkuses ei ole Häirekeskuse teenistuskohtade koosseisus nimetatud

kuupäevaks tehtud ainsatki muudatust, hageja juba täitis loodava ametikoha ülesandeid ning

midagi uut ei lisandunud. Samuti on märgitud, et uuel teenistuskohal on nõutav inglise keele

oskus B2 tasemel ja kostja eeldab hageja inglise keele puudulikkust. Hageja leiab, et tema

inglise keele oskus on parem, kui nõutud B2 tase ning ta ei ole kordagi keeldunud inglise

keelsete dokumentide läbivaatamisest. Kostja ei ole kordagi nõudnud hagejalt inglise keele

oskust, kontrollinud selle valdamist ega ka küsinud, milline on hageja inglise keele

valdamise tase. Samal ajal kui hagejaga tööleping üles öeldi, otsis kostja tööle inimesi

väljastpoolt asutust, kontrollimata hageja sobivust vabadele töökohtadele. Hagejaga ei peetud

läbirääkimisi vabade töökohtade täitmiseks võrdväärselt väljastpoolt asutust tööle

kandideerivate isikutega.

4. Töötukassa statistikale tuginedes otsib Eestis inimene tööd õiguse valdkonnas enam kui 7,6

kuud. Hageja töötasu oli alates 01.07.2017 kuus 1696,64 eurot (neto). Kuna hageja nõuab

kostjalt hüvitist 7 kuu keskmise töötasu ulatuses, siis on hüvitise suuruseks 11 876,48 eurot

(neto) (7 x 1 696,64 = 11 876,48).

Kostja vastuväited

5. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostjal ei olnud pakkuda hagejale teist

töökohta, mis oleks vastanud tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele.

24.07.2018, kui hagejat teavitati koondamisest, oli kostjal vabu teenistuskohti kokku 55,

millest Ida, Lõuna ja Lääne keskuses 30 päästekorraldaja, 1 logistiku ja 1 valvevahetuse juhi

teenistuskoht, mis ei oleks hagejale sobinud, kuna on eriteenistujate ametikohad, mis

nõuavad täiendavatele haridus-, tervise- ja füüsilistele nõuetele vastamist ning oleksid kaasa

toonud ka elukohavahetuse. Põhja keskuses oli 13 päästekorraldaja, 3 logistiku, 1 keskuse

juhataja asetäitja, 2 valvevahetuse juhi, 2 eksperdi ja 2 peaspetsialisti teenistuskohta.

Päästekorraldaja, logistiku ja valvevahetuse juhi teenistuskohta ei pakutud hagejale, kuna on

eriteenistujate ametikohad, mis nõuavad eriettevalmistust. Keskuse juhataja asetäitja

ametikohale saamise eelduseks on samuti eriteenistuja ettevalmistus ning lisaks ka

juhtimiskogemus, mida hagejal ei ole. Ka ei oleks hagejale sobinud kumbki vaba eksperdi

teenistuskoht – ühe puhul oli tegemist meditsiinikorralduse ja valmisoleku talituse eksperdi

teenistuskohaga, mis eeldab meditsiinilist haridust. Teisel juhul oli tegemist koolitus- ja

värbamisvaldkonna eksperdiga, kelle teenistuskoht eeldab töökogemust personali-, koolitus-

või värbamise valdkonnas. Hagejale koondamisest teatamise ajal oli värbamisvaldkonna

ekspert vabale ametikohale juba välja valitud. Üldosakonna peaspetsialisti töökoha eelduseks

oli vähemalt 2-aastane töökogemus tööaja planeerimise ja arvestamise valdkonnas (sh

summeritud

tööajaarvestuse

kogemus)

ning

1-aastane

töökogemus

Riigitöötaja

iseteenindusportaali haldurina. Teist üldosakonna peaspetsilisti töökohta ei plaani

3

Häirekeskus täita. Hageja jätkamiseks õigusvaldkonna eksperdi töökohal oleks ta pidanud

täiendama enda inglise keele oskust. Keelekoolitused on tasulised ning kostja eelarves ei ole

ette nähtud raha, et tasuda keelekoolituse eest, kui töökoha ülesannete muudatuste tõttu

muutub töökoha keelenõue. Ebaproportsionaalselt ressursimahukas oleks olnud hageja

ümberõpe päästekorraldajaks või logistikuks, kuna tegemist on juristi töökohast täiesti

erinevate teenistuskohtadega.

6. Alates 1.08.2018 ei ole kostja koosseisus juristi töökohta. Loodud õigusvaldkonna eksperdi

töökoha ülesanded on osaliselt sarnased kaotatud juristi töökoha ülesannetega, kuid

täiendavate ülesannetena on uuele töökohale lisandunud ingliskeelsete lepingute koostamine,

ingliskeelses õigusloomes osalemine, arvamuste andmine ja kostja huvide esindamine

Euroopa Liidu direktiivide rakendamisel, õigusloomealaste töögruppide ja komisjonide töös

osalemine Eestis ja EL institutsioonide juures. Hageja keeldus ingliskeelsete dokumentidega

töötamast ning ei esitanud tõendit keeleoskuse kohta, siis ei olnud võimalik hageja jätkamine

Häirekeskuse õigusvaldkonna eksperdi töökohal. Enne juristi töökoha ümberkorraldamist

eksperdi töökohaks ei nõudnud kostja hagejalt inglise keele oskust, kuna see ei olnud vajalik

sellisel määral nagu seda nõuab eksperdi töökoht. Õigusvaldkonna eksperdil peab olema

teadmine Euroopa Liidu tasandil õigusloome loogikast ning direktiividest ja määrustest, mis

on puutumuses 112 teenusega. Samuti peab õigusvaldkonna ekspert suutma toetada kolleege

koostöölepingute sõlmimisel välisriigi partneritega.

7. Puuduvad asjaolud, mis tingiksid hagejale hüvitise maksmise ja seaduses sätestatud hüvitise

suurendamise. Hagejaga lõpetati tööleping koondamise tõttu ning talle määrati TLS-i § 100

lõike 1 alusel hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, töötuskindlustuse seaduse § 141

alusel kindlustushüvitis koondamise korral ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning hüvitis 37

tööpäeva eest seoses koondamisest lühema etteteatamistähtajaga.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja alustas kostja juures tööd juristina 2011.a oktoobris, et

21.03.2013 käskkirjaga nr 135P vabastati ta teenistusest seoses soodustingimustel töölepingu

sõlmimisega ja alates 01.04.2013 töötas hageja kostja juures töölepingu alusel, et 23.07.2018

esitas kostja hagejale koondamisteate, mille kohaselt ütles ta poolte vahel sõlmitud

töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel ning, et hageja viimaseks tööpäevaks oli 31.07.2018.

9. Pooled vaidlevad töölepingu lõpetamise õiguspärasuses üle.

10. TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte

jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lõike 3 järgi peab

tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral

teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja

korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui

muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

11. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine.

4

12. 23.07.2018 hagejale esitatud koondamisteatest nähtuvalt öeldi hagejaga sõlmitud tööleping

TLS § 89 lg 1 alusel üles alates 01.08.2018 seoses Häirekeskuse töös ümberkorralduste

tegemisega ja teenistuskohtade koosseisus juristi töökoha eksperdi töökohaks muutmisega (lk

5). Kohtule esitatud üldosakonna eksperdi ja juristi ametijuhenditega on tõendatud, et loodud

õigusvaldkonna eksperdi töökoha ülesanded on osaliselt sarnased, kuid täiendavate

ülesannetena on uuele töökohale lisandunud ingliskeelsete lepingute koostamine,

ingliskeelses õigusloomes osalemine, arvamuste andmine ja kostja huvide esindamine

Euroopa Liidu direktiivide rakendamisel, õigusloomealaste töögruppide ja komisjonide töös

osalemine Eestis ja EL institutsioonide juures (lk 26, 28, 39-40, 41-42). Seega on tõendatud

kostja väide selle kohta, et õigusvaldkonna eksperdil peavad olema teadmised Euroopa Liidu

tasandil õigusloome loogikast, direktiividest ja määrustest, mis on puutumuses 112 teenusega

ning ta peab suutma toetada kolleege koostöölepingute sõlmimisel välisriigi partneritega.

Järelikult on loodava eksperdi ametikohale lisanduvad uued ülesanded ja töökohale

kehtestatud nõuded oluliselt erinevad võrreldes hageja töölepingu juurde kuuluvale

ametikohale ettenähtud ülesannetega, mistõttu on tõendatud, et tegemist on koondamisteates

väidetud ümberkorraldusega.

13. Üldosakonna eksperdi ametijuhendiga on tõendatud samuti see, et uuel teenistuskohal on

nõutav inglise keele oskus B2 tasemel. Kostja vastuväited selle kohta, et hageja keeldus

ingliskeelsete dokumentidega töötamast, on tõendatud poolte vahelise kirjavahetusega (lk

54). Järelikult eeldas kostja põhjendatult hageja inglise keele puudulikkust. Hageja ei ole

esitanud kostjale ega kohtule tõendit keeleoskuse kohta, mistõttu on hageja väited tema

keeleoskuse vastavuse kohta üldosakonna eksperdi ametijuhendis nõutud B2 tasemele

paljasõnalised. Akadeemia Nord diplomi juurde kuuluv akadeemiline õiend inglise keele

õppekava täitmise kohta ei ole võrdsustatav B2 taseme tõendiga (lk 88).

14. Kostja vastuväited selle kohta, et tal ei olnud pakkuda hagejale teist töökohta, mis oleks

vastanud tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele on tõendatud

koosseisuaruandega ja kostja käskkirjaga nr HK 1.-1/12 26.07.2018, 1.-1/11 01.07.2018 (lk

44, 45-50), millest nähtuvalt on hageja koondamisest teatamise ajal kostjal vabad

teenistuskohad keskuse juhataja asetäitja, päästekorraldaja, logistiku, valvevahetuse juhi,

eksperdi ja peaspetsialisti teenistuskohtadele, mis ei sobinud hagejale haridus-, tervise- ja

füüsilistele nõuetele mittevastavuse tõttu. Konkursside väljavõttega on tõendatud, et hagejale

koondamisest teatamise ajal oli värbamisvaldkonna ekspert vabale ametikohale juba välja

valitud (lk 43). Üldosakonna peaspetsialisti ametijuhendiga on tõendatud, et antud töökoha

eelduseks oli vähemalt 2-aastane töökogemus tööaja planeerimise ja arvestamise valdkonnas

(sh summeritud tööajaarvestuse kogemus) ning 1-aastane töökogemus Riigitöötaja

iseteenindusportaali haldurina (lk 52-53).

15. Hageja ei ole ümber lükanud kostja vastuväiteid selle kohta, et hageja haridusnõuded ei vasta

siseministri 15.02.2011 määrusega nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas

füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ kehtestatud nõuetele.

16. TLS § 89 lõike 3 teise lause järgi korraldab tööandja töötaja täiendusõppe, kui muudatused ei

põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Kostja on põhjendanud, et keelekoolituste

eest tasumiseks ei olnud kostja eelarves raha ette nähtud ning hageja ümberõpe

päästekorraldajaks või logistikuks oleks olnud ebaproportsionaalselt ressursimahukas, kuna

5

tegemist on juristi töökohast täiesti erinevate teenistuskohtadega. Seega ei ole hageja

täiendusõppe mittekorraldamine töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise

aluseks.

17. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

hagejaga töölepingu 21.09.2018 TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks ja TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitise hageja seitsme kuu keskmise töötasu ulatuses 11 876,48 eurot (neto) välja

mõistmiseks jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata

pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik