1-19-2445/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-2445

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-2445 (18231500413) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Berit Paluoja Kriminaalasi J.V süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses P

rokurör Kadi Ruus Süüdistatav J.V

Isikukood: XXX; asukoht: xxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; algharidus; töökoht OÜ ( : x x); tõkendit kohaldatud ei ole; kehtiv kriminaalkaristus Tartu Maakohtu 05.09.2017 otsusega nr 1- -3714 kokkuleppemenetluses KarS § 213 lg 2 p 4 järgi karistati vangistusega 1 aasta, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1-aastase katseaja jooksul (katseaeg 05.09.2017-04.09.2018) toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 alusel käitumiskontrolli nõudeid, mille täitmisest ta vabastati 24.01.2018 Tartu Maakohtu

määrusega seoses erihooldusel viibimisega Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p st 2, § 306 § 309 lg -st 4 ja lgning -st 3 kohus otsustas:

1-19-2445

1. Tunnistada

J.V süüdi KarS §

121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes J.Va lõplikuks karistuseks

20 päeva le

2 kuud vangistust. 3. da liitkaristus Tartu Maakohtu 5. septembri 2017. a KarS § 65 lg 2 alusel moodusta otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 ja 20 päeva

kuud vangistust. 4. andmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates

Ärak J.V a karistuse kandmisele kandmisele toimetamisest. asumisest või tema karistuse 5. -plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku juures tagakaanel

Asitõend – CD

– jätta kriminaalasja juurde.

6. KrMS -

4 ja 9

alusel J.V

§ 175 lg 1 p de , § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista Müürseppa riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja lt

tasu 519,12 eurot ja teise st astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundraha 810 st eurot osa, nimelt kaitsjatasust 200 eurot ja sundrahast 400 eurot, kokku 600 eurot. 7.

4. lause KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor ning makse Pank tegemisel märkida viitenumber 99919700018533 ja selgitus „J.V , kriminaalasi 1-19-2445, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

8. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja tasu ja sundraha osaliselt, s.o summas kokku 729,12 eurot, riigi kanda. 9. kulu 765 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 313) riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervik arju otsuse, mis on kättesaadav H Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 3. mail 2019. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esi . tada apellatsiooni

15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmise st. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. päeva jooksul alates kohtuotsuse Sellisel juhul tuleb esitada 7 resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse

1-19-2445

vaidlustada menetluskulud. Seejärel koosta põhistusi b kohus ainult menetluskulude osas sisaldavat kohtulahendit Maakohtu Tallinna kohtumaja , mis on kättesaadav Harju kriminaalkantseleis 3. mail 2019. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil osas põhistusi sisaldav menetluskulude kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumi seks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S

üüdistus J.V a süüdistatakse selles, et tema 10.03.2018 ajavahemikul 14.20–14.37 x kasutas füüsilist vägivalda x töötajate A H ja A Ki suhtes. Täpsemalt kella 14.20 paiku J.V lõi A H

le jalaga kõhu piirkonda, tekitades talle füüsilist valu. Kella 14.37 paiku J.V kriimustas A Ht näo piirkonnast, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: kriimustused paremal põsel ja punetuse kaelal. Seejärel kinnipidamisel osutas vastupanu ja küünistas Kodu töötaja i kõhtu, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi: X A K

kriimustuse jäljed kõhu piirkonnas. Samuti J.V isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 22.06.2018 ajavahemikul 19.10 19.26 x X Kodu klienti R L – , Harjumaa ründas . Täpsemalt lükkas teda selja tagant vastu selga, mille tagajärjel R. L kukkus näoli kõnniteele. Vastavalt

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardile, olid R Ll 22.06.2018 tuvastatud ninaluude murd, marrastused nina ja al ning suus oli protees (sild) lahti tulnud. käte pe Samuti J.V isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 23.06.2018 kella 15.15 paiku X Kodus aadressil x, X X küla, Harjumaa ründas Kodu töötajat R T. Nimelt haaras tal mõlema käe käsivartest kinni ja tõukas tugevalt kahe käega, mille tagajärjel R. kukkus üle diivani seljatoe teisele poole. Sellise tegevusega tekitas J.V T kannatanule füüsilist valu. Seega pani J.V oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o rva kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitsee Menetluse käik 1.

Harju Maakohtu 8. aprilli 2019 J.V . a määrusega anti

süüdistuses KarS § järgi lühi

121 lg 2 p 3 menetluses kohtu alla. 11. aprillil 2019 toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi. Prokurör taotles J.V

121 l gi ja tema karistamist 9 kuu pikkuse süüditunnistamist KarS § g 2 p 3 jär vangistusega, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta vangistust, ja lugeda lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kaitsja taotles isikule rahalise karistuse mõistmist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2. J.V-le heidetakse ette teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseervat kuritegu.

1-19-2445

3. Maakohus kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale etteheidetava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 10.03.2018 toimepandud tegu

4. 10.03.2018 ajavahemikul 14.20 kuni 14.37 X e la kasutamine Kodus füüsilis vägival J.V X K A H ja A Ki suhtes nii kannatanu ja poolt odu töötajate on tõendatud te tunnistaja isiku ga, ütluste, süüdistatava süü tunnistamise, te läbivaatuse protokolli fototabelite videosalvestuse

ja muude kirjalike tõenditega.

5. Kannatanu A H 10.03.2018 ja 24.04.2018 te ( 2-3; 4-6) kohaselt on ta X Kodu ütlus tl töötaja ja J.V on seal klient. 10.03.2018 kella 14.00 paiku viis ta laoruumi

mõned ravimid , üldruumis olid ka mõned kliendid, sh J.V Müürisepp. J.V oli juba hommikust saadik käitu agressiivselt (lõhkus mööblit ja televiisorit), temast möödudes haaras nud J.V karbist ravimeid ja jooksis koos ravimitega oma tuppa. Kannatanu jooksis koos tegevusjuhataja A Kiga J.V-le ele, kes rel keeras selili ja hakkas kannatanut jär oli voodis kõhuli, seejä jalgadega lööma. Esmalt lõi teda jalaga kõhtu, millega tekitas füüsilist valu.

Karp ravimitega võeti J.V käest ära

ja J.V paiguta ti eraldusruumi. Mõne minuti pärast avastas, et J.V pani eraldusruum J.V tema

is madratsi põlema. Meestöötajad hoidsid a kinni ja võttis J.V juurest tulemasina ära. Seepeale J.V rahunes maha ja ta lasti lahti. Järsku tuli J.V talle

kallale, kriimustades kahe käega ta nägu ja kaela. Tundis suurt füüsilist valu ja põsele tekkinud kriimustus veritses.

6. Kannatanu A H kinnitavad ka tunnistaja A K (tl 19-21 ütlusi i 13.07.2018 antud ütlused ). 10.03.2018 nägi ta, kuidas J.V käte ja jalgadega A H suunas vehkis ning ka pihta sai. Samuti n

H . ägi järgmisel päeval A. näol sinikat ja kriimustust

7. Kannatanu A K te (tl 11-14) kohaselt on ta X Kodu 10.03.2018 i 10.03.2018 ütlus töötaja. reageeris ta paanika signaalile, osakonna töötajad palusid tal aidata suuremat kasvu agressiivset naisklien eraldusruumi toimetada. klient da ti Selle käigus küünistas te kõhtu, lõi jalgadega puruks lillepotte, rabeles ja karjus. Nad ja selle ajaga sulgesid ukse, et hetkeks hinge tõmmata õnnestu madrats põlema panna. Seejärel võeti temalt välgumihkel ära, kustutati s kliendil madrats ja tehti rahustav süst.

8. Kannatanute A K ja A H i ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 36-40), kus on vaadeldud CD-d X Kodu turvakaamerate 10.03.2018 videosalvestisi, millest nähtub J.V agressiivne käitumine sitõendi vaatlusprotokoll liikumine ja . Samuti a (tl 43-44), milles on vaadeldud CD-d kell 14.38 Häirekeskusesse 10.03.2018 saabunud kõne salvestist, millest nähtub politsei kutsumine X Kodusse seoses agressiivse kliendi J.V-ga , kes peksab töötajaid.

9. S a J.V te (tl 45-47) kohaselt üüdistatav 24.04.2018 kahtlustatavana antud ütlus tunnistab ta oma süüd elgitab, et sel päeval kuulis peas hääli, A H haiget tegemises. S le mis käskisid sedasi käituda ega mäleta täpsemalt juhtunut. Lisab, et meesterahvale ei teinud ta midagi. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi osas, milles ta kinnitab, et oli vägivaldne, sest kuulis peas meesterahva häält, kes sundis teda seda tegema. Ekspertiisiaktist

1-19-2445

tulenevalt ei ole välistatud, et isikul võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, kuid ekspert peab seda ebatõenäoliseks; muu hulgas ei oska isik konkreetselt kirjeldada ei häält ega seda, mida see meesterahvas täpselt rääkis. Kohtu hinnangul on süüdistatav teadlik enda isiksushäirest ja ü b kasutada seda ära vastutusest vabanemiseks. Seda kinnitavad omakorda r süüdistatava muud ütlused, kus ta kirjeldab üksikasjalikult enda suhtumist X Kodu töötajatesse ja leiab, et nad käituvad temaga ebaõiglaselt.

10. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav lõi le jalaga kõhu piirkonda A H ja kriimustas A H A K t näo piirkonnast. Seejärel kinnipidamisel osutas vastupanu ja küünistas i kõhtu. Sellise käitumisega tekitas süüdistatav kannatanu tele tervisekahjustusi. Kannatanu A H tervisekahjustusi tõendab isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (tl 7 10), millest nähtuvad - silmaga näht

– kriimustus paremal põsel ja punetus kaelal. avad tervisekahjustused Kannatanu A Ki tervisekahjustusi tõendab isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (tl 15

-18), millest nähtuvad 10.03.2018 tuvastatud silmaga nähtavad tervisek – A K il ahjustused pindmised kriimustused kõhul. Kohus leiab, et kannatanu A Ki ütluste ja temal tuvastatud vigastustega on ümber lükatud süüdistatava ütlused, et meesterahvale ei teinud ta midagi. Kuigi süüdistatav eitab A Ki vigastamist, ka võib see kohtu hinnangul tingitud sellest, et süüdistatav ei tajunud oma tegevust rabelemisel ja töötajate vastupanu osutamisel kannatanu vigastamisena.

11. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine v nt löömine, viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteer peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3

04 p 8). Valulävi -1-1- - ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).

12. Kannatanu te ütluste kohaselt, kui süüdistatav neid lõi ja küünistas tundsid nad füüsilist valu. Vaadates fotosid, kus tervisekahjustus , siis puudub kohtul nähtuvad silmaga nähtavad ed igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka te keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

13. Seega a kannatanule A H on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumiseg le füüsilist valu ja kriimustus paremal põsel ja punetus kaelal tervisekahjustusi, s.o . Samuti s A K tervisekahjustusi, s.o üüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu ja pindmised kriimustused kõhul. eetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on S tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

14. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu A H toime kavatsetusega ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo . Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanule oma agressiivse käitumisega viga teha. A Ki

1-19-2445

suhtes on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest enda kinnihoidmisele agressiivse vastupanu osutamisel pidas , et ta vigastab teist inimest. süüdistatav võimalikuks ja möönis

15. 22.06.2018 ajavahemikul 19.10 19.26 X e la kasutamine – Kodus füüsilis vägival J.V poolt X Kodu kliendi R L suhtes on samuti tõendatud ja seda järgmiste tõenditega.

16. K L on R L eestkostjana (tl 52-57) esitanud 03.07.2018 süüteoteate (tl 48) selle kohta, et 22.06.2018 X R Ld. Kaarel L 12.07.2018 kannatanuna Kodus ründas teine klient tema ema antud ütluste (tl 49 60) kohaselt lük - kas teine klient tema ema R L pikali, mille tagajärjel tekkis ninaluude murd, kriimustused nina peal ja kätel, samuti tuli suus lahti proteesi sild. K. L ei tajunud siiski sündmust vahetult, vaid Kodu töötajate sai sellest teadlikuks X vahendusel.

17. Tunnistaja M P 6.08.2018 ütluste (tl 63-64) kohaselt on ta X Kodu töötaja. Nägi 25.06.2018. videosalvestiselt, kuidas J.V 22.06.2018 klien R Ld kahel korral.

lükkas teist ti Esimesel korral kukkus R. L põõsasse, kust ta tõusis püsti. Teisel korral lükkas J.V R. L kivist tee peale pikali. N L ägi hiljem, et l olid silmad sinised ja temaga rääkides oli kuulda proteeside liikumist suus.

18. S a J.V 6.08.2018 kahtlustatavana antud te ( 84-86) kohaselt üüdistatav

ütlus tl tunnistab ta oma süüd Oli närvis ja lükkas , mille tagajärjel .

R. Ld selja tagant ta kukkus põõsasse proovis põgeneda ja t kukkus nägupidi . Siis R. L ema proovis teda haarata, kuid R. L asfaldi peale. Nägi, et nägu on verine.

R. L Kahetseb tehtut.

19. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav lükkas kannatanut selja tagant pikali, mille tagajärjel R. kukkus näoli kõnniteele. Sellise käitumisega tekitas süüdistatav L

kannatanule tervisekahjustusi

-Eesti Regionaalhaigla patsiendi , mis on tõendatud SA Põhja EMO kaardiga (tl 59-60) - tuvastatud ninaluude murd, marrastused nina ja käte peal ning suus oli protees (sild) lahti tulnud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

20. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannata tagant pikali lükata ja nii ka läks nu selja – Edasi nähtub, et selle teo tagajärjel tekkis kannatanul kannatanu kukkus pikali. ninaluude murd. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas

süüdistataval oli tahtlus ka KarS § 121 lg 1 kirjeldatud tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiksid kannatanul tervisekahjustused. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et sellise teo tulemusena saab kannatanu kindlasti haiget ja asfaldi peale kukkudes vigastused. Seega võivad tekkida ka süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega tervisekahjustus. 23.06.2018 toime pandud tegu

1-19-2445

21. 23.06.2018 kella 15.15 paiku X Kodus füüsilis vägivalla kasutamine J.V poolt e X Kodu R T suhtes nii kannatanu ja tunnistaja kui töötaja on tõendatud ütluste, süüdistatava süü tunnistamise . ga

22. Kannatanu R T on 6.07.2018 esitanud süüteoteat (tl 65) selle kohta, et 23.06.2018 X Kodu e klient J.V Kannatanu R T te (tl 66-68) kohaselt oli ta teda tõukas. 11.07.2018 ütlus 23.06.2018 X Kodus tööl. Toimus jaanipäeva üritus, kuhu J.V-l ei olnud lubatud tulla eelneva agressiivse käitumise tõttu. J.V oli vihane ja loopis toole. Ta kutsus appi teise töötaja Äkki võttis tal käsivartest kinni ja tõukas üle diivani se A H . J.V teda ljatoe, mille tagajärjel ta tundis füüsilist val käsivarte piirkonnas u nii selja kui . A H hoidis S. M A K. üürseppa kinni ja tema helistas 112. Appi tuli veel

23. Tunnistaja A H 6.08.2018 antud te (tl 69-71) kohaselt on ta X . ütlus Kodu töötaja 23.06.2018 kutsus R T ta appi, kuna klient J.V käitub ähvardavalt. Nägi, kuidas klient J.V tegevusjuhendaja R T nii, et ta kukkus ljatoe. tõukas üle diivani se Läks ruttu ja hoidis J.Va kinni. Siis tuli appi veel A K.

24. Ka tunnistaja A K (tl 19-21) kinnitavad seda, et 23.06.2018 i 13.07.2018 antud ütlused kutsuti ta A H kinni hoidma kuni politsei saabumiseni. appi agressiivset klienti S. Müüseppa

25. Kannatanu ja tunnistajate ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 43-44), milles onn vaadeldud CD-d i. Häirekeskusse 23.06.2018 kell 14.40 ja 14.58 saabunud kõnede salvestis Nähtub politsei ja kiirabi kutsumine X Kodusse seoses agressiivse kliendiga, kelleks o J.V li .

26. J.V 6.08 te (tl 84-86) kohaselt oli ta 23.06.2018

.2018 kahtlustatavana antud ütlus lõuna ajal R T peale kuri, et teda peole ei lubatud. R T istus diivani ääre peal, kui ta lükkas teda kahe käega õlgade piirkonda. i oska öelda, kas see võis R T kukkus taha. E talle valus olla. Kahetseb tehtut

, teisi lükata ei tohi.

27. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav mõlema käe haaras kannatanul R. Tl käsivartest kinni ja tõukas tugevalt kahe käega, mille tagajärjel R. T kukkus üle diivani seljatoe teisele poole.

28. Kannatanu ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda üle diivani lükkas, füüsilist valu. tundis ta Kohtul puudub alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

29. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud K koosseisualternatiivi objektiivne arS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe tunnused, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

30. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanu lükkamine

.

31. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 alusel, s.o kuriteo toimepanemine korduvalt. Kuna tuvastatud 4 käesolevas kriminaalasjas on

1-19-2445

e

rinevat tegu, siis tuleb süütegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

32. Õ ja süüd välistavaid asjaolusid koh igusvastasust

us ei tuvastanud. Kriminaalmenetluse käigus määrati J.V psüühilise seisundi kindlakstegemiseks teo toimepanemise ajal

(ekspertiisi määramise ajal menetleti 10. märtsil 2018 toime pandud tegu) kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei esine J.V-l vaimuhaigust või müüd psühhootilist seisundit, kuid tal on sedastatav piirialast tüüpi ebastabiilne isiksushäire (F 60.31), millega kaasnevad muu hulgas emotsionaalne impulsiivsus, pidurdamatus, ärrtavus, meeleolu kõikumised, düssotsiaalne käitumine, hoolimatus teiste isikute kannatuste suhtes. Häire iseloom ei anna siiski alust järeldada, et isik ei saa aru oma käitumise tähendusest või ei ole võimeline seda juhtima. Eksperdi hinnangul oli isik ka teo toimepanemise ajal suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Kohus on kohtuistungil süüdistatava käitumist vahetult tajunud ja ka kohtul ei ole alust järeldada, et isik pani talle etteheidetavaid tegusid toime süüdimatusseisundis. Kõiki tegusid iseloomustab nende spontaansus, mida süüdistatav ise põhjendab eeskätt halva tujuga või sellega, et talle ei meeldinud, kuidas teised inimesed käituvad. See on kooskõlas ekspertiisiaktist tuleneva hinnanguga J.V-l esinevale isiksushäirele ja sellest tulenevate käitumismustritele. Kohus möönab, et sellise isiksushäirega inimesel ongi eelduslikult mõningal määral raskem oma tegusid kontrollida, kuid sellest tulenevalt peab isik enam pingutama, hoidumaks teiste isikute ründamisest.

33. Seega on tuvastamist leidnud, et

J.V oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseerva kuriteo. Karistus

34. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava süüd hinnates lähtub kohus tegude rohkusest ja tervisekahjustuste intensiivsusest. Süüdistatav pani toime erinevat vägivalla ühel juhul oli neli tegu, millest tagajärjeks kaaspatsiendi ninaluude murd. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. ja

35. Kuriteo asjaolusid hinnates leiab kohus on keskmine. Kolmel juhul olid , et isiku süü tervisekahjustused minimaalsed, s.o kriimustused, kuid ühel juhul põhjustati ninaluumurd. Süüdistatav on avaldanud kahetsust, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Samuti arvestab kohus sellega, et kolme kannatanu puhul oli tegemist hooldekodu töötajatega, kelle ülesanne on muuhulgas k vähemalt mingil a raskete klientide rahustamine ehk nad peavad määral olema valmis selleks, et rabelev ja agressiivne klient võib neile kinni hoidmise käigus viga teha. Lisaks arvestab kohus sedagi, et J.V-l esineb isiksushäire, mis küll ei välista kohtu hinnangul tema süüvõimet, kuid siiski raskendab isiku jaoks normikohase käitumise järgimist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J.V-le karistuseks neli kuud vangistust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb kaks kuud vangistust. ja 20 päeva

1-19-2445

36. Teod on toime pandud 10.03.2018, 22.06.2018. ja 23.06.2018, seega Tartu Maakohtu 05.09.2017 otsusega nr 1-17-3714 määratud katseajal (katseaja kestus 05.09.2017-04.09.2018). KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes

2, 4 ja 5 sätestatut. Seega liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta

2 kuud ja 20 päeva vangistust.

37. KarS § 74 lg 5 kolmanda lause kohaselt, ui süüdlane paneb katseajal tahtlikult toime uue k kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike

9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele

2 punktis

pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

38. Kohus ei pea praeguses asjas käitumiskontrolli koos elektroonilise valve kohaldamisega võimalikuks. Tartu Maakohtu 28.12.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-16681 (tl 116-119) nähtub, et J.V paigutati alates 1.01.2019 üheks aastaks tahtevastasele ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldus ja ravirežiimiga hooleka - ndeasutusse erihooldusteenusele, kus J.V viibis ka tegude toimepanemise ajal. Seega süüdistatav viibis niigi tugevalt kontrollitud keskkonnas, mis ei takistanud tal uute süütegude korduvat toimepanemist, ja kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et tulevikus selles osas midagi muutuks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus isiku allutamist käitumiskontrollile piisavaks tagatiseks uute rikkumiste ärahoidmiseks. Isiku viibimine erihooldusteenusel ei võimalda kohtu hinnangul ka üldkasuliku töö tegemist, seda kaitsja ja süüdistatav ka ei taotlenud. Ka Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2018. a määrusest nähtuvalt vabastati J.V katseaja vältel kontrollnõuete järgmise kohustusest seoses tema viibimisega X

Kodus ja võimetusega kontrollnõudeid järgima oma vaimse tervise tõttu.

39. Ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates J.V karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Asitõend

40. Asitõend – plaat kõnesalvestusega – jätta KrMS §

1 CD-plaat videosalvestusega ja 1 CD-

126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Menetluskulud

41. KrMS § 175 lg 1 p de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulud II astme kuriteo - süüdimõistmisega kaasn eurot. KrMS § 180 lg 1 ev sundraha 810 eurot ja kaitsjatasu 519,12 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna süüdistatav asub hoolekandeasutuses ja lisaks sotsiaalsetele toetustele puudub tal kindel sissetulek, siis u süüdistatavalt väljamõistetud menetluskul sid tuleb vähendada. Süüdistatavalt tuleb kaitsjatasust 200 eurot ja sundrahast 400 eurot, s.o kokku 600 eurot. välja mõista KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul

1-19-2445

alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja tasu ja sundraha osaliselt, s.o summas kokku 729,12 eurot, riigi kanda. Samuti KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 313) kulu 765 eurot riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik