1-15-9308/407 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-15-9308 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-9308 (12930000530) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi Viru Vangla taotlus Erik Meieri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

Kaitsja Erik Meier (isikukood 37105054211 viibimiskoht Viru ; Vangla

) ; vabanemisjärgne elukoht: XXX Karistuse kandmise algus .2023 09.09.2014 ja lõpp 09.12 Sven Sillar Kohtuistungi toimumise ajad te 29.04.2019 ja 02.05.2019, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja § 78 p st 2 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: -

Vabastada Erik Meier Viru Maakohtu 13.03.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva Erik Meierile määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 09.12.2023. Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja Erik Meier määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Erik Meierit -de 1- -de 2, 2 järgima KarS § 75 lg 1 p 6 ja § 75 lg 2 p 1, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) - ; elama kohtu määratud alalises elukohas XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-15-9308 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7)

mitte tarvitama alkoholi; 8)

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 10) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis käsitleb mõtlemist ja käitumist; 11) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 Erik Meieri elektroonilise valve pikkuseks 8 lg 3 määrata (kaheksa) kuud. Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Erik Meieri vangistusest vabanemisest.

Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru tema kaitsjale, Vanglale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENTELUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 17.04.2019 Viru Maakohtule materja kinnipeetava Erik Meieri lid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2. Viru Maakohtu kohtumaja 13.03.2018 kohtuotsusega tunnistati Erik Meier s Jõhvi üüdi KarS aastat vangistust. Samuti tunnistati § 256 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaheksa Erik Meier süüdi § KarS 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 184 lg 2 KarS § 1) ja 392 lg 2 p 2 § (alates 01.01.2015 KarS talle steti Kar 63 lg 1 kohaldamisega § 184 lg 2 p 1) järgi ning mõi S § karistuseks üheksa § aastat ja kolm kuud vangistust. KarS 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning Erik Meierile liitkaristuseks aastat ja mõisteti üheksa kolm kuud vangistust. Kar 65 lg 1 alusel liideti aastat 3 kuud S § mõistetud karistusele 9 vangistust Viru Maakohtu 15.01.2018 otsusega mõistetud karistus kolm aastat kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega

ning Erik Meierile liitkaristuseks aastat ja kolm kuud vangistust. Erik Meieri mõisteti üheksa karistuse kandmise algus on 09.09.2014. . Kohtuotsus jõustus 20.04.2018

1-15-9308 3 3. Kinnipidamisasutuses Erik Meieri kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb tema puhul kuritegeliku ühenduse loomises ning sellesse kuulumises, millise tegevusega ohustatakse ühiskonna julgeolekut; narkootilise aine käitlemises; raske tervisekahjustuse tekitamises. Oht on tõenäolisem, kui kinnipeetav jätkab kriminaalse taustaga isikutega suhtlemist ning kui isik soovib teenida kiiret tulu. Oht võib ilmneda konfliktiolukorras, soodusteguriks alkohol. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäoust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav E. Meieri tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 4. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et E. Meier tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata kinnipeetavale E. Meierile käitumiskontroll 24 kuud ja Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas katseaeg kuni 09.12.2023. määrata järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi; E. Meierile - KarS § 75 lg 2 p 4 otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud - tähtajaks asuma tööle 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist või võtma end arvele Eesti - Töötukassas; KarS § 75 lg 2 p 7 mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu

- määratud isikutega – mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba

- osalema saamata; KarS § 75 lg 2 p 8 sotsiaalprogrammis, mis käsitleb mõtlemist ja käitumist; KarS § 75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele kaheksaks kuuks, kui ta on sell andnud. eks eelnevalt nõusoleku 5. Viru Ri 04.2019 ngkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 22. kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Meieri E. ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et Meieri tingim ei soovi võtta osa E. isi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. 6. Kohus rahuldas 02.05.2019 toimunud kohtuistungil E. Meieri kaitsja taotluse ja võttis asja materjalide juurde S M poolt Viru Maakohtule koostatud palve, mille kohaselt kasvatavad nad koos E. Meieriga nend 13 aastast F R M. Ta palub nii enda kui ka F R nimel, et e ühist last: kohus vabastaks E. Meieri vangistusest. Nimetatud palvest tuleneb, et F R on praegu puberteedieas ning isa vangis viibimi tunnetab, et F R on ne mõjub talle eriti raskelt. S. Meier puudu isa poolsest kasvatusest ja autoriteedist. Tal oleks vaja isa nõuandeid, mida ta emana ei oskagi igakord jagada. Nad on praegu kokku leppinud, et Erik Meier hakkab vabaduses igapäevaselt kontrollima F õppetöid. Ta arvab, et igapäevane tegelemine lapsega ja tema R igapäevaelus osalemine mõjub Erik Meierile positiivselt.

Süüdimõistetu välja toodu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil

7. Süüdimõistetu jäi koh E. Meier tuistungil selle juurde, et ta soovib vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta aline poeg ning vabaduses ei olnud ta tõi välja selle, et tal on alae kunagi töötu. Tal olid olemas enda ettevõtted ja ta sooviks jätkata ausat elu ja töötamist. Ta

käib kord nädalas vanglas tööl peaaegu kaks aastat. Tal on üldine külmkapp, mida ta koristab ja siis peseb põrandaid ka. Tal on juba hilja selllest mõelda, kas selle töö tegemine on alandav. Kui ta arvaks, et see on tema jaoks alandav, siis ta ei tegeleks sellega. Tema suhtlusringkonnas ei ole palju kriminaalkorras karistatud isikuid, aga nad on olemas küll. Ta nõustus sellega, et võib-olla ongi selline asi nagu igal inimesel, et ta kordab oma vigu. Samuti tõi ta välja, et kas varem või hiljem tuleb järeldusi sellest teha. Tal lihtsalt ei ole aega selleks, et teha vigu, mis olid eelnevas elus ja soovi tal ka ei ole neid korrata. Ta ei ole sellega nõus, et tema puhul esineb oht kuritegeliku ühenduse loomises ja sellesse kuulumises. Ta ei kavatse luua ega kuuluda kuritegelikku ühendusse. Kui tal oleks plaanis luua kuritegelikku ühendust

1-15-9308 4 või kuuluda sinna, siis ta ei hakkaks töötama sellisel töökohal, kus ta töötab praegu siin vanglas. Enam tal nn kriminaalmaailaga sidemeid ei ole. Selliste suhete katkestamine on võimalik võttes lapi kätte. Tal on enda poegadega väga tihedad suhted ja sidemed. 100% ei ole tema puhul kuritegevus eluviisi lahutamatu osa. Ta ei saa öelda, kas A. P kuritegelik ühendus eksisteerib edasi, kuna ei suhtle nendega. Kui inimene loeb end kuritegeliku ühenduse liikmeks, siis on tema jaoks alandav teha majandustöid. Kui inimene end selle liikmeks ei loe, siis see ei ole see ed katkestasid temaga tema jaoks alandav. Mõned inimes suhtlemise htegi distsiplinaarkaristust ja ta ei loe end kuritegeliku ühenduse liikmeks. Mitte ü tal vanglas ei olnud ja kartseris ta ei viibinud. Prokurör lubas läbirääkimistel, et kui ta asub tööle, annab asjad ära ja nõustub karistusega, siis prokuratuur toetab tema tingimisi ennetähtaega vabastamist. Tema kriminaalasjas olev kaasosaline G. S on vabaduses. Viimati mainitu vabanes tingimisi elektroonilise valvega olles poole karistusest ära kandnud. 8. Süüdimõistetu kaitsja S. Sillar toetas E. Meieri vabastamist. Kaitsja arvates on vaja rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas isik käitus vanglas ja mitte sellele, mida isik on toime pannud. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid, miks peaks keskenduma kuriteole või selle raskusele ei ole. On täiesti selge, et E. Meier on hakanud vangla administratsiooniga koostööle ja on hakanud osalema majandustöödel, mis tegelikult välistab võimaluse luua mingit kuritegelikku ühendust või selles osaleda. E. Meier rääkis õigesti, et läbirääkimistes karistuse üle käsitleti ringkonnaprokuröri A. Aitseniga ka E. Meieri tulevikku. Kui kohus peab nüüd otsuse langetama, siis tuleks arvesse võtta E. Meieri käitumist vanglas, peaks arvestama seda, et tema kaasosaleja G. S vabastati poole aja peal ja seda arvesse võttes ei näe kaitsja takistust, miks ei võiks E. Meierit vabastada. Vangla arvamuse viga seisneb selles, et ei ole antud sisulist hinnangut E. Meieri käitumisele karistuse kandmisel. Prokuröri arvamust põhimõtteliselt ei ole. Seal on märgitud, et ta nõustub vanglaga ehk siis prokuröri sisuline seisukoht selles asjas puudub. Tegelikult on just prokuröri ülesanne kirjutada, et nii raske kuritegu oli ja ei saa teda ennetähtaegselt vabastada. Vanglal ei ole võimalust niivõrd detailselt tutvuda kriminaalasja materjalidega. Tuginendes käesoleval juhul sellele, kuidas E. Meier on ennast üleval pidanud ja kuidas ta end faktiliselt on näidanud, et ta on pööranud selja ka A. P ja tema bandele, siis on selge, et tõenäosus, et E. Meier hakkab mingit ühendust looma v on seda ka e, et ta hakkab alluma õi kuuluma sinna nulli lähedane ja minimeerib se elektroonilisele valvele. Nagu me nägime, et on tekkinud erinev maailmavaade endise kuritegeliku ühenduse liikme A. P. Kõike seda kogumis vaadates ja arvestades E. Meieri alaealise lapse huve, siis kohtul on õige süüdimõistetu vabastada enne tähtaega nendel tingimustel, mida pakkus välja kriminaalhooldaja.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 9. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ja tema kaitsja ning ära süüdimõistetu arvestad ja vangla kirjalikku seisukohta ning ka S. Meieri palvet, leiab, et es prokuröri põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabasta on E. Meieri mine allutamisega elektroonilisele valvele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10. KarS - vabastamise § 76 lg te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse 313 lg kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistet

u vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr , p 9.2). Sellest 3-1-1-18-11

1-15-9308 5 algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 1 järgi kohtule tingimisi 76 lg ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. 11. Käesoleval juhul Jõhvi kohtumaja 13.03 Viru Maakohtu .2018 otsusega tunnistati Erik Meier süüdi KarS § 256 lg 1, § 184 lg 21 p 1 i karistuseks 63 lg 1, järgi ja talle mõistet KarS § § 64 lg 1, § 65 lg 1 üheksa alusel aasta ja kolme kuu pikkune vangistus. Erik Meieri ka stuse ri kandmise alguseks loeti 09.09.2014. 12. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus ehk diskretsiooniõigust - nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega

vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades KarS § s 4 sätestatud kriteeriume. -s 76 lg-

13. E. Meier Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast üheksast aastast ja kolmest kuust

ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et E. Meieri avaldatud elukoht X vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja R M ning A R on XX andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Seega on E. Meieril vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2017.a määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 12-20) . ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet 14. eega formaalsed alus

tingimisi vangistusest Kokkuvõtvalt esinevad s ed süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille - ajaks allutatakse süüdlane KarS § s 75 sätestatud käitumisko - ntrollile. 16. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr

tuvastama 3-1-1-12-17 nähtuvalt mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 6 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu 7 allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 17. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

1-15-9308 6 indi (RKKKo nr ) viduaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid 3-1-1-12-17 . Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses

olles 18. Kinnipidamisasutuse poolt koostatud kinnipeetava see, et iseloomustusest nähtub süüdimõistetu e täitmiskava Meier vangla majandustöödel. individuaals alusel osaleb E. Seda kinnitas E. Meier ka kohutistungil tuues välja, et korra nädalas tuleb tal lapp kätte võtta ja teostada koristustöid, mida ta ei pidanud tema suhtes alandavaks. Seoses vanglas pakutavate majan , et olles juba 20 aastat advokaat on ta aru saanud nii, et kui dustöödega tõi kaitsja välja endine kuritegeliku ühenduse liige läheb koostööle vangla administratsiooniga ja võtab kätte nii öelda švabra, siis sellega on tema elu kriminaalmaailmas lõppenud. Kohtul ei ole alust kahelda kaitsja poolt välja , mida kinnitas ka süüdimõistetu toodu tegelikkusele vastavuses . Arvestades kaitsja S. S

siis tal on poolt välja toodud tööstaaži kaitsjana, saab järeldada, et tulnud nende aastate jooksul enda kaitsealustega suhelda rohkelt ka nelja silma all ning seega suure tõenäosusega on ta ka seetõttu kursis nn allilmas kehtivate kirjutamata reeglitega. 19. Seoses ka see, et E. Meieri käitumisega kinnipidamisasutuses on põhjendatud välja tuua 2017. ja 2018. aastal on ta osalenud vestlustes inspektor-kontaktisiku, psühholoogiga teemadel kuritegelik 2018. ja 2019. aastal on käitumine ning selle põhjustajad ja tagajärjed. toimunud vestlused kriminaalhooldusametnikuga probleemide lahendamise oskuse arendamiseks ning alkoholi tarvitamise kahjulikkusest. Süüdimõistetu E. Meier leidis, et eeltoodud vestlused on olnud talle kasulikumad kui kaaskinnipeetavatega suhtlemine. K kulgenud ja kui innipidamisasutuse iseloomustusest ei nähtu küll, kuidas on need vestlused aktiivselt on E. Meier nendes osalenud ja milliseid mõtteid avaldanud, kuid kuna sellekohane info puudub, siis kohus leiab, et k

kinnipeetu osales õik toimunu on olnud tavapärane ning talle määratud aktiivsusega ning ei avaldanud selliseid mõtteid, mis on vestlustes talt oodatava vastuolus ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud mõttemallidega. 20. Lisaks kinnipeetu osalemisele eeltoodud vestlustes

ndatud ning vanglatöös on põhje positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et E. Meieril puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatu näitab seda, et ta on olnud suuteline alluma vanglas kehtestatud korrale. Isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse on lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91- seega

06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud. 21. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et E. Meieri käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks, kuna tema käitumisele Viru Vanglas ei ole võimalik teha mingeid etteheiteid. Paraku ei ole võimaldatud kinnipidamisasutuses E. Meierile riigikeele osk t, mis aitab use täiendamis samuti kaasa sellele, et süüdimõistetul on lihtsam resotsialiseeruda . Kohtu hinnangul asjaolu, ning suurendab tema läbilöögivõimet tööjõuturul

1-15-9308 7 m , et tema eesti keele oskus on halvenenud seoses ille kohaselt süüdistatav avaldas nördimust selle keele vähese kasutamise võimalusega kinnipidamisasutuses, näitab see seda, et ta ei oleks keeldunud ka riigikeele õppest, mis tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt peaks toimuma 2018-2019. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on süüdimõistetul küll läbimata sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Nimelt pakutakse eeltoodud täitmiskava kohaselt rogrammi läbimise võimalust alles 2023. selle p aastal. Sellel aastal lõppeb ka E. Meieri karistuse kandmise tähtaeg ning selgusetuks jääb, miks selle programmi läbimine on planeeritud selliselt. Kuna süüdimõistetul d programmi läbimise aja just eeltoodu

osas sõnaõigus puudub, siis see asjaolu, et määratud sotsiaalprogramm on läbimata ei mõjuta kuidagi kohtu hinnangut tema käitumisele kinnipidamisasutuses. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles 22. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib E. Meier elama asuda aadressile XXX. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub tema pojale R M. Korteris elab hetkel E. Meieri eksabikaasa vend A. R. Elamispind vastab elektroonilise valve tingimustele. R. M

R

ja A. on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Süüdimõistetu tõi ka välja, et esialgu plaanib ta elama asuda üksinda, kuid tema lähedased isikud elavad lähinaabruses. 23. K-Raha andmetel on Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval täitmata nõudeid summas 23 487, 94 eurot, vabanemisfondi on kogutud 663,91 eurot. Vangistuse jooksul kannab peamiselt raha poeg R. M. E. Meieril oli vabaduses kaks toimivat ettevõtet, mille juhatuse liige ta oli: M OÜ ja M Väidetavalt oli tal võetud k

OÜ. a pangalaene, kuid nende tagasi tuli maksmisega probleeme ei ole olnud. Enda sõnul majanduslikult hästi toime. Töötuse perioode ei ole olnud. Ennetähtaegse vabanemise korral on eksabikaasa S. M A -s garanteeritud. Seda kinnitas E. Meier ka sõnul talle töökoht OÜ kohtuistungil, tuues välja, et vähemalt miinimumpalka on tal võimalik saada eeltoodud äriühingust. 24. Nähtuvalt S. Meieri poolt Viru Maakohtule edastatud palvest 15.04.2019 ei ole süüdimõistetu ka enda endise naisega vaenujalal ning nad ühiselt kasvatavad 13 aastast poega

F R M po . Nende vanem poeg õpib süüdimõistetu kaitsja ja E. M olt kohtuistungil välja toodu kohaselt Tartu Ülikoolis kirurgiks. Eeltoodud andmete alusel on kohtul alus asuda seisukohale, et E. Meieril on vabaduses olemas toetavad lähisugulased, kellega tema ütluste

kohaselt suhted ei ole katkenud ka kinnipidamisasutuses viibides. Nimelt ei ole kohtul alust kahelda sellest, et E. Meieri pereko

nd on teda külastanud ka vangla poolt võimaldatavatel kokkusaamistel. 25. Käesoleval juhul väärib kohtu hinnangul erilist tähelepanu ka S. M alves välja toodu, p mille kohaselt on 13. aastasel F R puudu isapoolsest kasvatusest ja autoriteedist. Eluliselt usutav on ka tema poolt välja toodu, mille kohaselt ei oska ta anda emana kõiki noormehele vajaminevaid nõuandeid. Kohtul ei ole alust kahelda E. Meieri poolt kohtuistungil välja toodus, mille kohaselt ta osales varasemalt enda poja ülalpidamisel ja kasvatamisel. Arvestades F R vanust on eluliselt usutav ka see, et tal on hädasti vaja ka isapoolset kasvatust, sest kõikidel ei möödu puberteediaeg muretult. Arvestades kriminaalasja materjalidest nähtuvat, mille kohaselt on E. Meier suutnud kriminaalmaailmas autoriteedi saavutada, siis ei ole kohtul kahtlust ka selles osas, et ta suudab enda poega suunata õigete asjadega tegelema. Nimetatut kinnitab ka E. Meieri ja tema kai kohtul ei ole ka alust tsja poolt välja toodu, milles kahelda ja mille kohaselt süüdimõistetu vanem poeg õpib ülikoolis. Nimetatu näitab kohtu

hinnangul seda, et süüdimõistetu on esimese poja head tööd ning kasvatamisel teinud see ka räägib tema ennetähtaegse vangi siis avaneb tal võimalus stusest vabastamise kasuks, sest

1-15-9308 8 osaleda ka aktiivselt enda teise poja kasvatamisel. Kui E. Meier hakkab vabaduses igapäevaselt kontrollima F. R. M õppetöid

nagu endised abikaasad on kokku leppinud, siis on süüdimõistetu õhtud ka sisutatud asjaliku tegevusega ning nimetatu aitab ka kaasa E. Meieri edasisele õiguskuulekusele. 26. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles toetavad tema ennetäh Kohtul puudub küll ülevaade tema täpsest majanduslikust taegset vabanemist. olukorrast, kuid samas puudub kahtlus selles, et vabaduses on talle tagatud sellised rahalised vahendid, mis võimaldavad ära elada. Nimetatut kinnitab ka töökoha olemasolu. Samuti kohtul puudub alus kahelda ka selles, et E. Meier pole olnud kunagi töötu ning tal on olemas legaalse äritegemise kogemus olles M OÜ ja M OÜ juhatuse liikmek

s. Kohtu hinnangul ebaseaduslik ja seaduslik majandustegevus kauba vahendamisel erinebki vaid selle poolest, millist kaupa vahend nimetatud atakse ja milliste n.ö lepingupartneritega suheldakse. Mõlemad majandus

tegevused nõuavad organiseerimisvõimet ning lähtuvalt kriminaalasja materjalidest puudub kohtul alus kahelda selles, et süüdimõistetu on võimeline tegelema ka seadusliku riigipiiri ületava majandustegevusega. 27. Positiivsena hindamaks süüdimõistetu elutingimusi vabaduses olles on põhjendatud tuua välja ka see, et kohtu küsimusele, kuidas E. Meier näeb enda edasist elukulgu tõi ta esi

mese asjana välja enda alaealise poja ja ka siis kui kohus andis süüdimõistetule võimaluse midagi

veel lisada enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa tõi ta välja selle, et pojal on raske vanus ja tema jaoks on kõige tähtsam olla poja kõrval praegu. Kohus loo , et süüdimõistetu

dab oli kohtuistungil siiras ja mõtles öeldut tõsiselt, kuna tal on olnud kinnipidamisasutuses piisavalt aega mõelda ja järjestada prioriteete enda elus ning seades lapse heaolu kõige kõrgemale peaks see ka kaasa aitama sellele, et ta eda al ja ei vali kiire spidiselt püsib õigel raj majandusliku kasu saamiseks ebaseaduslikku teed, mis suure tõenäosusega päädib uuesti kinnipidamisasutusse sattumise . ga V

angistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed 28. ning Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu vaieldamatult on eeltoodud alapunktile sest kõige keerulisem leida õige vastus, põhimõtteliselt tuleb kohtul tegeleda ennustamisega. 29. Viru E. Meier tõi kohtuistungil välja, et ta soovib jätkata ausat elu ja töötamist. Nähtuvalt Maakohtu otsusest, mille kohaselt on ta tunnistatud Jõhvi kohtumaja 13.03.2018 süüdi KarS § 256 lg 1, § 184 lg 21 , pole ta varasemalt elanud seaduskuulekat elu ning teda on p 1 järgi karistatud väga tõsiste esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Samuti on ka teda varasemalt veel karistatud kriminaalkorras. Riigikohus on seisukohal (RKKKo nr 3-1-1-12- 17l), et endada vaid toimepandud kuriteo isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhj raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Seega ongi käesoleval juhul võtmeküsimuseks otsustamaks selle üle, kas on põhjendatud E. Meieri ennetähtaegne vabastamine või suuda see, kas kuritegevus on tema eluviisi lahutamatu osa b süüdimõistetu Süüdimõistetu on edaspidiselt elada seaduskuulekalt. ise sellele kohtu küsimusele vastanud, et 100% ei ole kuritegevus tema eluviisi lahutamatu osa. Sellele küsimusele, kas ta nõustub iseloomustuses väljatooduga, et tema probleemi lahendamise oskus on kesine, ta kordab oma vigu ja ei tee neist järeldusi on E. Meier vastanud, et võib olla ongi selline asi nagu igal inimesel, et ta kordab oma vigu. Seda teeb iga inimene, aga kas varem või hiljem järeldusi tuleb sellest teha. Tal lihtsalt ei ole aega selleks, et teha vigu,

mis olid eelnevas elus ja soovi tal ka ei ole neid korrata. 30. Kohtul kuulates E. Meieri vastuseid kohtuistungil jäi mulje, et tegemist on keskmisest intelligentsema kurjategijaga ning seega ei ole talle ka arusaamatu teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos. Seega kohtu hinnangul E. Meieri edasine elukäik sõltub puhtalt tema

1-15-9308 9 valikutest, sest kohtu hinnangul arvestades tema varasemat seaduslikku majandustegevust on ta a elatama legaalsel teel. Kohtul puudub alus ka võimeline end är kahelda süüdimõistetu E. Meieri poolt välja toodus, mille kohaselt on võimalik lappi kätte võttes katkestada suhe nn

kriminaalmaailmaga. Seda, et endised kaaskurjategijad ei saaks sundida teda uuesti kuritegusid toime panema peaks tagama ja jätaksid ta rahule see, et kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele on vajadusel tagatud riigipoolne kaitse ja seda vaatamata sellele, mida nad on eelnevalt toime pannud. 31.

Asjaolu, et E. Meier on enda kuritegelikule karjäärile selja pööranud ja tal ei ole enam tihedat sidet nn allmaailmaga kinnitab kohtu hinnangul ka see, et kinnipidamisasutuse iseloomustuses ei ole andmeid selle kohta, et keegi kuritegelikku ühendusse kuuluv isik või selle isiku lähedane oleks süüdimõistetut kinnipidamisasutuses regulaarselt rahaliselt toetanud. Nimelt on üldteada see, et kuritegeliku ühenduse liikmete toetamist jätkatakse ka kinnipidamisasutuses, et hoida kuritegusid toime pannud isikuid lojaalsetena. Nähtuvalt kinnipidamisasutuse koostatud iseloomustusest on E. Meierile vangistuse jooksul kandnud raha peamiselt poeg R. M. 32. Kohtu hinnangul peaks E. Meieril olema piisavalt motivatsiooni enda elu muutmiseks õiguskuulekuse suunas, kuna ta on kahe lapse isa, kellele peaks ta oma käitumisega olema eeskujuks. Kindlasti võib vastuargumendina välja tuua, et senini ei ole olnud perekond tema õiguskuulekuse garantiiks, kuid varasemalt ei ole E. Meier ka enda nahal tunda saanud, mida tähendab pikaajaline kinnipidamisasutuses viibimine. 33. Käesol räägib E. Meieri ennetähtaegse vangistusest vabastamise kasuks ka see, eval juhul et ta ei vabane lihtsalt niisama vabadusse, vaid ta allutatakse elektroonilisele valvele ning lisaks tuleb tal alluda käitumiskontrollile. Kohus, tutvudes kriminaalhooldusametniku vastavasisulise ettepanekuga,

leiab, et põhjendatud on sellega nõustuda, kuna pakutud tingimused peaksid aitama kaasa sellele, et E. Meier läbib edukalt katseaja. Kohus peab põhjendatuks arvestades E. Meieri süüdimõistmist mh ka KarS § 184 lg 21 p 1 järgi lisada lisakohustusena ka KarS § 75 lg 2 p-s 21 ette nähtud kohustus, s.o käitumiskontrolli ajal ei tohi E. Meier omada või tarvitada narkootilisi aineid. Eriti käesoleval juhul peaks aitama süüdimõistetu edasisele õiguskuulekusele kaasa KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määratav lisakohustus, s.o mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata , mi

(v.a lähisugulased) s minimeerib võimalust kuritegeliku ühenduse loomiseks või selle liikmeks olemiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E. Meier kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega (8 kuuks) ning ühes lisakohustuste määramisega. KarS § 76 lg 5 kohaselt on katseaja pikkuseks ära kandmata karistusaja pikkus, s.o kuni 09.12.2023. Käesoleva määruse jõustumisest kahe aasta jooksul peab täitma KarS § 75 lg 1 p E. Meier -des 1- -des 2, 2 6 ja § 75 lg 2 p 1, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. 34.

Lisaks räägib käesoleval juhul süüdimõistetu E. Meieri ennetähtaegse vabastamise kasuks ka see, et ta on varasemalt vabanenud kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt 1 aastase katseajaga ning siis täitis ta käitumiskontrolli - nõudeid kor puudub alus arvata, et käesoleval juhul oleks tema käitumine rektselt. Kohtul käitumiskontrolli ajal teistsugune ning elektroonilise valve all viibimine on väga tugev kontrollmehhanism, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus E. Meier viibib. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla piirab kinnipeetava elu ja aitab ka samm- sammult kohaneda eluga vabaduses ning korraldada seda selliselt, et hilisemalt ei oleks õiguskaitseorganitel põhjust teha talle mingeid etteheiteid. 35. Samuti ei saa kohus arvestamata seda, et E. Meieri kriminaalasjas olev jätta kaassüüdimõistetu vabastati Viru Maakohtu 16. oktoobri 2018. a määrusega vangistusest G. S

1-15-9308 10 tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele mõisteti . Nimelt ka G. S kriminaalasjas nr 1-5-9308 süüdi mh KarS § 256 lg 1 järgi, s.o kuritegeliku ühenduse organiseerimises. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et eeltoodud riigipoolne usaldus ei ole

ennast õigustanud ning kohus ei näe, et käesoleval juhul oleks E. Meieri ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel faktilised asjaolud märkimisväärselt erinevad. Kohus leiab, et erinevate sarnases olukorras olevate isikute karistusõiguslik kohtlemine ei saa oluliselt erineda, kuna

see ei oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. 36. Kohtul ei ole alust kahelda ka süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt välja toodus, mille kohaselt üheks kokkuleppe sõlmimise tingimuseks oli ka see, et prokuratuur toetab E. Meieri ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei ole küll otud prokuratuuri seisukohaga ennetähtaegse se vabastamise küsimuse otsustamisel. Samas inimlikust aspektist vaadatuna pole välistatud, et nimetatud asjaolu oli ka üheks motivaatoriks, miks E. Meier üldse nõustus kriminaalasja arutamisega kokkuleppemenetluses, kus paratamatult ei toimu tõendite sama põhjalikku uurimist nagu Harju Maakohtu 07.09.2016 üldmenetluses. Kõrvutades E. Meieri suhtes tehtud otsust ja Viru Maakohtu 15.01.2018 otsust kuulus nii A. P nähtub neist, et süüdimõistetu juhitud kuritegeli H kui ka juhtis kku ühendusse vähemalt alates 2013.a alludes vahetult P enda kuritegelikku ühendust hiljemalt juuni 2009, mille ebaseaduslikku tegevust finantseeriti ka mh A. P ja P. H rahalistest vahenditest. Seega käesoleval juhul arvestades eeltoodut kohtu hinnangul täielikku selgust selles ei ole, milline oli 2009.a kuni 2013.a E. Meieri roll nn kuritegelikus maailmas. 37. puudub kohtul alus kahelda selles kantud Arvestades kõike eeltoodut , et praeguseks ära karistus on täitnud enda eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest loobuma. Sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ on süüdimõistetul võimalik läbida ka vajadusel kriminaalhoolduse ajal ning ka selle läbimata jätmine ei ole kohtul hinnangul selliseks asjaoluks, mis annaks aluse asuda eitavale seisukohale E. Meieri ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel. 38. , et E. Meieri on Kokkuvõttes leiab kohus tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud, kuna karistuse eesmärk on saavutatud ning tema poolt uute toime pandavate kuritegude toimepanemise risk on minimaalne. Seda kinnitab kohtu hinnangul see, et ta on aastaid võtnud vanglas koristu kätte näidates sellega, et ta svahendi on enda meelt parandanud ja tahab enda elu muuta ning edaspidiselt elada seaduskuuleka kodanikuna kasvatades enda lapsi vabaduses olles. Nimetatu viitab ka sellele, et ta on valmis katkestama sidemeid kriminaalse maailmaga ning seega ei pea kohus põhjendatuks jätta teda vabastamata tema poolt toime pandud kuritegude kriminoloogilise eripära tõttu. Kuritegeliku ühenduse juhte saab küll pidada inimesteks, kelle jaoks on kuritegevus eluviisi lahutamatu osa ja kes on omaks võtnud n.ö kriminaalse maailma subkultuurilased hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka välistel põhjustel väga ebatõenäoline. Samas esineb alati erandeid ning kohus leiab, et E. Meier on enda käitumisega kinnipidamisasutuses näidanud, et ta kvalifitseerub just viimati nimetatuks, sest suur arv kinnipeetuid, kes viibivad temaga samas osakonnas, . Seega ei hoia ei nõustu vangla poolt pakutavatel majandustöödel osalemisega kohtu hinnangul E. Meier au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, mille kohaselt on koristustöö tegemine tema staatusega persoonile väärikust alandav ning samuti ei muretse ta enda autoriteedi kadumise pärast nn allmaailmas, mis viitab sellele, et ta soovib enda senist käitumismustrit muuta ja mitte korrata tehtud vigu. 39. Asjakohane on kohtu hinnangul siin osutada ka sellele, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla ei vabane isik karistusest, vaid ta kannab käitumiskontrollile alludes selle ära kergematel tingimustel kohustudes kriminaalhoolduse all viibides õigustama talle osaks saanud võimalust kanda karistust vabaduses olles.

1-15-9308 11

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik