Legislator Case Law & Legislation
2-19-2255/23 AI generated

2-19-2255/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-19-2255/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta läbi vaatamata La Vita Vera UÜ hagi Priit Posti (pankrotis) pankrotihaldur TERMINAL vastu nõude tunnustamiseks Priit Posti (pankrotis) pankrotimenetluses.

Legislator headnote

AI generated

2-19-2255/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Jätta läbi vaatamata La Vita Vera UÜ hagi Priit Posti (pankrotis) pankrotihaldur TERMINAL vastu nõude tunnustamiseks Priit Posti (pankrotis) pankrotimenetluses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-19-2255

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-2255

Tsiviilasi

La Vita Vera UÜ hagi Priit Posti (pankrotis) pankrotihaldur

Vladimir Kutšmei, OÜ TOOMEMAA, Osaühing ProInkasso

ja AS TARTU TERMINAL vastu nõude tunnustamiseks

Priit Posti (pankrotis) pankrotimenetluses

Menetlustoiming

hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja La Vita Vera UÜ (rk 12979686; asukoht Ülikooli 6a-610,

51003 Tartu), seaduslik esindaja juhatuse liige Siim Kuusik, e-

post siim@paragrahv.ee;

kostja I Priit Posti (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei

(Jakobi 23, 51006 Tartu; vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee);

kostja II OÜ TOOMEMAA (rk 10851696; asukoht Tähe 127a,

50113 Tartu), lepinguline esindaja Johannes Moor, e-post

johannes@magis.ee;

kostja III Osaühing ProInkasso (rk 11078689; asukoht Vinkli 8,

50411 Tartu), lepinguline esindaja

Keidi Kõiv, e-post

menetlus@ejlegal.ee;

kostja IV AS TARTU TERMINAL (rk 10171518; asukoht Tartu

terminal/1, Kärkna küla, Tartu vald, 60513 Tartu maakond),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Tanel

Pürn,

e-post

tanel@purntubin.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata La Vita Vera UÜ hagi Priit Posti (pankrotis) pankrotihaldur

Vladimir

Kutšmei,

OÜ TOOMEMAA,

Osaühing

ProInkasso

ja

AS TARTU

TERMINAL vastu nõude tunnustamiseks Priit Posti (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Menetluskulud jätta La Vita Vera UÜ kanda.

3. Jätta Priit Posti (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu.

4. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-2255 OÜ TOOMEMAA menetluskulude rahaliseks

suuruseks 240 eurot (lepingulise esindaja kulud).

5. Välja mõista La Vita Vera UÜ-lt OÜ TOOMEMAA kasuks menetluskulud 240 eurot.

6. Välja mõista La Vita Vera UÜ-lt OÜ TOOMEMAA kasuks viivis menetluskuludelt

240 eurot alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-2255 Osaühing ProInkasso menetluskulude rahaliseks

suuruseks 180 eurot (lepingulise esindaja kulud).

8. Välja mõista La Vita Vera UÜ-lt Osaühing ProInkasso kasuks menetluskulud

180 eurot.

9. Jätta AS TARTU TERMINAL menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata

menetluskulude nimekirja kohtule tähtaegselt esitamata jätmise tõttu.

Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates (TsMS § 427 ja § 661 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on La Vita Vera UÜ (hageja) hagi Priit Posti (pankrotis)

pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (kostja I), OÜ TOOMEMAA (kostja II), Osaühing ProInkasso

(kostja III) ja AS TARTU TERMINAL (kostja IV) vastu nõude tunnustamiseks Priit Posti

(pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Kostjad II-IV esitasid kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostjate II-IV eeldatavate

menetluskulude katteks tagatis ja tagatise tähtaegselt andmata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata.

3. 20.03.2019 määrusega rahuldas kohus osaliselt kostjate II-IV taotluse ja kohustas hagejat

16 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

alates

andma

kostjate II-IV

eeldatavate

menetluskulude katteks tagatis – kostja II menetluskulude katteks 1200 eurot, kostja III

menetluskulude katteks 900 eurot ja kostja IV menetluskulude katteks 1200 eurot. Määruses hoiatas

kohus hagejat, et tagatise tähtpäevaks andmata jätmisel jätab kohus hagiavalduse kostjate II-IV

taotlusel läbi vaatamata.

4. Hageja sai viidatud kohtumääruse kätte 20.03.2019. Hageja määrust ei vaidlustanud, kuid esitas

04.04.2019 kohtule menetlustähtaja pikendamise taotluse, mille kohus 08.04.2019 rahuldas,

kohustades hagejat tagatist andma hiljemalt 18.04.2019. Hageja ei ole oma kohustust – anda

kostjate II-IV eeldatavate menetluskulude katteks tagatis – määratud tähtpäevaks täitnud.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 12 sätestab, et kohus jätab hagi läbi

vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate

menetluskulude katteks.

Kuivõrd hageja ei ole andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostjate II-IV eeldatavate

menetluskulude katteks ja kostjad II-IV on TsMS § 197 alusel taotlenud sel juhul hagi läbi

vaatamata jätmist, jätab kohus La Vita Vera UÜ hagi Priit Posti (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir

Kutšmei, OÜ TOOMEMAA, Osaühing ProInkasso ja AS TARTU TERMINAL vastu nõude

tunnustamiseks Priit Posti (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata.

6. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kohus peab vajalikuks selgitada, et tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatust ei tagastata

tasutud riigilõivu, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei anna kohtu määratud

tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel ka määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 4 sätestab,

et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka menetlust lõpetavas määruses.

10. Kostja I on 22.04.2019 teatanud kohtule, et temal menetluskulud puuduvad, mistõttu jätab

kohus kostja I menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude

puudumise tõttu.

11. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II menetluskuluks lepingulise esindaja

õigusabikulud 500 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja II kinnitab avalduses, et kõik menetluskulud

on kantud seoses antud tsiviilasjaga ja et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja II palub hagejalt menetluskulud taotletud suuruses välja mõista ühes kohustusega tasuda

menetluskuludelt viivist.

12. Kostja III menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja III menetluskuluks lepingulise esindaja

õigusabikulud 324 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja III kinnitab avalduses, et kõik menetluskulud

on kantud seoses antud tsiviilasjaga.

Kostja III palub hagejalt menetluskulud taotletud suuruses välja mõista.

13. Kostja IV ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja käesoleva ajani esitanud, mistõttu jätab

kohus kostja IV menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata menetluskulude nimekirja

kohtule tähtaegselt (29.04.2019) esitamata jätmise tõttu.

14. Kohus leiab, et kostjate II ja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on põhjendatud

ja tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude korral lähtuda nende

vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise

eest.

Asja materjalidest nähtuvalt on antud tsiviilasjas kostjaid II ja III esindanud õigusbüroode juristid

Johannes Moor ja Keidi Kõiv, olles kostjate II ja III lepingulisteks esindajateks TsMS § 218 lg 1 p 2

mõttes. Kohus märgib, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist

saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate II ja III lepinguliste esindajate kulud kokku kostjal II

500 eurot ilma käibemaksuta ja kostjal III 324 eurot ilma käibemaksuta. Õigusbüroos töötava juristi

tasu vastavalt 120 eurot ja 90 eurot tunnis ilma käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada

mõistlikuks tasuks.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige hagiavalduse ja selle

lisade läbitöötamises ning menetluskulude tagatise taotluse koostamises ajakuluga kostjal II kokku

4 tundi 10 minutit ja kostjal III kokku 3 tundi 36 minutit.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostjad II ja III esitanud kohtule taotlused tagatise andmiseks

menetluskulude katteks.

Kohus loeb õigusabikulud, mis on seotud hagiavalduse tutvumisega ja taotluste koostamisega

tagatise andmiseks kostjate II ja III eeldatavate menetluskulude katteks, põhjendatud ja vajalikuks

kostjal II

summas

240 eurot

(2 tundi × 120 eurot)

ning

kostjal III

summas

180 eurot

(2 tundi × 90 eurot). Kohus on seisukohal, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine (sh teiste

kostjate taotlused ja hageja seisukoht), õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga

nõupidamised/arutelud nii büroosisesed kui telefoni teel hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja

õigusabi

osutamiseks

tehtavate

toimingutega,

mille

väljundiks

on

kohtule

esitatav

menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest,

missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus lähtub

siinjuures ka asjaolust, et kostjate II ja III esindajate kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et

menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et taotluste koostamine ei

ole esindajatele olnud õiguslikult keerukas (samasisuline taotlus on esitatud tsiviilasjas nr 2-19-

2263). Kohus märgib veel, et kohtu määruste (menetluskulude katteks tagatise andmiseks

kohustamine) ja kirjadega (menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja määramine) tutvumise

näol ei ole kohtu arvates tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda

vastaspoolelt.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus kostjate II ja III avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-19-2255 kostja II menetluskulude

rahaliseks suuruseks 240 eurot (lepingulise esindaja õigusabikulud) ja kostja III menetluskulude

rahaliseks suuruseks 180 eurot (lepingulise esindaja õigusabikulud). Nimetatud summad kuuluvad

hagejalt kostjate II ja III kasuks väljamõistmisele.

15. Kostja II taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostjate II kasuks välja viivise

menetluskuludelt 240 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik