1-18-7318/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-18-7318 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo,

Olga Nõmmemees Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

Kaitsja

H.F , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kalju Kutsar Asja läbivaatamise kuupäev 02.05.2019 avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega H.F

elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.F tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.F Tartu Maakohtu 05.10.2018

424 lg on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS §

-

65 lg 2, 68 lg 1 alusel järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § de lõplikult liitkaristusega aasta 1 kuu vangistust.

15 päeva Karistuse kandmise . algus 14.08.2018 29.09.2019 ja lõpp

H.F andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamiseg a.

2(4)

Kinnipidamisasutusest H.F kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama l vanema juurde aadressile xxx. Eramu vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. te

Vanemad andsid nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks nende elukohas. 21.02.2019 vangla poolt tehtud Politseija Piirivalveametile (PPA) ettepanek H.F-i alalise elamisõiguse lõpetamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks, kuid see menetlus on PPA poolt veel algatamata. Isikul on haridus. aduses ametlikult ehitusel põhi Töötas vab mitte . Kinnipeetav soovib riigikeelt vanglas õppida. Kinnipeetava käitumine näitab, et vabaduses ta ei olnud hariduse jätkamises eriti motiveeritud, kuna ei teinud jõupingutusi kutse omandamiseks. Sooritas varguse majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vanglas keeldus tööle asumisest. Isikul on 1292,09 eurot. võlgnevusi Käitumiskontrolli perioodil oli H.F tegevusetu ning vanemate ülalpidamisel. Vanglast vabanemisel puudub kindel töökoht, seega nõuete likvideerimine on vähetõenäoline. Vanemate sõnul on nad valmis poja vanglast vabanemisel tagama talle eluks vajaliku kuni poja iseseisvumiseni. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja vend. Suhted perekonnas on head ja toetavad, kuid kinnipeetav sooritas vägivaldse kuriteo koos vennaga. Kinnipeetav isa on ühel korral kriminaalkorras karistatud.

Kinnipeetava suhtlusringkonna kuulusid kriminaalse taustaga inimesed, kellega enam ei suhtle ega kavatse. Vanglal ei ole andmeid, et kinnipeetav oleks kellegi surve all kuriteo sooritanud. Kinnipeetav käitus riskivalt ega hoolinud oma tegude tagajärgedest, millele viitab ka

viimane liiklussüütegu. Isik on karistatud joobes juhtimise eest ning AS § 71 järgi.

Alkoholi kuritarvitamist eitab ning üritab ennast õigustada. Kinnipeetava sõnul tarvitas alkoholi harva, kuid vangla hinnangul isik võib varjata alkoholi tarvitamist ja tal siiski esinevad probleemid alkoholi tarvitamisega. Isik on tarvitanud kanepit ning karistatud NPALS § 15¹ lg 1 järgi.

Isik on kriminaalkorras karistatud 3 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda.

Kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo ning tarvitas alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetava käitumine viitab sellele, et ta ei väärtustanud ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning ei teiste näinud mõtet oma käitumist heaolu nimel piirata. Kinnipeetav räägib, et on motiveeritud elama seaduskuulekalt, kuigi vajab selleks abi ja toetust. Kinnipeetava sõnul vangistus on teda mõju mõtlemapanevalt ning ta on sellele järgnevalt valmis oma tanud eluviisi muutma.

Uue kuriteo to 47% imepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 72% . Vangla ei toeta H.F

ennetähtaegset vabastamist.

H.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole

e vabastamisega . nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsa arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu

ning arvestades kirjalikku arvamust, leiab, et H.F prokuröri tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on

istusest vabastamine hjendamata ja liialt süüdimõistetu ennetähtaegne vang põ ennatlik. Kohtule on esitatud materjalid elektroonilise valvega vabastamiseks, mille võimalus avanes 16.01.2019. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 02.04.2019. Seega kaalub kohus nii elektroonise valvega kui ka ilma selleta tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust.

3(4)

KarS § 76 lg tähtaega

4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise

ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu i on üks l on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristus . Isikul on vabanemisel olemas elukoht ning garanteeritud t öökoht. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama Võru vanema juurde aadressile te 35a, Valga. Eramu vastab elektroonilise valve tingimustele.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole , kuna isikul on 1 täidetud

kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

H.F pani

viimase kuriteo toime . katseajal ning eelmine karistus pöörati seoses sellega täitmisele

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes pani uue kuriteo toime katseajal, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal.

Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

Varasemalt on kohus andnud isikule võimaluse kanda karistust vabaduses, kuid mis kahetsusväärselt ebaõnnestus, kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel 29.09.2019 ligi 5 kuud vangistust, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et küllalt

karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada

.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

4(4)

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõi lähedaste stetu pingutusi (kindel elukoht ja

olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhte Isiku ennetähtaegsele vabanemisele on vastu s. nii vangla kui ka prokuratuur.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. on käesoleval Kohus

ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Kõik ülaltoodu käib nii elektroonilise valvega kui ka ilma selleta tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse kohta.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu H.F-i temale Tartu Maakohtu 05.10.2018 vangistuse kandmisest otsusega mõistetud tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko