4-19-1762/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2019, Võru Väärteoasja number 4-19-1762 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti taotlus R.R-ile asenduskaristuse määramiseks Süüdlane

R.R . Isikukood XXX; elukoht teadmata Kohtuvälise menetleja otsus

Politseija Piirivalveameti 5. oktoobri 2016 otsusega nr 2302,16,014212 liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi määratud rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot Kohtutäitur Tartu kohtutäitur Anne Böckler

RESOLUTSIOON

1. J tta Politseiä ja Piirivalveameti taotlus R.R-ile määratud rahatrahvi asendamiseks rahuldamata.

2. - Määruse koopia saata Politsei ja Piirivalveametile ja Tartu kohtutäitur Anne Böcklerile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates

päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama ( VTMS)

väärteomenetluse seadustiku ( § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2).

PÕHIOSA

Asjaolud

1. 5. oktoobri 2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,014212 karistati R.R liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Otsus jõustus 21. oktoobril 2016.

2. Polits - ei ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26. märtsil 2019 Tartu Maakohtule taotluse otsustada karistusseadustiku § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel trahvi asendamine arestiga.

Taotleja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes

täitemenetlust. 20. detsembril 2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi

täitmise võimatusest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara sealhulgas registervara

olemasolu ja töötamise registreid ning tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, millele saab

sissenõude pöörata. Võlgnik ei tööta ning tema kontodel puuduvad ka muud sissetulekud.

2

Võlgnikule kuulub sõiduk Mercedes Benz E 220 Diesel väljalaskeaasta 1997, kuid sõidukil - puudub ülevaatus ja liikluskindlustus, sõiduki asukoht ei ole kohtutäiturile teada ja sõidukile

on seatud käsutamise keelumärge. Võlgnikule kuulub ka kinnisvara, kuid sellele on teine kohtutäitur seadnud käsutamise keelumärke. Seega pole süüdlasel sissetulekut ega vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

3. Kohus üritas toimetada R.R-ile istungikutset kohta, kus ta kohtule teada olevate

andmete järgi kunagi elanud oli:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid kutse tagastati kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „hoiutähtaja möödumisel“. Ka proovis kohus toimetada R.R-ile

istungikutset kätte elektrooniliselt. Kohus saatis 29. märtsil 2019 kutse R.R meiliaadressile õnnestunud, sest R.R xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx. Seegi ei ei saatnud kohtule kinnitust kutse kättesaamise kohta.

Kohtu seisukoht

4. VTMS § 211 lg teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja -st 3 tulenevalt avalduse

rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik. Praegu see kohtu hinnangul võimalik ei olegi ja seda järgmistel põhjustel.

5. Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus VTMS § 211 lg 11

ls 1 järgi süüdlase osavõtul. Seega eeldab PPA avalduse rahuldamine möödapääsmatult R.R kohtusse ilmumist. Kohus on üritanud R.R mitmel viisil istungile kutsuda. Kohtul ei õnnestunud R.R-ile istungikutset kätte toimetada tema võimalikus elukohas ega e-kirja teel. Niisiis ei ole kohtul võimalik R.R tema asukoha mitte teadmise tõttu istungile kutsuda, mistõttu ei ole tulenevalt VTMS § 211 lg 11 esimesest lausest võimalik PPA taotlust rahuldada.

6. Tõsi, kui R.R kohtusse toimetamine osutuks mõne kohtu käsutuses oleva vahendi

abil võimalikuks, ei saaks PPA taotluse rahuldamist automaatselt võimatuks lugeda. Niisuguse

vahendina tuleksid kõne alla PPA lt andmete pärimine või tagaotsimine (ja sellele järgnev - sundtoomine).

7. Kohus ei näe mõtet küsida PPA lt informatsiooni R.R elukoha kohta. Nimelt on -

PPA (erinevalt varasemast) viimasel ajal keeldunud mitmes teises väärteoasjas süüdlase elukoha andmete esitamisest (vt nt Tartu Maakohtu 11. aprilli 2019 asjas nr 4-19-528 määrus (Hirve)). - e

Seetõttu pole mõtet PPA le järel pärimist teha.

8. Tagaotsimist väärteomenetluse seadustikus reguleeritud ei ole. See aga ei tähenda, et

väärteomenetluses ei saa kedagi tagaotsitavaks kuulutada: isiku tagaotsitavaks kuulutamise võimalus avaneb VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 140 alusel. KrMS §

140 lg 1 kohaselt võib tagaotsitavaks kuulutada kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud § s 170 nimetatud mõjuva KrMS -

põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Seega saab isiku kuulutada tagaotsitavaks kahel juhul: 1) ta ei ole kutse peale ilmunud KrMS § s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja - tema asukoht ei ole teada või 2) ta hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale. R.R puhul ei kohaldu kohtu hinnangul kumbki neist alternatiividest.

9. Esimene alternatiiv eeldab kohtukutse kättesaamist: vastasel juhul pole võimalik rääkida sellest, et isik ei ole „kutse peale ilmunud“. R.R ühtegi kohtukutset kätte saanud ei ole.

3

10. Ka kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidumise alternatiiv praegu ei kohaldu. Esiteks võiks öelda, et praeguses menetluses ei ole tehtud mingit kohtuotsust, mistõttu langeb see alternatiiv juba sel põhjusel ära. Tõsi, väärteomenetluses võib olla põhjendatud tõlgendada KrMS § 140

lg 1 elementi „kohtuotsus“ laiemalt kui seda puhtalt grammatiliselt teha saaks. Nii võiks proovida väita, et „kohtuotsus“ ei tähenda mitte üksnes kohtu tehtud otsust, vaid ka kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsust. Aga ka sellisel juhul ei oleks KrMS § 140 lg 1 eeldused

täidetud. Seda seepärast, et pole alust eeldada, et R.R on 5. oktoobri 2016 otsuse täitmisest kõrvale hoidunud: kohtul puudub igasugune teave selle kohta, miks on trahv jäänud

tasumata. Lisaks oleks sellele argumendile tuginemine ebaloogiline seetõttu, et pikka aega

üritas trahvi kätte saada kohtutäitur: trahvi kätte saamiseks on ette nähtud täitemenetlus ja poleks põhjendatud heita praeguses asenduskaristuse mõistmise menetluses isikule ette seda, et ta hoidis trahvi maksmisest kõrvale. Viimaks on võimalik tõlgendada KrMS § 140 lg 1 alt ehk 2 nii, et see peab silmas praegusest asenduskaristuse menetlusest kõrvale hoidumist. Sellegagi aga praegu tegu ei ole. Nimelt ei ole kohtul mingeid andmeid selle kohta, et R.R on jätnud sihilikult kohtusse tulemata. Sellist järeldust ei saa teha selle põhjal, et ta ei ela kohtule

teada olevas kohas: selleks võib R.R olla menetlusest kõrvale hoidumise kõrval

lugematu hulk

muidki põhjusi.

11. Eelöeldu tähendab, et R.R ei saa praegu ka tagaotsitavaks kuulutada (ja tabamisel sundkorras kohtusse tuua).

12. Niisiis on PPA taotluse rahuldamine võimatu ja see taotlus tuleb VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata jätta.

/allkirjastatud digitaalselt/