4-19-1633/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-19-1633

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2019.a Tallinn

as Väärteoasja number 4-19-1633 (2303,19,000245) Kohtukoosseis kohtunik Kristina

Väliste Kohtuistungi sekretär Leili Merila Tõlk Ines Üprus Väärteoasi E.U väärteoasi LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

E.U ; ik: XXX; elukoht: X ; kodakondsus: XX määratlemata töökoht: ; puudub.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Merit Saarm

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik E.U kaitsja Kaupo Süvaoja

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ja VTMS § 83 p 2, § 107–111, § 113, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.U 01.03.2019.a toime pandud väärteos § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi ja mõista KarS § 63 LS

lg-st 1 LS alusel karistuseks arest 20 lähtuvalt § 201 lg 2 (kakskümmend) päeva.

E.U poolt aresti kandmise alguseks lugeda tema karistuse kandmisele ilmumise päev.

2

Kohustada ilmuma PPA E.U Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses

se (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla,

Rae vald, Harjumaa) hiljemalt 20.05.2019.a. Tähtaegselt

aresti kandmata jätmisel kohaldada E.U suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates lõpposa

15.04.2019.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates 03.05.2019.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti P Tallinna kordoni -Harju õhja prefektuuri piirivalvebüroo Lääne piirivalvur M T poolt on 01.03.2019.a. koostatud selle väärteoprotokoll nr 20190301393201

kohta, et 01.03.2019.a. kella 23.32 ajal juures, liikudes

E.U XXX Rannamäe tee suunas, juhtis mootorsõidukit , isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas Rover 620 reg nr XXX õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui ; tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,73 mg

0,78 ;

± 0,05 mg/l juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus E.U sellega LS § 69 lg 3 § 90 lg 1 p nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 § 201 lg

ja 1, 3 ja 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles

ja E.U süüditunnistamist mõista talle karistuseks 15 päeva aresti, arvestades seda, et isik on jätkanud uute süütegude

toimepanemist, kuigi tal on mitmeid karistusi liiklusrikkumiste eest nii väärteo- kui

kriminaalkorras, kuid ka Rahatrahvi kohaldamine ei ole need pole mõju avaldanud.

põhjendatud, kuna isik ei ole eelmisi trahve asunud tasuma ja see ei mõjutaks teda eripreventiivselt süütegudest hoiduma. Menetlusalune isik E.U tunnistas end kohtus süüdi ning selgitas, et ta soovis vaid auto

lähedal asuvasse koju ära viia, kuna elukaaslane oli lahkunud ning tema koos autoga maha jätnud. Enda sõnul oli ta joonud mitu pudelit õlut, juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud, kuid

ta tunneb vajalikke liiklusmärke a, et on oma käitumist . Ta palus arvestad parandanud ja ei nõustu aresti kohaldamisega.

Menetlusaluse isiku kaitsja märkis, et arvestada tuleb seda, et E.U on oma tegu tunnistanud ja palus talle määrata karistuseks mitte kandmisele kuuluvat aresti, vaid üldkasulik töö.

3

Kohtu seisukoht

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid

ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte jõudis järeldusele, et isiku seisukoh , ad süü on väärtegude toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega, mida kohus uuris ning kohtus üle kuulatud menetlusaluse isiku enda ütlustega kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud

väärte E.U gude toimepanemine poolt.

E.U poolt mootorsõiduki juhtimi ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust

ne

omamata ning lubatud alkoholi on fikseeritud 01.03.2019.a koostatud piirmäära ületades väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav E.U viibimine sündmuskohal antud rikkumis

tega seonduvalt (tl 4-5). Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil täielikult antud rikkumiste toimepanemist ning selgitas, et sõidukit asus ta juhtima põhjusel, et tema kaaslane, kes juhtis sõidukit eelnevalt oli tüli käigus lahkunud

ja ta soovis sõiduki ära toimetada ja koju sõita. E.U andis ütlusi ka selle kohta, et oli varasemalt sõidukis kaassõitjana mitu pudelit õlut joonud ning aeg sõiduki juhtima asumiseni oli lühike, samas juhtima asudes tundis ta ennast normaalselt. Samuti tunnistas ta, et tal puudub juhtimisõigus, kuid liiklusmärke ta tunneb. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul E.U poolt süü täielik tunnistamine ning arvestades seda, et isiku ütlused on kooskõlalised ka asjas kogutud teiste tõenditega, puudub kohtul alus tema ütlustes kahelda.

Samuti kinnitab nimetatud rikkumiste toimepanemist järgnev. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 6) põhjal saadi E.U kontrollimisel 01.03.2019 kella 23.32 ajal positiivne tulemus alkoholile. 01.03.2019.a kella 23.54 ajal rikkumisega seoses kinnipeetud ja sõidukit

Rover 620 XXX juhtinud isikuna on isikusamasuse tuvastamise registreerimismärgiga

protokolli (tl 7) kohaselt tuvastatud E.U . Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtuvalt viibis antud sõiduk rikkumise asukohas seoses E.U-ga, kuivõrd XXX juurest

teisaldati ära sõiduk Rover 620 (registreerimismärgiga ) põhjusel, et selle juht E.U XXX

on juhtimiselt kõrvaldatud alkoholijoobe tunnuste esinemise ja juhtimisõiguse puudumisega. Samuti, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 13) kõrvaldati E.U

sõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse puudumisega ja 01.03.2019.a. seoses vastava kategooria kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja

kohas juhtis sõidukit Rover 620 registreerimismärgiga E.U . õendusliku XXX T

alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri (tl 10-11) kohaselt tuvastati väljatrüki

01.03.2019.a. kella 23.57 kuni 00.03 ajal kahe mõõtmiskorra tulemusel E.U väljahingatavas õhus alkoholisisal E.U dus 0,73 mg/l, on selle tulemusega tutvunud. Nimetatud mõõtetulemuse tõepärasust kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl

6), mille kohaselt oli vahetult kinnipidamise järgselt kella 23.32 ajal E.U kontrollimisel tema hingeõhus positiivne tulemus alkoholile (näit 0,86 mg/l). Asjaolu, et E.U puudub mootorsõiduki juhtimisõigus nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljatrük , ist

(tl 14 ning seega puudus tal 01.03.2019.a. ) LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt õigus mistahes mooto Seda, et ta on ka rsõiduki juhtimiseks. varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud mh seoses

vastava ka

t tegooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega kuni vastavate põhjus e

äralangemiseni, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kinnitab 22.10.2017.a koostatud koopia (tl 15).

4

Kohus asub eelpool kajastatud menetlusaluse isiku ütluste ja kirjalike tõendite põhjal

seisukohale, et poolt 01.03.2019.a lg 2

E.U LS § 201 , § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava gude toimepanemine e leidnud. te väärte on täi likult tõendamist

Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo

menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis

kajastatud konkreetsete rikkumi n d on koostatud ste asjaolud ja kogutud tõendid, ee liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses oleva ametniku poolt. Antud

juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt

ning mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades

juhtimisõigust omamata, olles varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud ning need rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat vaidlustanud ei ole.

Kohus märgib, et LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine

juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd E.U pole enda sõnul kunagi juhtimisõigust olnud ja teda on ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, siis esineb tema tegevuses ka korduvus ning ta pidi olema ka teadlik, et 01.03.2019.a sõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

.

Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. E.U on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid.

asjas

Kohus leiab, et E.U on talle süüks pandud väärteod toime pannud kavatsetult. 01.03.2019.a. pidi

E.U sõidukit juhtima asudes olema teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, teda

oli ka varasemalt sel põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti, arvestades seda, et E.U kinnitas kohtuistungil, et ta tarvitas alkoholi vahetult sõiduki juhtimise eel, ta oli ära joonud

mitu õlut ning aeg alkoholi tarvitamise ja juhtima asumise vahel oli väike, pidi ta olema teadlik, et tema kehas olev alkoholimäär on selline, et ta ei või mootorsõidukit juhtida. Seega pidi ta olema ka teadlik, et 01.03.2019.a sõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik on süüd tunnistanud ning on avaldanud, et ta mõistab, et poleks pidanud sõidukit juhtima asuma ning ta on ennast muutnud.

Kohtuväline menetleja taotles E.U-le toimepandud väärtegude eest karistuseks 15

päeva aresti, kuivõrd isik on jätkuvalt toimepannud samaliigilisi süütegusid, rahatrahve ta tasuma asunud ei ole ning ka kriminaalkorras karistatus KarS § 424 järgi ei ole teda mõjutanud liiklusrikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek E.U karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud.

5

Tulenevalt karistatuse õiendist (tl E.U 42-45) on 15.04.2019.a seisuga karistatud väärteokorras l korral (kehtivad karistused KarRS § 24 lg 1 p 11, KarS § 82 lg 4 järgi) 9- ja nende tegude määratud rahatrahvid on tasumata. Oluline on tähele panna, et kuigi E.U puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude eest, on teda karistatud kahel korral mh KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate süütegude eest, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

eest seda nii 20.09.2018, kui 24.10.2017 kohtuotsuste alusel. Viimati mõisteti talle 20.09.2018.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 263 lg 1 p 1, § 424 järgi liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, mille kandmiselt vabastati ta tingimuslikult KarS 74 lg 1 alusel katseajaga §

1 aasta 6 kuud, algusega 20.09.2018.a. Seega on isik varem toime pannud mitu rasket liiklusalast süütegu ning nende eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt

käituma. Oluline on tähele panna, et käesoleva väärteo on isik toime pannud .

Siinkohal väärib tähelepanu, et käesolevas asjas on E.U tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,73 mg alkoholi ühe liitri väljahin eks saadud

ga Seega on tava õhu kohta. tegemist LS § 224 lg 2 mõistes vastutusskaala ülemises osas oleva raskusega teoga, 0.75 mg/l alkoholikoguse korral oleks see kaasa toonud juba uue kriminaalasja. Nimetatud arvestades on

isiku tegevuses

ilmnenud käitumismuster – juhtida mootorsõidukit juhtimisõigust omamata (enese väitel tal ei ole seda kunagi olnudki) ning tehes seda alkoholi tarvitanuna. Seega on ilmne, et isik ei saa aru oma tegude ohtlikkusest ning ei ole sellise käitumisega üles näidanud

austust õiguskorra ja liiklusohutuse suhtes. Isik, kellel puudub juhtimisõigus, on kitsamalt autoroolis alkoholi tarvitanuna kaasliiklejatele ohtlik. Sellest tulenevalt leiab kohus, iseäranis et tema süü on keskmisest suurem. Iseloomustava asjana arvestab kohus ka seda, et enese sõnul ta oli äsja alkoholi tarvitamise lõpetanud, kuid tühistel asjaoludel (ärritumine isikliku elu pinnalt

ning soov sõidukiga koju jõuda) soovis sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima asuda. Selliselt seadis isik taaskordselt oma isiklikud soovid kõrgemale liiklusohutusest, mis näitab tema suhtumist toimepandusse ja õiguskorda üldisemalt E.U . Seega ei ole iseseisvalt asunud õiguskuulekalt käituma. Ta on valinud autojuhtimise olukorras, kus Tallinnas on kasutatav ühistransport. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku teo tunnistamine ei väljenda ega

kinnita tema puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõistes, kuivõrd isik on korduvalt samalaadseid rikkumisi toime pannud, mistõttu kohus seda karistust kergendava asjaoluna ei

arvesta. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. liiklusalaste Kuna isik on jätkanud uute süütegude seniste süütegude eest määratud rahatrahve ei ole ta aastate vältel toimepanemist,

tasunud, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga karistuse eesmärgid saavutatavad. Kuivõrd E.U puudub ka töökoht, siis puudub kohtul igasugune alus arvata, et ta oleks sooviks või võimeline trahvi tasuma.

Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on

korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka

(RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib

toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüd E.U näol on tegu lase isikut.

isikuga, kes on korduvalt pannud toime sam tegusid, mis ilmestab alaadseid liiklusalaseid süü tema negatiivset suhtumist õigus ja liikluskorda. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, -

et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. E.U rikkumiste toimepanemine on nüüdseks – poolt liiklusalaste korduv isik olles teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, on asunud sõidukit juhtima taas ja on seda teinud

ka alkoholi tarvitanuna. Tehes seda sealjuures veel samalaadse liiklusalase kuriteo

toimepanemise eest . Seega kõiki asjaolusid, sh käesolevas asjas kahe raske

6

liiklusalase väärteotoimepanemist, on tema süü arvestades keskmisest suurem ning isiku

mõjutamiseks on vajalik kohaldada keskmisest määrast mõnevõrra pikemat aresti. ka

Arvestades, et E.U on LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime pannud ühe teoga, tuleb mõista talle KarS § 63 lg üks karistus.

-st 1 tulenevalt Kohus, pidades

vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks E.U karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest päeva 20- se arestiga.

Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmär – E.U on seniste karistuste puhul pääsenud ke kohus on seisukohal, et

pikemaajalistest vabadusekaotustest, kuid ei ole osanud taolist võimalust hinnata ning jätkas uute tegude toimepanemist. Samuti tuleb arvestada, et isik on pannud toime kahel korral süü

KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, millest viimase eest liitkari tusena mõistetud s tingimuslik vangistus ei mõjutanud isikut pikemaajaliselt hoiduma uute liiklusalaste süütegude

toimepanemisest (uued teod katseajal). Seega puudub alus arvata, et käesolevas asjas

mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Sam E.U uti leiab kohus, et puhul ei esine KarS § 66 lg s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine - ositi. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh

raskeid liiklusalaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude

toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töö- või eraelu.

Kohus -

juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108 111; § 113.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik