2-18-121081/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-18-121081

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilas

OÜ

Adokaadibüroo

MERCATORIA

(likvideerimisel) hagi S.A vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 240.92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA

(likvideerimisel), rk 12813228, lepinguline esindaja

vandeadv D.R, e-post

kostja S.A, ik XXX, e-post

Menetlusosalise ärakuulamine 11. aprill 2019

Protokollija istungisekretär Tiai Lepp

RESOLUTSIOON

1. OÜ Adokaadibüroo MERCATORIA (likvideerimisel) hagi S.A vastu

rahuldada.

2. Välja mõista S.A-lt OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA (likvideerimisel)

kasuks võlg 864 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis kuni 2. jaanuarini 2019 summas 171.94 eurot.

3. Välja mõista S.A-lt OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA (likvideerimisel)

kasuks viivis põhivõlalt, so 864 eurolt alates 3.01.2019 kuni võla täieliku

tasumiseni arvestusega 0,05 % tasumata summalt päevas ning viivis tasumata

sissenõudekulult 30 eurot alates 3.01.2019 kuni summa täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta S.A kanda.

5. Määrata OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA (likvideerimisel)

menetluskulude rahaliseks suuruseks 704 eurot, mis kuulub välja mõistmisele

S.A-lt OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA (likvideerimisel) kasuks ja millelt

tuleb S.A-l tasuda viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse

läbivaatamist kohtuistungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA (likvideerimisel, hageja) ja S.A (kostja)

sõlmisid 6.09.2017 õigusalase nõustamise ja esindamise teenuse osutamiseks

kliendilepingu. Selle alusel osutas hageja kostjale õigusabiteenust 6 tunni ulatuses, millest

0,5 tundi kulus nõupidamisele, 3 tundi materjalide analüüsile, 1 h 15 min nõudekirja

koostamisele (inglise keeles), 45 min kliendi kirjadega tutvumisele ja uue nõudekirja

koostamisele, 15 min kulus järelepärimiste esitamisele ja 15 min kulus e-kirjavahetusele

kliendiga ning ülevaate andmisele. Lepingu kohaselt on esindaja tunnitasu määr 120

eurot, lisandub käibemaks. Kostjale esitati tehtud töö eest arve nr 2711087 summas 864

eurot, mis on kostja poolt täielikult tasumata. Arve kuulus tasumisele hiljemalt

30.11.2017. Hageja on arvutanud lepingust tulenevat, sissenõutavaks muutunud viivist

0,05 % päevas tähtajaks tasumata summalt alates 1.12.2017 kuni 2.01.2019 kokku 171.94

eurot. Lisaks taotleb hageja sissenõudekulude väljamõistmist summas 30 eurot, sest

kostjale on saadetud 3 meeldetuletust võla kohta. Hageja taotleb lisanduva viivise

väljamõistmist kuni kogu põhivõla ja sissenõudekulude täieliku tasumiseni arvestusega

0,05 % tasumata summalt päevas.

Kostja vastuväited

Kostja avaldas ärakuulamisel, et ta tunnistab hagi osaliselt. Kostja arvates lepiti kokku

100 euro suuruses tunnihinnas, lepingust ta tunnihinda ei vaadanud. Kostja ei vaidlusta

kliendilepingu sõlmimist. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tellis hagejalt töö. Kostja on

nõus tasuma 864 euro suurusest arvest 500 eurot, sest inglise keelse kirja saatmine ei ole

nii töömahukas, nagu hageja on näidanud. Esimene nõupidamine pidi olema kostja

arvates tasuta. Töö mahtu on hageja põhjendanud muu hulgas sellega, et väidetavalt kulus

3 tundi materjali analüüsiks. Kostja arvates ei olnud vaja portaalis olevat infot analüüsida.

Kostja nõustub hageja töömahuga 2,5 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot tund, lisandub

käibemaks. 500 eurot pakkus kostja hagejale hea tahte märgina. Kostja ei ole kuni tema

ärakuulamiseni kohtu poolt hagejale midagi maksnud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja

aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja üldised

kohustused tulenevad VÕS §-st 620. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema

käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg

1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele

käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale.

Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima

üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). Vastavalt VÕS § 77 lg 1

peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Vastavalt

VÕS § 77 lg 1 lausele 2 kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust

või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt

keskmise kvaliteediga. Kohus märgib, et teatud järeldusi nõustamisteenuse oodatava

kvaliteedi kohta saab teha nõustamisteenuse hinnast.

Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendileping, mille kohaselt oli

lepingu sõlmimise seisuga õigusabiteenuste tunnitasu suuruseks 120 eurot/h, lisandub

käibemaks. Seega on kostja vastuväide 100 euro suuruse tunnitasu kokkuleppe kohta

jäänud paljasõnaliseks. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda tasu

käsunduslepingu täitmise eest allkirjastatud lepingus kokku lepitud tunnihinnaga.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on arve kätte saanud ja sellele vastuväiteid esitanud,

kuid arvet ei ole isegi osaliselt tasutud.

Kohus nõustub arvele lisatud spetsifikatsioonis märgitud tegevustega ja nendeks

kulutatud ajaga. Õigusabi osutamisel peab käsundisaaja viima ennast kurssi vaidlusaluse

küsimusega, mistõttu kostja vastuväited, et õigusabi osutaja ei pidanud ühe või teise

materjaliga tutvuma, ei ole asjakohased. Tegemist on kostja enda soovil advokaadi poolt

võõrkeeles juriidilise dokumendi koostamisega, mille jaoks adekvaatse sisu saamiseks on

teenuse osutajal vaja ennast mitte igapäevase teemaga kurssi viia. Kohus loeb hageja

kokku 6-tunnise ajakulu mõistlikuks.

Eeltoodu alusel tunnustab kohus hageja võlanõuet (6x120x1,2) 864 euro ulatuses.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kliendilepingu punktis 7.1. kokku lepitud viivise

määr on 0,05 % päevas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 0,05 % päevas tähtajaks

tasumata 864 eurolt perioodi eest 1.12.2017 kuni 2.01.2019 summas 171.94 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise kuni põhivõla

täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel arvestusega 0,05 % tasumata põhivõlalt päevas

kuni võla täieliku tasumiseni.

Hageja taotleb kostjat 30 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist VÕS § 1132 lg 2

p 2 alusel. Kostja ei ole sellele nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et

hageja nõue põhineb seadusel ja kuulub rahuldamisele. Kostjale on saadetud võla

meeldetuletused 15.02.2018, 11.04.2018 ja 01.06.2018.

Hageja taotleb sissenõudmiskulult viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest

arvestusega 0,05 % päevas tasumata summalt. Kohus on seisukohal, et tulenevalt

kliendilepingu punktidest 4.4. ja 7.1 ei laiene lepingus kokku lepitud viivise määr

sissenõudmiskuludele. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja

mõista viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so

3.01.2019.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on hagi rahuldanud, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale mõistlikud ja

põhjendatud kulutused. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt riigilõiv 200 eurot ja hageja

õigusabi kulud 810.84 eurot.

Kohus on seisukohal, et menetluses tasutud riigilõiv 200 eurot tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

Kostja ei ole hageja õigusabi kuludele vastuväiteid esitanud.

Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud 3 tunni ulatuses,

arvestades asjaolusid, et 1) tegemist on lihtsa võlanõudega, mis põhineb ühel lepingul ja

nõude summa tuleneb ühest tasumata arvest; 2) kohtuistungit ei toimunud; 3) hageja

esindaja on kogunud ja esitanud kohtule täiendavad tõendid, mis ei ole vajalikud hagi

põhistamiseks: info kostja isiku, tema majandustegevuse ja varalise olukorra kohta.

Õigusabi tunnitasu määr – 140 eurot pluss käibemaks, vastab kohtupraktikale.

Kohus määrab hageja mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks seega (200+3x140x1,2)

704 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik