4-19-1426/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 02. mai 2019

Väärteoasja number nr 4-19-1426 (2670,16,006485) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri

13.03.2017 otsus D.A karistamises

karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 alusel 50 trahviühikuga s.o 200 euro suuruse rahatrahviga

Kohtunik Kadi Aavik

Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine

Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur Süüdlane D.A

isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx telefoninumber xxxxxxxx

Kohtutäitur Aive Kolsar

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri avaldus rahatrahvi

asendamiseks.

2. Asendada D.A-le kohtuvälise menetleja Politsei- Ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri 13.03.2017.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 50 trahviühikut arestiga 5 päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 5 tundi, mis tuleb teostada 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi

esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks

tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste

ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee ).

4. Selgitada D.A-le, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale

üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuur esitas 11.03.2019 kohtule juhindudes

KarS §-st 72 ja TMS §-st 201 avalduse süüdlasele D.A-le määratud rahatrahvi

asendamiseks arestiga. Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuur määras 13.03.2017 väärteoasjas nr 2670,16,006485 D.A-le KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks 50 trahviühikut s.o 200 euro suuruse rahatrahvi.

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 01.04.2017. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära

vabatahtlikult, alustati tema suhtes 13.04.2017 täitemenetlus. Kohtutäitur

Aive Kolsar on

teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest, võlgnikult ei ole laekunud ühtegi makset.

Menetlusosalise seisukoht 29.04.2019 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud, sest isikul on veel võlgu.

Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, allkirjastades sellekohase nõusoleku ning märkides nõusolekule ära ka oma kontaktandmed, s.t telefoninumbri,

mida kasutab igapäevaselt. Süüdlane avaldas endal mitmeid terviseprobleeme, sh kõrge vererõhk, depressioon ja ärevushäired, lisaks seljaja jalavalud, kuid möönas, et tema hinnangul

on ta võimeline tegema jõukohast üldkasulikku tööd ning töö saaks tehtud kahe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. D.A märkis, et on ka varasemalt teinud asenduskaristusena üldkasulikku tööd.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks

päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane D.A ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS

§ 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

3

Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahv kokku 200 eurot s.o 50 trahviühikut (200:4), mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja KarS §-st 72 asendada 5 päevase arestiga

(50:10). Kuivõrd D.A on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti

kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 5 tunni D.A-le jõukohase üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi

päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi

saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

Kadi Aavik

kohtunik