1-19-3490/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-18-4193 -18-4196, 4-18-4197) (4

Otsuse kuupäev 24. september 2018, Viru Maakohus

Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Väärteoasi süüdistus AS § 71 järgi T V

Menetlusalune isik T V

(isikukood xxxx), EV kodanik, xxxx , varem , töökoht puudub väärteokorras karistatud

Kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 24.09.2018

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada T V rgi karist rahatrahv AS § 71 jä süüdi ja useks mõista

10 (kümme) trahviühikut kümmend , so 40 (neli ) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004

(SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300

(LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99918400005724 ja T V, 4-18-4193, rahatrahv rahatrahv selgitusega: „ “. Kui pole tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. V menetluskuluna kaitsjatasu summas 90,00 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta T (üheksakümmend eurot) riigi kanda.

Otsus toimetada kätte T le ning saata täitmiseks V, kaitsja Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11

ettenähtud juhul.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike

4 punkti 1

kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse tehakse täisotsus kasutamise teate esitamise korral avalikult teatavaks 15.10.2018.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik

Aleksei Osokin koostas menetlusalusele isikule T V 02.08.2018 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590,18,003206, mille kohaselt 11.06.2018 kella 12.00 ja 16.00 vahel Rakvere linnas Mulla tänaval tarvitas alaealine T alkohoolset jooki viina, alkomeetri näit V oli 0,79

mg/l. Menetlusalune isik rikkus sellega Alkoholiseaduse (edaspidi ning AS) § nõudeid

väärtegu on kvalifitseeritud AS § 71 järgi. Antud rikkumise osas edastati väärteoasja materjalid kohtusse väärteoasja nr 4-18-4193 all.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik

Aleksei Osokin koostas menetlusalusele isikule T V 29.07.2018 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590, 28.07.2018 kell 23.00 Lääne Virumaal Võsu 18,004050, mille kohaselt -

rannas tarvitas alaealine T V alkohoolset jooki siidrit, alkomeetri näit 0,03 mg/l. Menetlusalune isik rikkus sellega on kvalifitseeritud AS § 46 nõudeid, väärtegu AS § 71 järgi. Antud rikkumise osas edastati materjal kohtusse väärteoasja nr 4 Kohus ühendas -18-4196 all. väärteoasja alid väärteoasja nr 4 de materj -18-4193 alla.

3. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Fuchs koostas menetlusalusele isikule T V 20.07.2018 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590,18,003854, mille koh -Virumaal Rakvere linnas Pikal aselt 19.07.2018 kell 15.55 Lääne

tänaval metalltreppidel tarbis T , olles alaealine, alkohoolset jooki viina „Viru Valget“. V Menetlusalune isik rikkus sellega on kvalifitseeritud gi. AS § 46 nõudeid, väärtegu AS § 71 jär Antud rikkumise osas edastati materjal kohtusse väärteoasja nr 4 Kohus ühendas -18-4197 all. väärteoasja materjalid väärteoasja nr 4 de -18-4193 alla.

Kohtuotsuse põhjendused

4. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suht es ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis

kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida - tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks.

5. eja on lugenud menetlusaluse isiku T V Kohtuväline menetl väärteo toimepanemise

11.06.2018 ajavahemikul kell 12.00 kuni 16.00 A S tlustega, tõendatuks tunnistaja ü

menetlusaluse isiku ü Kohtuväline tlustega ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. menetleja on lugenud menetlusaluse isiku T V väärteo toimepanemise 28.07.2018 kell 23.00 tõendatuks menetlusaluse isiku ütlustega ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga.

Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku T väärteo to V imepanemise

19.07.2018 kell 15.55 tunnistajate R L ), R T ja J S menetlusaluse tõendatuks (L ütlustega, isiku ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokolliga.

6. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku T V 11.06.2018, 28.07.2018 ja süü temale esitatud süüdistuses

19.07.2018 episoodide kogutud ja kohtus kontrollitud s tõendatuks kohtuvälises menetluses tõenditega süü omaksvõtuga kohtuistungil karistusregistri väljavõttega , sealhulgas T V

ja .

7. Kohus loeb menetlusaluse isiku T V tlusaluse isiku kohtus antud süü tõendatuks mene

ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süütegude toimepanemist ja kahetseb. Tema ütluste kohaselt on tal vahepeal selline tunne, et vajab alkoholi probleemide unustamiseks. Avaldab, et täiskasvanud sõbrad ostavad talle alkoholi. Ta on proovinud Wismarisse ravile saada, kuid teda ei võeta sinna vastu, kuna ta on alaealine.

8. Kohus KarS § 1 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused.

lg 1 . KarS § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevust, et ta on alaealisena tarbinud alkohoolset jooki.

10. damise ette alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest. AS § 71 näeb karistuse kohal AS § 46 sätestab, et alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud.

11. Kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtus kontrollitud tõenditega, lisaks menetlusaluse isiku süü omaksvõtuga kohtuist tõendamist leidnud ungil, on T V kui alaealise isiku poolt

alkohoolse joogi tarbimine. E T V eltoodust tulenevalt on täidetud süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni objektiivne koosseis.

12. Kohus leiab, et T V

16 lg 3 kohaselt on tegu pani toime süüteod otsese tahtlusega. KarS § pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik tunnistas enda süüd väärtegude T V

toimepanemises, s.o alkohoolsete jookide tarvitamises. Samuti avaldas ta, et on teadlik, et talle kui alaealisele mõjub alkohol halvasti, kuid tunneb, et vajab vahel alkoholi probleemide unustamiseks. Seega T V teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud üüdistuses esitatud T V s kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis.

13. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei kuulu v

äärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele.

14. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et AS § 71 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik T V.

15. kohaselt karistatakse alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest rahatrahviga AS § 71

kuni kümme trahviühikut KarS § 47 lg 1 sätestab, et trahviühik on rahatrahvi baassumma, .

mille suurus on 4 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. vesse võtta, Samas tuleb ar

et kinnipeetavat on varem 15-l korral karistatud väärteokorras alkoholiseaduse § 71 alusel ning käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik toime pannud 3 episoodi.

andma hinnangu . Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalusel isikul oli süüteo toimepanemise ajal kehtivat väärteokaristust, millest 15 määratud samaliigilise

süüteo eest. Isikule on karistuseks määratud nende süütegude e kõigil est juhul rahatrahv ja üheteistkümnel juhul rahatrahv selle maksimaalses määras. Kuna alkoholiseaduse § 71 näeb karistuse kohaldamisena ette vaid rahatrahvi, ei ole võimalik menetlusalusele isikule määrata karistuseks aresti ega asendada seda üldkasuliku tööga.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest karistusega sanktsiooni ülemmääras, s.o 10 trahviühikut summas

40 eurot.

18.

Kohtuväline menetleja on taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks mõjutusvahendi kohaldamist utamist KarS § 87 lg p 8 järgi, s.o kinnisesse lasteasutusse paig , järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Sotsiaalhoolekande seadus e (edaspidi ShkS) §

2 lg 1 kohaselt laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.

19. V kinnisesse Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik ega põhjendatud T lasteasutusse paigutada. Eelkõige on tegemist alaealise õigusrikkuja vabadust piirava kõige intensiivsema meetmega tema mõjutamisel. Lisaks on oluline, et eelnevalt oleks kooskõlastatud broneering kinnise lasteasutusega ning olemas heakskiit

Sotsiaalkindlustusametilt. ShkS § 1305

lg 1 kohaselt kinnist lasteasutuse teenust korraldab

Sotsiaalkindlustusamet. ShkS § 1302

lg 2, mis reguleerib alaealise kinnisesse asutusse paigutamist -543 alusel ShkS tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 533 § 1302

lg 2 loetletud erisustega, selle kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus saab alates 1.01.2018 sotsiaalhoolekande seaduse § 1302

alusel taotleda kohtult lapse paigutamist kinnisesse lasteasutusse. Enne kohtule avalduse tegemist peab kohalik omavalitsus pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Arvamus tuleb küsida nii kinnise lasteasutuse teenuse esmakordsel taotlemisel kui teenuse pikendamisel. Analoogselt ShkS § 1302 lg 2 peab väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses menetleja läbi

Sotsiaalkindlustusameti leidma alaealisele koha ja heakskiidu kinnisesse asutusse paigutamiseks. Seda seetõttu, et Eesti Vabariigis on ainult üks kinnine lasteasutus- Maarjamaa

Hariduskolleegium, kus mõlemas õppekeskuses, Emajõe Õppekeskuses ja Valgejõe Õppekeskuses on nii poiste kui tüdrukute kohtade arv, seoses voodikohtade, avatud klasside olemasolu ja töötajate a puhul on tegemist põhihariduse omandanud rvuga, piiratud. T V

noormehega. Kohtuväline menetleja ei ole kohtule esitanud dokumente, millest nähtub, et menetlusalusele isikule on broneeritud koht Maarjamaa Hariduskolleegiumis. Seega ei ole praegu võimalik kohaldada isikule mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, kuna ei ole teada, kas ja millal talle koht võimaldatakse. Rahatrahvi kohaldamisega väärteo toimepanemise eest on võimalik menetlusalust isikut koheselt mõjutada.

20. Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava soodustava käitumisega käitumiseta.

21. Kohus märgib, et mõjutusvahendina KarS § 87 lg 2 p 8 kohaldamist tuleks kaaluda ennekõike koolikohustusest kõrvalehoidvate ja sõltuvusprobleemidega alaealiste õigusrikkujate suhtes vanuses 14 aastat kuni põhihariduse omandamiseni. Kohus leiab, et -16 kinnine lasteasutus kui mõjutusvahend on sobilik ennekõike neile oma suletud territooriumi ja alaealiste vabaduse piiramise tõttu.

22. Kohus märgib, et läbiviidud uuringud alaealiste õigusrikkumiste kohta näitavad, et alaealiste õigusrikkumised on valdavalt juhuslikud ja enamus noori kasvab antisotsiaalsest käitumisest välja. ``Piiridega katsetamine`` kui eakohane käitumine on seotud noore arenguprotsessiga: teismelistel ebapiisav eneseregulatsioon, suurem vastuvõtlikkus välistele mõjudele, nagu näiteks eakaaslaste surve ja hetkeemotsiooni ajel käitumine, väiksem võimekus näha põhjus tagajärg seoseid ja teha otsuseid, mis eeldavad tulevikuperspek - tiivi

nägemist. Kohtu hinnangul on vaja esmalt lapse käitumises positiivsete muutuste esile kutsumiseks tõhustada juhtumikorralduslikult § 9, 10) koostööd lapse, lapsevanema, (ShkS

kohaliku omavalitsuse töötaja (lastekaitsespetsialisti), kooli ja menetleja vahel. Menetleja roll on esmalt teatada abi vajavast lapsest kohalikule omavalitsusele. Juhtumiskorralduslikult on võimalik suurendada lapse sisemist motivatsiooni võtta elus ette olulisi positiivseid muutusi ja neid elus hoida.

23. Kohus märgib, et vastuseks kohtu nõudele esitas Rakvere Linnavalitsus juhtumikorralduse tegevuskava T V kohta, millest nähtub, et kohalik omavalitsus tegeleb juba varasemast ajast alaealise T V aalhooldusele. ning käesoleval ajal on menetlusalune isik allutatud ka krimin

Seega tegelevad nii kohalik omavalitsus kui kriminaalhooldusametnik isikuga tema mõjutamisel edaspidi kuritegelikust käitumisest hoidumiseks.

-18-2349 . Lisaks märgib kohus, et Viru Maakohtu 19.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1 kohaldati T V , sh teda suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks kohustati täitma KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 87 lg 1 p – - de 2, 10

alusel osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (teenust korraldab kohalik omavalitsusxxxx linn), keelati tarvitada alkoholi ja suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning kohustati otsi

ma endale töökoht või jätkama õpinguid keskhariduse või eriala omandamiseks

1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. nähtub Viru Maakohtu 31.08.2018 määrusest Lisaks

kriminaalasjas 1-18-2349, et T V on pikendatud Viru Maakohtu 19.03.2018 kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli tähtaega kahe kuu võrra, so kuni 04.08.2019.

25. KarS § 87 lg 5 sätestab, et kinnisesse lasteasutusse paigutatakse noorem kui kaheksateistaastane isik kuni üheks aastaks. Kinnises lasteasutuses viibimise ajal ei saa alaealisele kohaldada käitumiskontrolli ega üldkasuliku töö kohustust. Seega ei oleks menetlusaluse isiku kinnisesse lasteasutuss Viru e paigutamise korral võimalik tema suhtes Maakohtu 19.03.2018 kohtuotsuse alusel kohaldatud käitumiskontrolli jätkata.

26. Alaealisele menetlusalusele isikule T V osutas vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello õigusabi kohtumenetluses kogusummas 90 eurot. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud summas 90 eurot riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro

kohtunik