4-19-112/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019, Võru Väärteoasja number 4-19-112 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti taotlus V.L-ile asenduskaristuse määramiseks Süüdlane

V.L . Isikukood XXX; elukoht teadmata Kohtuvälise menetleja otsus

Politseija Piirivalveameti 1. märtsi 2016 otsusega nr

2650,16,000219 karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi määratud rahatrahv 35 trahviühikut ehk 140 eurot Kohtutäitur Viljandi kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei ja Piirivalveameti taotlus V.L-ile määratud rahatrahvi - asendamiseks rahuldamata.

2. - Määruse koopia saata Politsei ja Piirivalveametile ja Viljandi kohtutäitur Janek Poolile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama ( VTMS)

väärteomenetluse seadustiku ( § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2).

PÕHIOSA

Asjaolud

1. 1. märtsi 2016 otsusega väärteoasjas nr 2650,16,000219 karistati V.L karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahivühikut, s.o 140 eurot, mis tuli tasuda

15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Otsus jõustus 16. märtsil 2016.

2. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 10. jaanuaril 2019 Tartu Maakohtule taotluse otsustada karistusseadustiku § 72 ja ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel trahvi asendamine arestiga. Taotleja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 4 kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise . jaanuaril 2019 teavitas võimatusest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara sealhulgas registervara olemasolu ja töötamise registreid ning tuvastanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgnik töötab, kuid tema töötasule ei õnnestunud sissenõuet pöörata. Võlgniku kontodel puuduvad ka muud sissetulekud. Seega pole süüdlasel sissetulekut ega vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

3. Kohus üritas toimetada V.L-ile istungikutset kohta, kus ta kohtule teada olevate andmete järgi kunagi elanud oli:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Kutse tagastati kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „hoiutähtaja möödumisel“.

4. 25. veebruaril 2019 küsis kohus PPA-lt, kas viimasel on andmeid V.L-i asukoha kohta. PPA vastas 28. veebruaril 2019 kohtu järelepärimisele, et 27. jaanuari 2019 seisuga on politsei registris V.L-i

viibimiskohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus üritaski saata kutset sellel aadressil. Kutse aga tagastati kohtule 11. märtsil 2019 märkega „saaja ei olnud kohal“ ja 12. aprillil 2019 märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „hoiutähtaja möödumisel“.

Kohtu seisukoht

5. VTMS § 211 lg teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse -st 3 tulenevalt

rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik. Praegu see kohtu hinnangul võimalik ei olegi ja seda järgmistel põhjustel.

6. Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus VTMS § 211 lg ls 1 järgi süüdlase osavõtul. Seega eeldab PPA avalduse rahuldamine möödapääsmatult V.L-i kohtusse ilmumist. Kohus on üritanud V.L mitmel viisil istungile kutsuda, aga tulutult. Niisiis ei ole kohtul võimalik V.L tema asukoha mitte teadmise tõttu istungile kutsuda, mistõttu ei ole tulenevalt VTMS § 211 lg 11 esimesest lausest võimalik PPA taotlust rahuldada.

7. Tõsi, kui V.L-i kohtusse toimetamine osutuks mõne kohtu käsutuses oleva vahendi abil võimalikuks, ei saaks PPA taotluse rahuldamist automaatselt võimatuks lugeda. Niisuguse vahendina tuleksid kõne alla tagaotsimine (ja sellele järgnev sundtoomine).

8. Tagaotsimist väärteomenetluse seadustikus reguleeritud ei ole. See aga ei tähenda, et väärteomenetluses ei saa kedagi tagaotsitavaks kuulutada: isiku tagaotsitavaks kuulutamise võimalus avaneb VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 140 alusel. KrMS §

140 lg 1 kohaselt võib tagaotsitavaks kuulutada kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud § s 170 nimetatud mõjuva KrMS -

põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Seega saab isiku kuulutada tagaotsitavaks kahel juhul: 1) ta ei ole kutse peale ilmunud KrMS § s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja - tema asukoht ei ole teada või 2) ta hoiab kohtuo

V.L-i puhul ei kohaldu kohtu hinnangul kumbki neist tsuse täitmisest kõrvale. alternatiividest.

9. Esimene alternatiiv eeldab kohtukutse kättesaamist: vastasel juhul pole võimalik rääkida sellest, et isik ei ole „kutse peale ilmunud“. V.L ühtegi kohtukutset kätte saanud ei ole.

10. Ka kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidumise alternatiiv praegu ei kohaldu. Esiteks võiks öelda, et praeguses menetluses ei ole tehtud mingit kohtuotsust, mistõttu langeb see alternatiiv juba sel põhjusel ära. Tõsi, väärteomenetluses võib olla põhjendatud tõlgendada KrMS § 140 lg 1 elementi „kohtuotsus“ laiemalt kui seda puhtalt grammatiliselt teha saaks. Nii võiks proovida väita, et „kohtuotsus“ ei tähenda mitte üksnes kohtu tehtud otsust, vaid ka kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsust. Aga ka sellisel juhul ei oleks KrMS § 140 lg 1 eeldused täidetud. Seda seepärast, et pole alust eeldada, et V.L on 1. märtsi 2016 otsuse täitmisest kõrvale hoidunud: kohtul puudub igasugune teave selle kohta, miks on trahv jäänud tasumata. Lisaks oleks sellele argumendile tuginemine ebaloogiline seetõttu, et pikka aega üritas trahvi kätte saada kohtutäitur: trahvi kätte saamiseks on ette nähtud täitemenetlus ja poleks põhjendatud heita praeguses asenduskaristuse mõistmise menetluses isikule ette seda, et ta hoidis trahvi maksmisest kõrvale. Viimaks on võimalik tõlgendada KrMS § 140 lg 1 alt 2 ehk nii, et see peab silmas praegusest asenduskaristuse menetlusest kõrvale hoidumist. Sellegagi aga praegu tegu ei ole. Nimelt ei ole kohtul mingeid andmeid selle kohta, et V.L on jätnud sihilikult kohtusse tulemata. Sellist järeldust ei saa teha selle põhjal, et ta ei ela kohtule teada olevates kohtades: selleks võib V.L olla menetlusest kõrvale hoidumise kõrval lugematu hulk muidki põhjusi.

11. Eelöeldu tähendab, et V.L ei saa praegu ka tagaotsitavaks kuulutada (ja tabamisel sundkorras kohtusse tuua).

12. Niisiis on PPA taotluse rahuldamine võimatu ja see taotlus tuleb VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata jätta.

/allkirjastatud digitaalselt/