4-19-1157/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019, Võru Väärteoasja number 4-19-1157 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi Politseija Piirivalveameti taotlus Marti Aulikule asenduskaristuse määramiseks Süüdlane Marti Aulik. Isikukood 37311300293; elukoht teadmata Kohtuvälise menetleja otsus Politseija Piirivalveameti 12. mai 2017 otsusega nr 2610, 17,000990 liiklusseaduse § 203 järgi määratud rahatrahv 25 trahviühikut ehk 100 eurot Kohtutäitur Viljandi kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politseija Piirivalveameti taotlus Marti Aulikule määratud rahatrahvi asendamiseks rahuldamata.

2. Määruse koopia saata Politseija Piirivalveametile ja Viljandi kohtutäitur Rita Lohule.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2).

PÕHIOSA

Asjaolud

1. 12. mai 2017 otsusega väärteoasjas nr 2610,17,000990 karistati Marti Aulikku liiklusseaduse § 203 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Otsus jõustus 30. mail 2017.

2. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 25. veebruaril 2019 Tartu Maakohtule taotluse otsustada karistusseadustiku § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel trahvi asendamine arestiga. Taotleja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 20. veebruaril 2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara sealhulgas registervara olemasolu ja töötamise registreid ning tuvastanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgnik ei tööta ning tema kontodel puuduvad ka muud sissetulekud. Seega pole süüdlasel sissetulekut ega vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

3. Kohus üritas toimetada M. Aulikule istungikutset kohtadesse, kus ta kohtule teada olevate andmete järgi kunagi elanud oli: xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võrust tagastati kutse kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „hoiutähtaja möödumisel“. Helsingist tagastati kutse kohtule märkega „ei noudettu“ („ei leitud“).

4. Kohus üritas toimetada M. Aulikule istungikutset kätte ka elektrooniliselt. Kohus saatis 28.veebruaril 2019 kutse M. Auliku meiliaadressile xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx ja 26. märtsil 2019 M. Auliku meiliaadressitele xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx. Kutset ei õnnestunud M. Aulikule kätte toimetada ka elektrooliniselt, sest M. Aulik ei saatnud kohtule kinnitust kutse kättesaamise kohta.

Kohtu seisukoht

5. VTMS § 211 lg-st 3 tulenevalt teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik. Praegu see kohtu hinnangul võimalik ei olegi ja seda järgmistel põhjustel.

6. Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus VTMS § 211 lg

11 ls 1 järgi süüdlase osavõtul. Seega eeldab PPA avalduse rahuldamine möödapääsmatult M. Auliku kohtusse ilmumist. Kohus on üritanud M. Aulikku mitmel viisil istungile kutsuda. Kohtul ei õnnestunud M. Aulikule istungikutset kätte toimetada tema võimalikes elukohtades ega e-kirja teel. Niisiis ei ole kohtul võimalik M. Aulikku tema asukoha mitte teadmise tõttu istungile kutsuda, mistõttu ei ole tulenevalt VTMS § 211 lg 11 esimesest lausest võimalik PPA taotlust rahuldada.

7. Tõsi, kui M. Auliku kohtusse toimetamine osutuks mõne kohtu käsutuses oleva vahendi abil võimalikuks, ei saaks PPA taotluse rahuldamist automaatselt võimatuks lugeda. Niisuguse vahendina tuleksid kõne alla PPA-lt andmete pärimine või tagaotsimine (ja sellele järgnev sundtoomine).

8. Kohus ei näe mõtet küsida PPA-lt informatsiooni M. Auliku elukoha kohta. Nimelt on PPA (erinevalt varasemast) viimasel ajal keeldunud mitmes teises väärteoasjas süüdlase elukoha andmete esitamisest (vt nt Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsus asjas nr 4-19-528 (Hirve)). Seetõttu pole mõtet PPA-le järelepärimist teha.

9. Tagaotsimist väärteomenetluse seadustikus reguleeritud ei ole. See aga ei tähenda, et väärteomenetluses ei saa kedagi tagaotsitavaks kuulutada: isiku tagaotsitavaks kuulutamise võimalus avaneb VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 140 alusel. KrMS §

140 lg 1 kohaselt võib tagaotsitavaks kuulutada kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud KrMS §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Seega saab isiku kuulutada tagaotsitavaks kahel juhul: 1) ta ei ole kutse peale ilmunud KrMS §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja tema asukoht ei ole teada või 2) ta hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale. M. Auliku puhul ei kohaldu kohtu hinnangul kumbki neist alternatiividest.

10. Esimene alternatiiv eeldab kohtukutse kättesaamist: vastasel juhul pole võimalik rääkida sellest, et isik ei ole „kutse peale ilmunud“. M. Aulik ühtegi kohtukutset kätte saanud ei ole.

11. Ka kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidumise alternatiiv praegu ei kohaldu. Esiteks võiks öelda, et praeguses menetluses ei ole tehtud mingit kohtuotsust, mistõttu langeb see alternatiiv juba sel põhjusel ära. Tõsi, väärteomenetluses võib olla põhjendatud tõlgendada KrMS § 140 lg 1 elementi „kohtuotsus“ laiemalt kui seda puhtalt grammatiliselt teha saaks. Nii võiks proovida väita, et „kohtuotsus“ ei tähenda mitte üksnes kohtu tehtud otsust, vaid ka kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsust. Aga ka sellisel juhul ei oleks KrMS § 140 lg 1 eeldused täidetud. Seda seepärast, et pole alust eeldada, et M. Aulik on 12. mai 2017 otsuse täitmisest kõrvale hoidunud: kohtul puudub igasugune teave selle kohta, miks on trahv jäänud tasumata. Lisaks oleks sellele argumendile tuginemine ebaloogiline seetõttu, et pikka aega üritas trahvi kätte saada kohtutäitur: trahvi kätte saamiseks on ette nähtud täitemenetlus ja poleks põhjendatud heita praeguses asenduskaristuse mõistmise menetluses isikule ette seda, et ta hoidis trahvi maksmisest kõrvale. Viimaks on ehk võimalik tõlgendada KrMS § 140 lg 1 alt 2 nii, et see peab silmas praegusest asenduskaristuse menetlusest kõrvale hoidumist. Sellegagi aga praegu tegu ei ole. Nimelt ei ole kohtul mingeid andmeid selle kohta, et M. Aulik on jätnud sihilikult kohtusse tulemata. Sellist järeldust ei saa teha selle põhjal, et ta ei ela kohtule teada olevates kohtades: selleks võib M. Aulikul olla menetlusest kõrvale hoidumise kõrval lugematu hulk muidki põhjusi.

12. Eelöeldu tähendab, et M. Aulikku ei saa praegu ka tagaotsitavaks kuulutada (ja tabamisel sundkorras kohtusse tuua).

13. Niisiis on PPA taotluse rahuldamine võimatu ja see taotlus tuleb VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata jätta.

/allkirjastatud digitaalselt/