3-18-777/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-777

Haldusasi

Väike-Avi Talu OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 18. jaanuari 2018. a otsuse

nr 13-6/77 ja 29. märtsi 2018. a vaideotsuse nr 13-10/93-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. septembri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Väike-Avi Talu OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Väike-Avi Talu OÜ,

esindaja v.adv Kalle-Kaspar Sepper

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Anne Lepik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Väike-Avi Talu OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 6. septembri 2018. a otsus.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada osaliselt Väike-Avi Talu OÜ kaebus ning

tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18. jaanuari 2018. a

otsus nr 13 6/77 ja 29. märtsi 2018. a vaideotsus nr 13-10/93-1 osas, milles nõutakse

Väike-Avi Talu OÜ-lt toetuse tagastamist 16 975 eurot ületavas osas.

4. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Väike-Avi Talu OÜ

kasuks menetluskulude katteks välja kaks tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa

(2238) eurot 10 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. mai 2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19. novembri 2013. a otsusega

nr 13-6/2055 rahuldas PRIA Väike-Avi Talu OÜ taotluse põllumajandusministri 8. juuni 2010. a

määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded,

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 68) alusel lambakasvatuse

arendamise toetuse saamiseks. 26. novembril 2013 maksti kaebajale välja toetus 40 000 eurot.

2. 18. jaanuari 2018. a otsusega nr 13-6/77 otsustas PRIA nõuda toetuse kaebajalt tagasi kogu

ulatuses, (resolutsiooni p 1), tasaarvestada tagasinõutav toetus edaspidiste maksetega kaebajale

(resolutsiooni p 2) ning kohustas kaebajat tasuma viivist tagasinõutava toetussumma tähtaegselt

tagasi maksmata jätmise korral (resolutsiooni p 6).

3. 29. märtsi 2018. a vaideotsusega nr 13-10/93-1 jäeti rahuldamata kaebaja vaie PRIA

18. veebruari 2018. a otsuse nr 13-6/77 kehtetuks tunnistamiseks.

4. 18. aprillil 2018 esitas Väike-Avi Talu OÜ kaebuse PRIA 18. jaanuari 2018. a otsuse nr 13-6/77

ja 29. märtsi 2018. a vaideotsuse nr 13-10/93-1 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on kaebaja toetuse nõuded täitnud. PRIA-le on esitatud toetuse kasutamist

tõendavad dokumendid, kuid PRIA on jätnud need arvestamata. Kaebaja ostis 2015. aastal Mart

Räime Jaani talu FIE-lt 78 noort mustapealist utte, 2014. aastal Ants Schmidt FIE-lt 23 noort utte,

2015. aastal Väiksevälja Mahe OÜ-lt 6 tonni teravilja seemet (mahespelta), 2014. aastal AgriTech

OÜ-lt muljurniiduki John Deere 331, 2015. aastal Tauri Talumehelt 8,5 tonni põldherne seemet ja

2015. aastal Aivar Toomilt 200 tihumeetri lauamaterjali. Kõigi ostude eest on tasutud.

Saadud toetusest 7 575,36 kasutas kaebaja käibevara soetamiseks. Kokku tegi kaebaja kulutusi

40 915,36 eurot ning on täitnud kohustuse kasutada vähemalt 50% saadud toetust

investeeringuteks.

PRIA on oluliselt eksinud HMS §-st 4 tuleneva kaalutlusõiguse teostamisel. Kui kaebaja ongi

toetuse kasutamisel osaliselt nõuete vastu eksinud (millega kaebaja ei nõustu), pidanuks vastustaja

nõudma toetuse tagasi osaliselt. Kui ka kaebaja ei ole PRIA hinnangul dokumente vormistanud

nõutava korrektsuse ja hoolega, on määruse nr 68 ja muude asjakohaste õigusaktide nõuded nende

eesmärki silmas pidades täidetud.

5. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgituse kohaselt toetuse taotlemisel esitatud äriplaanis kavandatud tegevused pidid

kaebajal olema tehtud 2014. ja 2015. a majandusaasta jooksul. Kaebaja esitas viimase

muudatusavalduse investeeringuobjektide kohta 8. märtsil 2015, soovides algselt kavandatud

laaduri asemel osta 12 600 euro eest põhikarja vähemalt 100 lammast, soetada vähekasutatuna

(alla 3 a vana) Muljurniiduki John Deere 331 (8 400 eurot) põhivarasse ja käibevarana 7500 euro

eest kütust ning teravilja-, kaunvilja- ja heinaseemet ca 7500 euro eest. Ülejäänud ca 4000 eurot

kavatses taotleja kasutada püsikarjaaedade rajamiseks. Vastustaja teavitas taotlejat, et avalduses

toodud muudatused on aktsepteeritavad, kui on tagatud algses äriplaanis näidatud eesmärkide

saavutamine.

PRIA kontrolli tulemusena selgus, et kaebaja karjas on 38 märgistatud kaebajale kuuluvat lammast

(väidetavalt osteti 101 looma). Ühte loomade registri andmetel karjas olevat looma karjast ei

leitud. Karjas on olemas 18 looma, kes loomade registri ja karjaraamatu andmetel peaksid olema

kadunuks jäänud alates 13. oktoobrist 2017. Kaebaja väitel kadus karjast 2017. a suvel 51 lammast.

Sellisel hulgal lammaste kadumine pidanuks olema koheselt märgatav, mitte selguma alles

vahetult enne PRIA kohapealset kontrolli sama aasta oktoobris. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 4

kohaselt tuleb investeeringuobjekti säilitada vähemalt viie aasta jooksul toetuse väljamaksmisest.

Loomade hukkumise, hädatapu, kadumise vms korral on toetuse saajal koheselt kohustus esitada

PRIA-le vastavasisuline tõend või akt. PRIA loomade registrile on esitatud veterinaartõendid nelja

hukkunud lamba kohta, ülejäänute osas dokumendid puuduvad ega ole neid toetuse saaja esindaja

sõnul ka koostatud. Tõendatud ei ole 78 ute ostmine Meelis Räimelt. Isegi kui leiaks kinnitust, et

loomad tõepoolest sellelt isikult osteti, pole täidetud kohustust säilitada toetuse abil soetatud vara.

Muljurniiduk John Deere 331 vanuse kohta puuduvad andmed. Määruse nr 68 § 3 lg 3 kohaselt ei

või kasutatud seade olla toodetud rohkem kui kolm aastat tagasi. Seetõttu ei saa seda arvestada

investeeringuna, vaid seda saab arvestada ülejäänud 50% toetusraha kasutamise tõendamiseks.

Herne seemne ostule tehtud kulutust ei saa arvestada käibevarasse tehtud kulutusena, kuna kulutus

on nõuetekohaselt tehtud (tasutud pangaülekandega) alles pärast abikõlblikkuse (kulutuste

tegemiseks määrusega ettenähtud aja) lõppu.

Lauamaterjali ostu puhul on tegemist kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamiseks. Asjaolu,

et karjaaed on tegelikult rajatud, ei muuda tehtud kulutust veel abikõlblikuks. Nõuetekohane

tasumine toimus väljaspool abikõlblikkuse perioodi lõppu isikule, kes tegelikult ei ole

puitmaterjali müüjaks.

Kütuse ja 6 tonni teravilja ostmist oleks võimalik arvestada käibevarana. Kohtumenetluses esitatud

tõenditest ilmneb, et äriplaan, milleks toetust taotleti, on ellu viimata - lambakarja arendusega pole

jätkatud. Kütuse ostmine sellises koguses ei aita kaasa kaebaja 16. oktoobri 2015. a

muudatusavalduse märgitud tahte – tegelemine põhitegevusalana maheteraviljakasvatuse ning

kõrvaltegevusalana mahelambakasvatusega – saavutamisele. Kui isegi arvestada kulutuste

nõuetekohasust eeldades investeeringuteks muljurniiduk ja karjaaia materjal, siis on ikkagi nõue

kasutada vähemalt 50% saadud toetusest investeeringuteks, täitmata. Kui investeeringute osas on

nõue enamjaolt täitmata, ei saa teha ka osalist tagasinõuet. Ainuüksi käibevahendite soetamise teel

(nt bensiini ost) ei saa lugeda äriplaani täidetuks.

6. 25. aprilli 2018. a määrusega halduskohus rahuldas osaliselt kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse ning peatas PRIA 18. jaanuari 2018. a otsuse nr 13-6/77 kehtivuse edasiulatuvalt kuni

haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

7. 6. septembri 2018. a otsusega Tartu Halduskohus jättis Väike-Avi Talu OÜ kaebuse

rahuldamata.

8. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastustaja on toetuse tagasinõudmisel tuginenud

ELÜPS § 111 lg-le 1, §-le 112, ja § 114 lg-le 1 ning määruse nr 68 § 13 lg 1 p-le 5. Asjas on

vaidlus eelkõige selle üle, kas kaebaja on täitnud äriplaanis kavandatud tegevused ning nõude

investeeringute mahu osas.

9. Kaebaja taotles toetust lambakarja arenduse jätkamiseks eesmärgiga luua 200-pealine põhikari

ja teraviljakasvatusega tegelemiseks, et tagada lammastele oma söödabaas, soetades selleks 40 000

euro maksumuses tehnikat (traktor, press, kaaruti-vaaluti, niiduk ja laadur). Kaebaja on esitanud

korduvaid avaldusi investeeringuobjektide muutmiseks, viimati 26. veebruaril 2015, mille

vastustaja ka aktsepteeris. Vaideotsuses ning kohtumenetluses on vastustaja välja toonud, et

aktsepteerib põhimõtteliselt investeeringuobjektidena lammaste ning muljurniiduki soetamist ning

karjaaia ehitamist.

Vaidlust ei ole 23 lamba soetamise üle FIE Ants Schmidtilt. Samuti ei vaielda selle üle, et

A. Schmidtilt ostetud lammastest 10 olid kontrolli ajaks kadunud ning säilinud oli 13 lammast.

Vaidlust ei ole ka muljurniiduki John Deere 331 soetamise fakti ja säilimise üle.

10. Haldusmenetluses esitatud muljurniiduki müüja kinnituse kohaselt ostis kaebaja muljurniiduki

John Deere 331, tehasetähisega: CC0331x286979, väljalaske aastaga 2011, mis oli ostmise hetkel

vähem kui 3 aastat vana ning see ei olnud eelnevalt seotud PRIA väljastatava toetusega. Kuigi

Baltic Agro Machinery OÜ teatises esitatud väidet masina vanusest (ostmise hetkel alla 3 aasta)

ei toeta ükski muu tõend, ei ilmne ka, et kontrolli läbiviijad oleksid midagi täiendavalt ette võtnud

masina vanuse väljaselgitamiseks. Vastustaja ei ole tõendanud, et muljurniiduk ei vastaks määruse

nr 68 § 3 lg 3 nõuetele ega ole toetust tagasi nõudes ühese arusaadavusega tuginenud asjaolule, et

niidukit ei saa pidada investeeringuks määruse nr 68 § 4 p 1 tähenduses.

11. Vaidlust ei ole selles, et puitmaterjal karjaaia ehitamiseks on ostetud kaebaja seadusliku

esindaja isalt Aivar Toomilt. Tasumine pangaülekandega toimus 28. veebruaril 2016, kuigi

kaebajal oli võimalus tasuda puitmaterjali eest nõuetekohaselt abikõlbulikkuse perioodil. Ostu-

müügileping kannab 22. mai 2015 kuupäeva, toetus investeeringute tegemiseks oli kaebajale välja

makstud ning õigeaegset tasumist ei saanud takistada ka kaebaja viibimine ajateenistuses, kuna

see toimus ajaliselt oluliselt hiljem (alates 5. juulist 2016). Eelnevat arvestades ei ole määravaks

asjaolu, et puit osteti kaebaja seadusliku esindaja lähisugulaselt.

12. Vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses ei ole vastustaja tuginenud asjaolule, et muljurniiduk

selle vanuse tõendamatuse tõttu või karjaaed ei kuuluks investeeringute hulka vaid leidis, et

olukorras, kus tõendamist pole leidnud lammaste soetamine 12 168 euro ulatuses Mart Räime Jaani

Talu FIE-lt, ning kaebaja pole taganud toetusega soetatud vara (lambad) säilimist, et ei saa

väidetavat kulutust investeeringuks pidada, ning üksnes läbi niiduki ostu ja karjaaia rajamise ei

saa toetuse eesmärki täidetuks pidada.

Kaebaja väitel ostis ta 78 lammast Mart Räime Jaani Talu FIE-lt, mis on kajastatud ka

12. novembri 2015. a arvel. Arvel näidatud summa 12 168 eurot on tasutud Meelis Räime kontole

27. ja 28. veebruaril 2016. PRIA loomade registri andmetel ei ole kaebaja karja tulnud 78 lammast

kunagi olnud Mart Räime Jaani talu FIE karjas, vaid on tulnud 7. juulil 2015 Kalev Kalkuni karjast.

Seega ei ole tõendatud loomade liikumine Mart Räime Jaani talu FIE karjast kaebaja karja. Arve

nr 12-11-2015 on seejuures dateeritud 10. novembri 2015 kuupäevaga, st 4 kuud pärast loomade

kaebaja karja saabumist. Arve on tasutud aga veelgi hiljem, veebruaris 2016, s.o pärast määruse

nr 68 § 4 p-s 2 sätestatud tähtaega. Kaebaja raamatupidamisandmete järgi tasuti esmalt Mart Räime

Jaani talu FIE-le sularahas ning hiljem sama summa pangaülekandega, kusjuures sama summa

laekus paari päeva jooksul kaebaja pangakontole tagasi. Iseenesest on loogiline, et kuna kaebaja

tasus teisele tehingupoolele kahekordselt (nii sularahas kui ka pangaülekandega), oli tal alus

korduvalt tasutud summa tagasi saada. Asjas esitatud tõenditest ei järeldu aga veenvalt, et tasumine

toimus lammaste eest. M. Räim ei ole lammaste müüki kinnitanud.

Isegi jättes kõrvale tehingu tõendatuse küsimuse, ei ole kaebaja tema karja saabunud ja registrisse

kantud loomade säilimist taganud. Isegi arvestades elusloomade puhul võimaliku hävimise või

kaotsimineku eripära (hundirünnakud, põgenemine rünnakuhirmus), ei ole kaebaja üles näidanud

hoolikust õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel (teavitamine murtud lammastest;

investeeringuobjektiga toimunud muudatustest teatamine PRIA-le).

13. Pelgalt käibevara (nt kütuse, seemned) soetamisele tehtud kulude põhjal ei saa lugeda toetuse

eesmärki saavutatuks, kui seda ei toeta investeeringute nõuetelevastavus. Kaebaja on saanud

omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu vastavuses määruse nr 68 § 4 p-le 5. Samas ei

tulene kehtivast õigusest, et müügitulu nõude täitmine välistaks investeeringute osakaalu nõude

järgimise. Praegusel juhul ei ole tõendatud investeeringute tegemine määruse nr 68 nõuetele

vastavas ulatuses.

14. Määruse § 13 lg 1 p 6 kehtiva redaktsiooni kohaselt on toetuse saaja kohustatud saadud

toetusraha PRIA nõudmisel osaliselt tagasi maksma, kui toetuse saaja on osaliselt täitnud § 4

punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõuded. Vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja kaalunud toetuse osalist

tagasinõudmist. Vaideotsuses on PRIA märkinud, et arvestades vaideotsuses välja toodud

asjaolusid kogumis, pole võimalik teha ka osalist tagasinõuet, kuna eesmärk, milleks toetust

taotleti, on täitmata. Vastustaja sellekohased põhjendused ei ole olnud kuigivõrd põhjalikud.

Samas ei saa üksnes põhjendamispuudus kaasa tuua haldusakti tühistamist, kui see ei ole

mõjutanud asjas tehtavat otsustust.

Kaebaja eesmärk toetuse abil oma äriplaani realiseerida, pole olnud järjekindel. Vastustaja on

kaebaja muutmistaotlusi aktsepteerides rõhutanud, et muudatused on lubatavad üksnes siis, kui

määruse nõuded jäävad endiselt täidetuks. Kohus nõustus, et kaebaja on vaid osaliselt saavutanud

nii investeeringute mahu nõude kui ka täitnud kohustuse saavutada äriplaanis märgitud eesmärk

(200-pealine lambakari ja sellele söödabaasi loomine). Algselt kavandatud 200-pealise lambakarja

asemel on kontrollimise hetkeks tõendatud vaid 13 Ants Schmidtilt toetuse eest ostetud lamba

allesolek. Seega on tõendatud allesolevate lammaste soetamine 1200 euro eest, mis moodustab 3%

toetuse kogusummast ning 6% investeeringute mahu miinimumnõudest. Kuigi vastustaja ei ole

kohtu hinnangul haldus- ega vaidemenetluses käsitlenud niiduki ja puitmaterjali osakaalu

investeerinutes ega abikõlbulikkust, tuleb vastustajaga nõustuda, et toetuse eesmärki

(lambakasvatuse arendamine 200-pealise karja näol) pole saavutatud ega vastustaja poolt

aktsepteeritud investeeringuid (100 lamba ost vastavalt 26.02.2015 avaldusele) suures osas

tõendatud. Olukorras, kus äriplaanis seatud eesmärk – lambakarja arendamine 200-pealise karjani

– on täidetud vaid sedavõrd väheses ulatuses, ei saa eesmärgi täitmiseks lugeda ka muljurniiduki

ja karjaaia soetamist. Kuigi mõlemad objektid on seotud lambakasvatuse arenguga, ei saa pidada

toetuse eesmärki saavutatuks, kui lambakarja arendamine toetuse kasutamise nõuetega kooskõlas

on valdavas osas jäänud realiseerimata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

15. Väike-Avi Talu OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

6. septembri 2017. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

16. Kaebaja märgib, et vastavalt 26. veebruari 2015 avaldusele, mida vastustaja aktsepteeris, oli

apellandi kohustus soetada vähemalt 100 lammast, muljurniiduk John Deere 331, käibevara -

kütust ning teravilja-, kaunvilja- ja heinaseemet ja ehitada püsikarjaaed. Oma tegevusi äriplaani

muudatuse täideviimisel tõendas apellant ostuarvetega ning vastustaja kontrollaktiga, millest

nähtus, et apellant oli äriplaani muudatuse avalduses lubatud kohustused täitnud.

Määrusest nr 68 ei ilmne, et toetuse saaja on kohustatud kõik arved maksma kahe aasta jooksul,

ning juhul, kui toetuse saaja maksab mõne arve peale kaheaastase tähtaja möödumist mõistliku aja

jooksul, annaks see talle aluse nõuda väljastatud toetus täies ulatuses tagasi. Halduskohus ei ole

selgitanud, milliseid määruse nr 68 nõudeid kaebaja rikkus. Seega puuduvad seaduslikud alused

toetuse täielikuks tagasinõudmiseks.

17. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et halduskohus on õiguspäraselt tuvastanud, et 2016. aastal

tehtud maksed ei ole määruse nr 68 nõuetega kooskõlas, ei ole siiski põhjendatud toetuse

tagasinõudmine tervikuna. Vaidlust ei ole FIE-lt Ants Schmidt 23 lamba ja muljurniiduki John

Deere 331 soetamise ning püsikarjaaia ehitamise ja käibevara soetamise üle. Arvestades eeltoodut,

on kaebaja äriplaani muudatuse avalduse osaliselt täitnud ning toetuse tagasinõudmise alusena

pole võimalik viidata määruse nr 68 § 13 lg 1 p-le 5. Kui äriplaan on osaliselt täidetud, tuleb

kohaldada määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6. Äriplaani muudatuse avalduse järgi pidi apellant kulutama

püsikarjaia ja lammaste eest kokku 16 600 eurot. Kuna apellant on ostnud lambaid summas 2 760

eurot ning nimetatud asjaolu üle puudub vaidlus, on apellant kohustatud tagasi maksma 13 840

eurot, mitte kogu toetuse.

18. Arvestades, et apellant vaidlustas otsuse viivise ja tasaarvestuse osas, oli halduskohus

kohustatud kontrollima, kas vastustaja viivisenõue ja tasaarvestused on põhjendatud ning

õiguspärased.

19. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

20. Vastustaja leiab endiselt, et kaebaja ei ole 2015. aastal muudetud äriplaani kohaseid tegevusi

ellu viinud. Kaebaja ei ole taganud lambakarja säilitamist. Peale selle pole tõendatud

investeeringute tegemine määruse nr 68 § 4 p 1 sätestatud ulatuses. Investeeringu tegemine

tähendab asja ostmist, st lisaks arve esitamisele peab vara eest peab olema ka tasutud kaheaastase

perioodi jooksul (nn investeeringu ja muude tegevuste elluviimise abikõlblikkuse periood). Pärast

seda tehtud kulutused ei ole abikõlblikud.

21. Ants Schmidtilt soetatud 23 lambast 10 on kaduma läinud. 13 lamba olemasolu umbes 1000

euro eest ei saa lugeda lambakasvatuse arendamiseks ja äriplaani osaliseks täitmiseks. Toetuse

saajal on soetatud vara säilitamise kohustus, selle kaotsiminekul vara asendamise kohustus ja

teavitamiskohustus. Investeeringuna saaks arvestada muljurniiduki soetamist. Muljurniiduki John

Deere 331 käibemaksuta maksumus on 8 400 eurot. Kui arvestada investeeringuteks muljurniiduk

ja lisaks Ants Schmidtilt ostetud lambad, mille osas säilitamiskohustust pole täidetud, siis on

ikkagi nõue kasutada vähemalt 50% saadud toetusest investeeringuteks, täitmata.

Kui investeeringu osa on täitmata, siis ei saa abikõlblikuks lugeda ka käibevara soetamist.

Vastupidine seisukoht võimaldaks toetuse saajal kulutada 20 000 eurot kõikvõimaliku käibevara

ostmiseks ja teha investeeringut vaid näiteks ainult 5 000 euro eest. Kui see investeering on

osaliselt äriplaani kohane, tuleks tagasi nõuda vaid 15 000 eurot (lähtudes põhimõttest, et äriplaan

on osaliselt täidetud).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

23. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla halduskohtu tuvastatud faktilisi

asjaolusid toetuse kasutamise kohta:

a) kaebaja soetas FIE-lt Ants Schmidt 2300 euro eest 23 lammast 2014. aastal, kellest kaebaja

juures läbi viidud kohapealse kontrolli ajaks (22. septembriks 2016) oli säilinud 13 looma;

b) kaebaja poolt väidetavalt Mart Räime Jaani Talult 12 168 euro eest soetatud 78 lammast

saabusid PRIA loomade registri andmetel kaebaja karja 7. juulil 2015, arve loomade eest

kannab 10. novembri 2015 kuupäeva ning ülekanded arve tasumiseks tegi kaebaja 26. ja

28. veebruaril 2016;

c) kaebaja soetas Agritech OÜ-lt 8400 euro (millele lisandus käibemaks) eest muljurniiduki

John Deere 331 2014. aastal;

d) kaebaja soetas Väiksevälja Mahe OÜ-lt 6000 euro (millele lisandus käibemaks) eest kuus

tonni mahespelta seemet 2015. aastal;

e) kaebaja soetas Tauri Talumehelt 2500 euro eest 8,5 tonni põldherne seemet, mille eest tasus

ülekandega 175 eurot 11. juunil 2015 ja 2325 eurot 26. veebruaril 2016;

f) kaebaja soetas Aivar Toomilt 4000 euro eest 200 tihumeetrit lauamaterjali, mille eest tasus

ülekandega Inge Toomile 28. veebruaril 2016;

g) kaebaja soetas 7575,36 euro eest kütust 2015. aastal.

24. Apellatsioonimenetluses ei sea PRIA kahtluse alla halduskohtu seisukohta, et määruse nr 68

nõuetega kooskõlas olevate kaebaja investeeringutena saab arvestada FIE-lt Ants Schmidt

lammaste soetamist (kohapealse kontrolli teostamise ajaks säilinud lammaste osas) ja

muljurniiduki John Deere 331 soetamist. Samuti on vastustaja pidanud abikõlblikuks Väiksevälja

Mahe OÜ-lt seemnete ja kütuse soetamist, Tauri Talumehelt herneseemne soetamist 175 euro

ulatuses.

25. Ringkonnakohus lähtub eeltoodud faktilistest asjaoludest ja abikõlblikest kuludest ning selles

osas asjaolusid ega kohaldatavat õigust täiendavalt ei analüüsi.

Lisaks ei ole asjas vaidluse all, et kulude abikõlblikkuse tingimuseks on soetatud kauba eest

tasumine pangaülekandega, kuna sularahas tasumise korral ei ole kulude kandmine ega tasumise

aeg PRIA poolt usaldusväärselt kontrollitav.

26. Apellatsioonimenetluses on pooled jätkuvalt eri meelt eelkõige selles, kas määruse

nr 68 § 4 lg-st 2 tulenev nõue, et kavandatud tegevused peavad olema tehtud taotluse esitamise

aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul, hõlmab endas nõude, et investeeringu eest on ka

tasutud selle perioodi jooksul; samuti selles, kas tuvastatud asjaoludel esineb alus toetuse tervikuna

tagasinõudmiseks.

27. Tulenevalt määruse nr 68 § 13 lg-st 2 on toetuse saajal kohustus esitada PRIA-le taotluse

esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu möödudes taotluse

esitamise aastale järgneva teise majandusaasta lõppemisest arvates, määruse lisas 3 toodud vormi

kohane teatise lõike investeeringuga seotud kulude tegemise kohta koos kulude tegemist ja

abikõlblikkust tõendavate dokumentidega.

Sarnaselt vastustajale ja halduskohtule mõistab ringkonnakohus määruse nr 68 § 4 lg-t 2

koostoimes määruse nr 68 § 13 lg-ga 2 selliselt, et äriplaanis tegevuste elluviimine hõlmab nii

kauba soetamise tehingu tegemist kui ka täitmist. Kuna toetus maksti kaebajale välja juba 2013.

aastal, siis oli kaebajal piisavalt aega, et teha äriplaanis märgitud investeeringud hiljemalt 2015.

aasta lõpuks, kasutades selleks toetuse vahendeid. Investeeringu tegemine hõlmab juba

olemuslikult ka kauba eest tasumise. Pidades silmas, et vaidlusalune kohustus on kehtestatud

toetuse kasutamisele, s.o toetuse taotlejale makstud raha kasutamisele, on ilmne, et kauba eest

tasumine kuulub kaheaastase perioodiga hõlmatud kohustuste hulka.

Määruse nr 68 § 13 lg-s 2 on kahekuuline tähtaeg ette nähtud kulude teatise koostamiseks,

kuludokumentide kogumiseks ja PRIA-le esitamiseks. Ekslik on kaebaja tõlgendus, et nimetatud

tähtaja jooksul, s.o kahe kuu jooksul pärast investeeringute elluviimise tähtaja möödumist tehtud

maksete korral on tegemist abikõlblike kuludega. Ebamõistlik oleks nõuda toetuse taotlejalt teatise

ja kuludokumentide PRIA-le esitamist samaks tähtajaks, mille jooksul on lubatud investeeringu

kulude kandmine. Sel juhul kaotaks määruse nr 68 § 13 lg-s 2 nimetatud kahekuuline tähtaeg

mõtte, kuna teatise ja kuludokumentide esitamiseks oleks piisav juba määruse nr 68 § 4 p-s 2

nimetatud kaheaastane tähtaeg. Määruses nr 68 ei ole sätestatud eraldi tähtaega investeeringu

objekti eest tasumiseks lahus kavandatud tegevuste elluviimise tähtajast. Kuna tasumisele eraldi

tähtaega ei ole kehtestatud, tulebki kulude kandmisele kohaldada äriplaanis nimetatud tegevustele

kehtivat üldist kaheaastast tähtaega. Toetuse taotlemisega võttis kaebaja endale kohustuse järgida

toetuse kasutamisele kehtestatud tingimusi ning võimaldada PRIA-l toetuse kasutamist kontrollida

objektiivselt määratud kriteeriumide alusel. Teatise ja kuludokumentide esitamise kohustuse

täitmise kaudu on tagatud PRIA võimalus toetuse taotleja tegevuse ja toetuse kasutamise üle

kontrolli teostamiseks. Sellist nõuet ei saa pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalselt

koormavaks olukorras, kus talle oli tagatud mõistlik tähtaeg äriplaanis kavandatud tegevuste

elluviimiseks ja toetuse eelneva väljamaksmisega ka rahalised vahendid selleks.

28. Kaebajale makstud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse

tagasinõudmisel tugineb PRIA sellele, et kaebaja ei ole toetuse aluseks olevat äriplaani ellu viinud,

mistõttu kuulub toetus tervikuna tagastamisele vastavalt määruse nr 68 § 13 lg 1 p-le 5. Nimetatud

sätte kohaselt on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha äriplaanis kavandatud tegevuste

täitmata jätmise ja investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi

maksma. Määruse nr 68 § 4 p-d 1 ja 2 järgi peab põllumajandusliku tootmisega alustamiseks või

selle arendamiseks tehtud investeering moodustama vähemalt 50% taotletud toetusest, taotleja

peab tegema investeeringud taotluse esitamisele järgneva kahe majandusaasta jooksul ja mõistliku

hinnaga. PRIA hinnangul saab kaebaja poolt äriplaani ellu viimata jätmise tuvastada selle kaudu,

et kaebaja ei ole (osaliselt) täitnud määruse nr 68 § 4 p-s 1 ja 2 nimetatud kohustusi ega saavutanud

toetuse eesmärki.

29. Määruse nr 68 kohaldamist selgitades on Riigikohus1 sedastanud, et toetuse tagasinõudmise

otsustamisel omavad tähtsust äriplaanis toetuse kasutamiseks ette nähtud tegevuste elluviimine ja

nende elluviimise tähtaegsus, omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodangu osakaal kogu

müügitulus ning investeeringuobjekti sihipärane kasutamine viie aasta jooksul toetuse

väljamaksmisest alates. Võttes arvesse määruse nr 68 § 3 ja määruse lisaks 1 olevat äriplaani

vormi, tuleb toetatava tegevusena mõista toetuse abil vahetult kavandatud tegevusi, eristades neid

investeeringu

põllumajandustootmises

kasutamise

eesmärgist.

Toetuse

abil

vahetult

1 Vt RKHK 21. septembri 2018. a otsus asjas 3-15-2381 (p 13-15)

kavandatavaks tegevuseks on äriplaanis nimetatud asjade soetamine. Määruse nr 68 § 4 p 2 näeb

ette, et äriplaanis kavandatud tegevused peavad olema tehtud taotluse esitamisele järgneva kahe

majandusaasta jooksul. Seegi norm annab aluse seisukohaks, et äriplaanist tuleb siduvaks pidada

kavandatud asjade soetamist. Äriplaanis nimetatud asjade osalise soetamisega on taotleja äriplaani

osaliselt täitnud ning toetuse tagasinõudmise alusena pole võimalik viidata määruse nr

68 § 13 lg 1 p-le 5. Kui äriplaan on osaliselt täidetud, tuleb kohaldada määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6.

30. Eeltoodud seisukohad on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatavad ka käesolevas asjas. 2015.

aastal esitatud äriplaani muutmise avalduse (I kd, tl 114-115), mida PRIA enda kinnitusel

aktsepteeris, kohaselt jäid toetuse arvel kavandatavateks tegevusteks põhikarja 12 600 euro eest

vähemalt 100 lamba, 8400 euro eest muljurniiduki John Deere 331, 7500 euro eest kütuse ning

7500 euro eest kaunvilja- ja heinaseemne soetamine ja lisaks 4000 euro eest püsikarjaaedade

rajamine.

PRIA on aktsepteerinud abikõlbulike kuludena 13 lamba soetamist 1000 euro eest, muljurniiduki

soetamist 8400 euro eest, kaunvilja- ja heinaseemne soetamist 6175 euro eest ja kütuse soetamist

7575,36 euro eest. Ringkonnakohus nõustub, et loetletud osas on tegevused nõuetekohaselt

teostatud ja kaebaja asjakohaselt täitnud investeeringuobjekti säilitamise kohustust. Ülejäänud

osas lammaste soetus ja püsikarjaaia rajamise kulud ei ole abikõlblikud, kuna ei ole kaheaastase

tähtaja jooksul nõuetekohaselt lõpule viidud ning lammaste osas on kaebaja rikkunud ka

investeeringuobjekti säilitamise kohustust. Seega on äriplaanis siduvate kohustustena nimetatud

tegevused kaebaja poolt osaliselt ellu viidud ning alusetu on vastustaja seisukoht, et tegevuste

osakaal ja mõju kaebaja tegevusele on sedavõrd vähene, et äriplaan tervikuna on ellu viimata.

Kuna määrus nr 68 ei näinud ette toetuse kasutamise tulemuste hindamist muus osas kui

omatoodangu mahu järgi (määruse nr 68 § 4 p 5) ja PRIA hinnangul on kaebaja selle kohustuse

täitnud, siis käesoleval juhul toetuse tagasinõudmisel puudus alus tugineda määruse

nr 68 § 13 lg 1 p-le 5. Kaebajalt toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks saab olla sama lõike

kuues punkt, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha PRIA nõudmisel

osaliselt tagasi maksma, kui ta on osaliselt täitnud § 4 p-des 1, 2 ja 5 sätestatud nõuded.

31. Vastavalt määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 ls-le 2 tagasimakstava toetuse suurus arvutatakse,

lähtudes ellu viimata tegevuste äriplaanikohasest maksumusest § 4 punktides 1 ja 2 sätestatud

nõuete osalise täitmise korral.

Eelmises punktis toodud tegevuste äriplaanikohaste maksumuste liitmisel ilmneb, et kaebaja on

äriplaanis toetuse arvel kavandatud tegevusi ellu viinud kokku 23 075 euro eest. Nõuetekohaselt

teostamata on lammaste soetus 11 600 euro eest, püsikarjaaia rajamine 4 000 euro eest ja seemnete

soetus 1325 euro eest, kokku tegevusi 16 925 euro eest. Nimetatud summa tuleb kaebajal

vastustajale tagastada.

32. Põhjendamata on vastustaja seisukoht, et käibevahendite arvestamine nõuetekohaselt tehtud

kulutustena olukorras, kus täitmata on toetusest 50% ulatuses investeeringute tegemise kohustus,

ei ole lubatav. Nimelt ei eristata määruse nr 68 § 13 lg 1 p-s 6 äriplaanis nimetatud tegevusi selle

järgi, kas kulutus tehakse investeeringuna põhivarasse või käibevara soetamiseks. Kulutuste

ühetaolise käsitamise tõttu sättes ei ole alust toetuse tagasinõudmisel seada kaebajale täiendavaid

piiranguid ning nõuda toetuse tagastamist suuremas ulatuses kui sättes toodud reegli rakendamisel

saadav summa.

33. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga nagu pidanuks halduskohus kaebuse lahendamisel eraldi

kontrollima vaidlustatud otsust viivise ja tasaarvestuse osas ainuüksi põhjusel, et kaebaja

vaidlustas otsuse tervikuna.

Kaebaja ei ole kohtumenetluses seadnud kahtluse alla PRIA õigust ja kohustust tasaarvestada

kaebajalt tagasi nõutav toetus talle tulevikus määratavate toetustega ja nõuda viivist toetuse

tähtaegselt tagastamata jätmise korral. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja põhjendanud, et

otsus selles osas oleks õigusvastane. Tagastamisele kuuluva toetuse tasaarvestamise kohustus

tuleneb vahetult rakendusmääruse (EL) 908/2014 art-st 28 koostoimes ELÜPS § 112 lg-ga 2 ja

viivise tasumise kohustus ELÜPS §-st 114. Kaebaja ei ole esile toonud, miks tema suhtes nende

sätete rakendamise oleks ebamõistlikult koormav. Kuigi asja läbivaatamisel oli halduskohtul

kohustus lahendada kaebus ja kontrollida kaevatavate otsuste õiguspärasust tervikuna, siis

käesoleval juhul puudus siiski vajadus täiendavalt põhjendada vahetult seadusest tulenevate

kohustuste õiguspärasust. Ka ringkonnakohtule ei ole äratuntavad asjaolud, mis annaks alust

pidada tasaarvestamist ja viivise tasumise kohustust kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks.

Seetõttu tuleb pidada kaevatavat otsust õiguspäraseks ka tasaarvestuse kohaldamise ja viivise

nõudmise osas.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul kui toetuse tagastamine ELÜPS § 112 lg-s 1

nimetatud tähtaja jooksul ei ole taotlejale jõukohane, on tal õigus taotleda tagasimakse ajatamist

(ELÜPS § 113) ning sel juhul ei kohaldata tagasimaksmisel viivist (ELÜPS § 114 lg 1 ls 2). Seega

on taotlejale tagatud mehhanism toetuse tagastamise kohustuse negatiivse mõju leevendamiseks.

34. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Otsuse selguse huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse tervikuna ja teeb uue otsuse,

millega rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab kaevatavad PRIA otsused osaliselt, s.o 16 975 eurot

ületavas osas.

35. Halduskohtu otsuse muutmise tõttu tuleb muuta ka kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4)

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kaebaja on taotlenud halduskohtus õigusabikulu katteks 2800 euro, riigilõivu

katteks 45 euro ja apellatsioonimenetluses õigusabikulu katteks 1326 euro ja riigilõivu katteks 15

euro väljamõistmist vastustajalt.

Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja menetluskulud osaliselt ei ole vajalikud ja põhjendatud.

Kohtumenetluses ei ole alust vastaspoolelt välja mõista käesoleva menetlusega mitte seotud

kulusid (liisingulepinguga tutvumine 13. märtsil 2018). Asja keerukust ja tõendamismenetluse

ulatust ning kaebuse rahuldamise proportsiooni (63,5%) silmas pidades leiab ringkonnakohus, et

vajalikud ja põhjendatud on kaebaja kulud õigusabile halduskohtus 1500 euro ja

apellatsioonimenetluses 700 euro ulatuses. Lisaks tuleb kaebaja kasuks välja mõista 38,1

(60*63,5/100) eurot riigilõivu katteks.

36. PRIA ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid PRIA kasuks välja ei mõisteta.

Liinavabrik OÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/