2-18-18660/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019

Tsiviilasja number

2-18-18660

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi T. K. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2294,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Marilin Palts (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: T. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht

registris: xxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx,

xxxxx xxxxx xx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täies ulatuses.

2. Välja mõista T. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 13.01.2017 ja 26.07.2017 Coop

Finants AS-ga sõlmitud laenulepingutest nr L3700826277 ja nr L3701002252 tulenev

põhivõlg 1825,27 eurot, intress 185,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 137,73

eurot (periood 02.01.2018-10.12.2018), kokku 2148,17 eurot.

3. Välja mõista T. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 1825,27 eurot) alates 11.12.2018 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud T. K. kanda.

5. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 490 eurot (millest 250 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240 eurot

lepingulise esindaja tasu) ja mõista T. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on T. K. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr: 2-18-18660

2 (5)

8. Toimetada kostjale T. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 10.12.2018 hagiavalduse T. K. vastu laenu põhiosa 1825,27

euro, intressi 185,17 euro, lepingu haldustasu 9,00 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste

438,25 euro nõudes ja viivised alates 11.12.2018 kuni põhinõude 1825,27 euro täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja

mõista kostjalt tasutud riigilõiv 275 eurot ning hageja esindustasu 840,00 eurot.

Kohtu nõudel hageja 21.01.2019 täpsustas hagiavaldust ning palus kostjalt välja mõista laenu

põhiosa 1825,27 eurot, intressi 185,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 137,73 eurot

ja viivised alates 11.12.2018 kuni põhinõude 1825,27 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

Tsiviilasi nr: 2-18-18660

3 (5)

lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 250 eurot

ning hageja esindustasu 840,00 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja T. K. 13.01.2017 laenulepingu nr

L3700826277 ja 26.07.2017 laenulepingu nr L3701002252, mille alusel anti kostjale kokku

laenu 1904,22 eurot. Kostja täitis lepingu nr L3700826277 järgseid kohustusi 20.01.2017 kuni

20.07.2017, mil tasus laenu põhiosa summas 78,95 eurot. Laenulepingu nr L3701002252

põhivõla katteks ei ole kostja sooritanud ühtegi maksegraafikujärgset makset. 08.12.2017

edastas Coop Finants AS kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse ning 27.12.2017 saatis

Coop Finants AS kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta. Laenulepingud on üles öeldud

01.01.2018. Coop Finants AS loovutas 30.04.2018 oma nõude kostja vastu hagejale.

Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi

tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

3. Pärnu Maakohus võttis 31.01.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte xx xx xxxx. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks xx xx xxxx ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

24.04.2018 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes.

Tsiviilasi nr: 2-18-18660

4 (5)

8. Kostja ei ole täitnud Coop Finants AS-ga 13.01.2017 sõlmitud lepingust nr L3700826277 ja

26.07.2017 lepingust nr L3701002252 tulenevat rahalist kohustust kohaselt. Hagejal on õigus

VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1,

§ 396 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist, st

üleantud rahasumma tagasimaksmist (põhiosamakse võlgnevus kokku 1825,27 eurot) ja intressi

(185,17 eurot) tasumist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud

viivist (137,73 eurot) kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud.

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

10. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 840 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 840 eurot (ilma

käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 7 tundi (840 € / 120 €) ja summas 840 eurot ei ole selles asjas

põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus

ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles

asjas 3 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei

olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud

tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele

kokku 240 eurot (3 h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tsiviilasi nr: 2-18-18660

5 (5)

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik