1-08-1496/25

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsembril 2009.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-08-1496 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Kaire Päri Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi

Tartu Vanglas kinnipeetava B.H tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

B.H Isikukood: xxx; elukoht xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras

Vabastada B.H (isikukood: xxx) Harju Maakohtu 02.12.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.

KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisega vanglast vabanemisel.

Kohustada B.H käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1. elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas (xxx) vabanemise järel;

registreerimisele;

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

päevaks;

ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määratud kohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

- asuda tööle mitte hiljem kui 1 kuu jooksul vabanemisest;

2

- osalema sotsiaalprogrammides kriminaalhooldusametniku ettepanekul, s.h pöörduma kas

narkoloogi või psühholoogi poole, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

B.H tunnistati süüdi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.12.2008.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2008.a.

Karistusaja algus 14.04.2008.a, lõpp 08.04.2010.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 08.12.2008.a. Tartu Maakohtu 30.04.2009.a määrusega jäeti B.H vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Õigus uuesti taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 12.11.2009.a.

B.H on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral:

järgi 11 kuud vabadusekaotust;

KrK § 175 lg 1 järgi 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust;

vangistust;

vangistust;

vangistust.

Väärteo korras on B.H karistatud korduvalt, sh 6-l korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt vanglas B.H kehtivad distsiplinaarkaristused

puuduvad. Vabanedes asub elama asuda abikaasa juurde aadressil xxx. Kinnipeetav õppis enne

vangistust Täiskasvanute Gümnaasiumis, mis jäi pooleli seoses tööõnnetuse tõttu. Väidetavalt

olemas töökoht xxx OÜ-s. Tasumata haginõudeid on Tartu Vangla andmeil üle 84 000 krooni.

Kinnipeetaval on diagnoositud psühhiaatriline häire, mis on seotud tema kuritegeliku eluviisiga.

Vabaduses tarvitas erinevaid narkootilise aineid, on sooritanud kuritegusid, olles narkojoobes. Alates 2009.a septembrist osaleb sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime varavastaseid kuritegusid, ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem narkootikumide tarvitamisel.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta B.H ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda abikaasa juurde, korter on ostetud pangalaenuga ning

Vabanemisel olemas lähedaste toetus. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on: varasem

karistatus, pangalaenu ja rahaliste võlgnevuste olemasolu, hoolimatu ja riskeeriv elustiil,

sõltuvusprobleemid, majanduslike probleemide lahendamine kuritegelikul viisil. Eeltoodu alusel

leiab kriminaalhooldusametnik, et B.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

B.H avaldas istungil, et tema mõttelaad on muutunud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening” ja „12 sammu”. Vangistuses olles sündis laps, keda on vaid kolm korda näinud. Lapse nimel tahab ta end muuta ja korralik olla. Korterilaen on kaelas, see tuleb tasuda. Ta asub tööle kaksikvenna juurde xxx Grupp.

Prokurör toetab B.H ennetähtaegset vangistusest vabastamist leides, et antud hetkel võiks

anda B.H-le võimalus kriminaalhooldusel olles näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekalt käituda. On näha, et ta on vangistuse jooksul teinud samme sõltuvusprobleemidest vabanemiseks. Vabaduses on teda ootamas lähedased: elukaaslane ja kinnipidamise ajal sündinud laps, kes motiveerib kinnipeetavat seaduskuulekalt käituma.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et B.H tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamine on põhjendatud.

B.H on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud

formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Karistuse kandmise ajal on B.H

teinud järeldused ja leidnud vajaduse muuta oma seniseid eluviise ja narkootikumide

tarvitamisest loobuda seoses lapse sünniga. Vabanemisel asub ta elama pere juurde. Töökoha

olemasolu võimaldab B.H pere eest hoolt kanda ja tal on ka võimalused kõigi

ennetähtaegse vabastamisega seotud tingimuste täitmiseks. Kohus leiab, et nende positiivsete

muudatuste taustal tuleb toetada B.H taotlust seaduskuulekale elule ennetähtaegse

vabastamise läbi. Katseajaks saab 1 aasta vanglast vabanemise aja seisuga ja käitumiskontrolli juurde katseajal kuuluvad ka lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid; asuda

tööle 1 (ühe) kuu jooksul vabastamisest; osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalprogrammides, sh pöörduda kas narkoloogi või psühholoogi poole, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks.

Madis Kägu Kohtunik