4-19-1614/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

29. aprill 2019

Väärteoasja number nr 4-19-1614 (2840,17,000063) Lahend väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.02.2017 otsus G.S-i karistamises liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel 125 trahviühikuga s.o 500 euro suuruse rahatrahviga

Kohtunik Kadi Aavik

Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine

Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Süüdlane G.S

isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefoninumber xxxxxxxxxx, e-mail xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtutäitur Aive Kolsar

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi

asendamiseks.

2. Asendada G.S-ile kohtuvälise menetleja Politsei- Ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 08.02.2017.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 125 trahviühikut arestiga 12 päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 12 tundi, mis tuleb teostada 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi

esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste

ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

referendi poole telefoninumbril

7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee ).

4. Selgitada G.S-ile , et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale

üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur esitas 19.03.2019 kohtule juhindudes

KarS §-st 72 ja TMS §-st 201 avalduse süüdlasele G.S-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur määras 08.02.2017 väärteoasjas nr 2840,17,000063 G.S-ile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks 125 trahviühikut s.o 500 euro suuruse rahatrahvi.

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 01.03.2017. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära

vabatahtlikult, alustati tema suhtes 26.04.2017 täitemenetlus. Kohtutäitur Aive Kolsar on

teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest, võlgnikult ei ole laekunud ühtegi makset.

Menetlusosalise seisukoht 29.04.2019 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane

avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, allkirjastades sellekohase nõusoleku ning

märkides nõusolekule ära ka oma kontaktandmed, s.t telefoninumbri ja e-posti aadressi.

Süüdlane avaldas, et vaatab e-posti üle päeva ning kasutab telefoninumbrit igapäevaselt. Süüdlase hinnangul saaks töö tehtud ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks

päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane G.S ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS

§ 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahv kokku 500 eurot s.o 125 trahviühikut (500:4), mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja KarS §-st 72 asendada 12 päevase arestiga (125:10). Kuivõrd G.S on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle

kohaldatav arest 12 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi

päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi

saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

Kadi Aavik

kohtunik