1-17-9694/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2019 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9694 (kohtueelses menetluses 16930000119) Kohtukoosseis kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Prokurör Arika Almann Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Robert Alazi ja N.M süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Robert Alazi, isikukood 35404044910; elukoht: XXX;

Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: XXX Karistatus

Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 1

väärteokaristus ja kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Sven Sillar (lepinguline) Süüdistatav N.M, isikukood XXX; elukoht: XXX;

Eesti Vabariigi kodakondsus; hairdus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX Karistatus

Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 1

väärteokaristus ja – 2 kriminaalkaristust viimati karistatud Harju Maakohtu 01.03.2017.a kohtuotsusega nr 1-16-10899 KarS § 209 lg 2 p 1 ja 5, § 349 ja § 1572 järgi Kaitsja Leelo Viil

(määratud korras)

RESOLUTSIOON

1.1 Robert Alazi

376 lg 1

õigeks mõista KarS § järgi esitatud süüdistuses. 1.2 KrMS § 181 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja

Robert Alazi kasuks kaitsekulu 1200 eurot.

2.1 N.M süüdi KarS § järgi ja mõista temale 1 (üks)

tunnistada 376 lg 1 karistuseks aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.2 KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista N.M-ile liitkaristus Harju Maakohtu 01.03.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16- karistusega (2 aastat 10899 mõistetud ja 2 kuud)

, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud vangistust. 2.3 Mõistetud liitkaristus jääb N.M-i suhtes täielikult täitmisele (2 aastat ja 5 kuud)

pööramata Harju Maakohtu 01.03.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10899 määratud tingimustel, s.o KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 3 (kolme) aasta pikkuse katseajaga alates 01.03.2017.a

2

2.4 Harju Maakohtu 01.03.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10899 KarS § 75 lg 2 p 9 alusel määratud kohustus alluda 3 kuud elektroonilisel lugeda N.M-i e valvele poolt täidetuks. 2.5 N.M-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 354.00 eurot;

 KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendite transpordija hoiukulu 351.57 eurot; 2.6 KrMS tuleb menetluskulud summas 705.57 eurot § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda 58.80 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 58.77 eurot. 2.7 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber itus „Menetluskulud 99919700012209 ja selg kriminaalasjas nr 1-17-9694 “. 2.8 KrMS gi kanda kaitsjatasu 300 eurot. § 180 lg 3 alusel jätta rii

3. 37 kasti sigarettidega, mis asuvad Maksuja Tolliameti lepingulises asitõendite laos, KrMS § hävitada kohtuotsuse jõust 126 lg 3 p 4 alusel umisel. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebekord

Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 09.05.2019.a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 09.05.2019. osas a. Määruskaebus menetluskulude

tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. SÜÜDISTUSE SISU

Robert Alazit süüdistatakse selles, et ta käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos N.M-iga

ebaseaduslikult suures koguses nõuetele mittevastavas müügipakendis ja Eesti Vabariigi maksumärgita tubakatooteid. Nimelt omandasid Robert Alazi ja N.M ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal 367100 ud sigaretti. käitlemiseks mittelubat

3

Osa omandatud sigarettidest toimetasid nad XXX -boksi nr ning hoidsid asuvasse garaaži XX

seal kuni 10.08.2016, mil Maksuja Tolliameti Tollikorralduse osakonna ametnike poolt

teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti nimetatud garaažiboksist ära 129 800 Valgevene maksumärgiga sigaretti , 20 100 Vene Föderatsiooni maksumärgiga sigaretti

, 80 000 Valgevene maksumärgiga sigaretti , 100 000 Valgevene maksumärgiga sigaretti 000 maksumärkideta sigaretti ja 6 . Osa omandatud sigarettidest toimetasid nad asuvasse D T X ning hoidsid XXX müügiboksi nr

seal kuni 10.08.2016, mil Maksuja Tolliameti Tollikorralduse osakonna ametnike poolt

teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti nimetatud müügiboksist ära 19 000

Valgevene maksumärgiga sigaretti , 3200 Vene Föderatsiooni maksumärgiga sigaretti ja 9000 Valgevene maksumärgiga sigaretti

.





 Sellega pani Robert Alazi toime tubakatoodete käitlemise korra rikkumise, so KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.M süüdistatakse selles, et ta käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Robert

Alaziga ebaseaduslikult suures koguses nõuetele mittevastavas müügipakendis ja Eesti

Vabariigi maksumärgita tubakatooteid. Nimelt omandasid Robert Alazi ja N.M

ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal 367100 käitlemiseks mittelubatud sigaretti. Osa omandatud sigarettidest toimetasid nad XXX ning hoidsid asuvasse garaažiboksi nr XX

seal kuni 10.08.2016, mil Maksuja Tolliameti Tollikorralduse osakonna ametnike poolt

teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti nimetatud garaažiboksist ära 129 800 Valgevene maksumärgiga sigaretti , 20 100 Vene Föderatsiooni maksumärgiga sigaretti

, 80 000 Valgevene maksumärgiga sigaretti , 100 000 Valgevene maksumärgiga sigaretti ja 6000 maksumärkideta sigaretti

. Osa omandatud sigarettidest toimetasid nad asuvasse D T X ning hoidsid XXX müügiboksi nr

seal kuni 10.08.2016, mil Maksuja Tolliameti Tollikorralduse osakonna ametnike poolt

teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti nimetatud müügiboksist ära 19 000

Valgevene maksumärgiga sigaretti , 3200 Vene Föderatsiooni maksumärgiga sigaretti ja 9000 Valgevene maksumärgiga sigaretti .

4





 Sellega pani N.M toime tubakatoodete käitlemise korra rikkumise, so KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalmenetluses avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et

süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine N.M-i poolt on tõendamist leidnud. Küll aga ei ole tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine Robert Alazi poolt.

N.M ja R. Alazi ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.

KarS § 376 lg 1 näeb ette vastutuse maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas

müügipakendis või keelatud tubakatoodetega kauplemise, nende hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses. Tubakatoodete käitlemise korra rikkumise objektiivse

koosseisu moodustab seega maksumärgiga märgistamata, nõuetele mittevastavas

müügipakendis või keelatud tubakatoodetega suures koguses kauplemine, nende hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine. Kuriteo objektiks on suures koguses tubakatoode, mis on kas maksumärgistamata või mille müügipakend ei vasta nõuetele ning ka tubakatoode, millel puudub üldse müügipakend.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et garaažiboksist nr aadressil asuvast XXX XX leiti

10.08.2016.a kokku 335 900 Eesti maksumärkideta sigaretti. Nimetatut tõendab riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise 10.08.2016.a protokoll, mille kohaselt leiti garaažiboksi nr XX stidesse pakitud sigaretid: paremalt poolt põrandalt alljärgnevad pappka

 Premier (punane) 10 kasti, 500 plokki, 100 – 000 tükki, Valgevene maksumärkidega;

 NZ Gold Super Slims 8 kasti, 400 plokki, 80

– 000 tükki, Valgevene maksumärkidega;

 Fest (punane) 13 kasti, 649 plokki, 129 – 800 tükki, Valgevene maksumärkidega;

5

 Winston (sinine) – 2 kasti ja 5 pakki, 100 plokki, 20 100 tükki, Vene Föderatsiooni maksumärkidega;

 Kiss Menthol

– 30 plokki, 6000 tükki, maksumärgid puuduvad. Protokollist nähtub, et kõikidel sigaretipakkidel puudusid eesti keelsed kirjed. Lisaks selgub

protokollist, et juures seisis garaažiboksi nr XX sõiduk Ford Focus registreerimisnumbriga

XXX, mille kõrval seisnud Alazi. Garaažiboksi ukse avas meesterahvas tuvastati kui R. ki Maksuja Tolliameti töötajatele R. Alazi enda käes olevate võtmetega (tl 10 12). Sündmuskoha -

vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud

XXX garaažiboksi nr XX, tõendab

samuti garaažiboksist eelnevalt loetletud koguses võõrkeelsete kirjetega sigaretipakkide leidmist ja sündmuste käiku, mille kohaselt seisis garaažiboksi juures R. Alazi, kes garaažiboksi enda käes olevate võtmetega avas (tl 13-20).

Kriminaalasjas puudub vaidlus ka selle üle, et aadressil XXX, asuva D t müügiboksist nr X leiti 10.08.2016.a kokku 31 ta sigaretti. Nimetatud asjaolu 200 Eesti maksumärkide tõendavad nii

riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise 10.08.2016.a protokoll kui ka sündmuskoha

vaatluse protokoll koos fototabeliga. Protokollide kohaselt leiti müügiboksi tagaruumist põrandalt 3 pappkasti, milles olid alljärgnevad sigaretid:

 NZ Gold Super Slims 95 plokki, 950 pakki, 19 – 000 tükki, Valgevene maksumärkidega;

 Fest (punane)

– 45 plokki, 450 pakki, 9000 tükki, Valgevene maksumärkidega;

 Bayron Exclusive Tobacco 16 plokki, 160 pakki, – 3200 tükki, Vene Föderatsiooni maksumärkidega.

Protokollidest selgub lisaks, et kõikidel sigaretipakkidel olid võõrkeelsed kirjed ning

müügiboks kuulus R. Alazile, kes näitas müügiboksi kontrollimisel vabatahtlikult ette müügiboksi tagaruumis olevad sigaretid (tl 21-23, 24-30).

Vaatluse protokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud

XXX asuvast garaažiboksist nr XX ja XXX asuva D T müügiboksist nr X ära võetud suitsupakke, tõendab ära võetud suitsupakkide kogust, välimust, partiinumbreid ja suitsupakkidel Eesti Vabariigi maksumärkide puudumist. Vaatluse protokolli kohaselt on kõikidel sigaretipakkide müügipakendeil (üldkoguses 367 100 tükki) olevad terviseohu üld ja lisahoiatused ning info tõrva - -, nikotiinija vingugaasisisalduse kohta võõrkeelsed (tl 31-39).

Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 61 lg 1 ls 2 kohaselt

tubakatoode juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Sama märgistatakse paragrahvi lõikes 3 on toodud loetelu juhtudest, mil tubakatoode peab olema maksumärgistatud. Tubakatoote pakendi märgistuse nõuded tulenevad aga tubakaseaduse (edaspidi TubS) §-st 12.

TubS § 12 lg 1 p 1 kohaselt trükitakse tubakatoote müügipakendile ja rühmapakendile muuhulgas terviseohu hoiatused. TubS § 13 lg 1 kohaselt jagunevad tubakatoote terviseohu

hoiatused üldhoiatusteks, terviseohu lisateabeks ja terviseohu ühendhoiatusteks. Sama paragrahvi lõikes 2 ja 3 on väljatoodud, milline peab olema terviseohu üldhoiatuse ja terviseohu lisateabe eestikeelne tekst. Kuivõrd käesolevas kriminaalmenetluses äravõetud sigarettidel olid kõigil Valgevene või Vene Föderatsiooni maksumärgid ning müügipakendeil olevad terviseohu üldja lisahoiatused ning muu informatsioon oli üksnes võõrkeelne, siis on tõendamist leidnud,

et sigaretid olid nõutele mittevastavalt maksumärgistatud ja nõuetele mittevastavates müügipakendites.

Järgnevalt on vajalik kindlaks teha, kas kriminaalmenetluses äravõetud sigaretid olid suures koguses. Taotlusest maksude arvutamiseks ning Maksuja Tolliameti vastusest maksude

arvutamise taotlusele koos lisadega nähtub, et leitud sigarettidele rakendub tollimaksumäär

57,6%. Maksude arvutamise aluseks on ATKEAS § 56 lg 1, mille kohaselt sigarettide

6

aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse

jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Alates 01.06.2016.a on fikseeritud

määraks 58 eurot ja proportsionaalseks määraks 30% sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ATKEAS § 60 järgi maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes

sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. Alates 01.01.2016.a on

sigarettide levinuim hind 3,07 eurot, mis on avaldatud EK TAXUD kodulehel. Maksude

arvestuses on ka välja toodud kohustuslikud impordimaksude summad, kui kaubale oleks kohaldatud vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri seisuga 10.08.2016.a. Vastavalt Maksuja Tolliameti vastusele on Eesti riigil saamata jäänud maksud 335 900 sigaretilt 55 228,49 eurot ja 31 200 sigaretilt 5209,58 eurot. Aktsiis 335 900 sigaretilt sigarettide äravõtmise hetkel oli

34 950,40 eurot ja 31 200 sigaretilt 3246,36 eurot, kokku seega 38196,76 eurot (tl 49-52). Käitlemiseks mittelubatud sigarettide aktsiis seisuga 19.10.2018.a oli aga 335 900 sigareti pealt 41 231,73 eurot ja 31 200 sigareti pealt 3829,80 eurot, kokku seega 45 061,53 eurot (tl 102- 103, 104-105).

Aadressilt

335 900 sigareti elt: XXX ära võetud arvestuslik aktsiisisumma kujuneb järgmis

 58 (fikseeritud määr) x 335 900 (sigarettide arv) : 1000 = 19 482,20 eurot

 3,07 (sigarettide levinuim hind) x 335 900 (sigarettide arv) : 20 (üheks pakis olevate sigarettide arv) x 30% (proportsionaalne määr) = 15 468,20 eurot

 Kokku: 19 482,20 + 15 468,20 = 34 950,40 eurot

Aadressilt

31 200 sigareti

XXX ära võetud arvestuslik aktsiisisumma kujuneb järgmiselt:

 58 (fikseeritud määr) x 31 200 (sigarettide arv) : 1000 = 1809,60 eurot

 3,07 (sigarettide levinuim hind) x 31 200 (sigarettide arv) : 20 (üheks pakis olevate sigarettide arv) x 30% (proportsionaalne määr) = 1436,76 eurot

 Kokku: 1809,60 + 1436,76 = 3246,36 eurot

Sigarettide arvestuslik aktsiis tervikuna on seega antud kriminaalasjas 38 196,76 (34 950,40 + 3246,36) eurot.

TubS § 6 lg 21

kohaselt on käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid suures

koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS 1 § 56 lõikes 1 nimetatud aktsiisisumma. ATKEAS § 56 lg 11 kohaselt maksti sigarettidelt alates 01.06.2016.a aktsiisi mitte vähem kui 97,20 eurot 1000 sigareti kohta. Kohus

leiab, et kui arvestada mõlemalt aadressilt ära võetud sigarette ühtse tervikuna, siis nende sigarettide ühine arvestuslik a 196,76 eurot ületab aktsiisisummat enam kui ktsiis summas 38

sajakordselt, mistõttu tuleks , et käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid oli suures leida

koguses. Kui aga arvestada mõlema aadressi arvestuslike aktsiisisummasid eraldi, siis on kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et aadressilt XXX, ära võetud sigarettide arvestuslik aktsiis (34 950,40 eurot enam ) ületab seaduses toodud aktsiisisummat (97 eurot 1000 sigareti kohta) kui sajakordselt ehk aadressilt ettide arv oli suures koguses. Samuti on XXX, ära võetud sigar kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et aadressilt XXX, ära võetud sigarettide arvestuslik aktsiis (3246,36 eurot) ei ületa seaduses toodud aktsiisisummat (97 eurot 1000 sigareti kohta) enam kui sajakordselt ning seetõttu ei ole aadressilt XXX, ära võetud sigarettide puhul tegemist suure kogusega.

Järgmisena hindab kohus, kas tegemist on süüdistatavate poolt tubakatoodete kauplemise,

nende hoidmise, ladustamise või edasitoimetamisega. Selleks peab kohus kindlaks tegema, kellele mõlemalt aadressilt ära võetud sigaretid kuulusid.

7

Kohtus andis tunnistajana ütlusi I asuva garaažiboksi nr B, kes on XXX XX omanik. I. B

hooneühistu liikmeks olemist tõend hooneühistu äriregistri väljatrükk (tl 40 ab

XXX -44). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli aastatel 2015 2016 garaažiboksi kasutajaks tunnistaja isa M -

B, kes suri 24.12.2015.a. Rahvastikuregistri isikuandmete päringute väljatrükid tõendavad, et I B isa oli M B, kes suri 24.12.2015.a (tl 45-46, 47-48). Tunnistaja ütluste kohaselt helistas talle

pärast isa surma järgmise aasta augustis, s.o 2016. aastal, R. Alazi, kes soovis tunnistajale tagastada garaaživõtmeid. Tunnistaja sõnul teadis ta, et garaažiboksil on üks komplekt võtmeid,

üks suur sissesõiduvärava võti ja garaažiboksi võti. Kuivõrd tunnistaja garaaži faktiliselt ei kasutanud, siis ta ei tea täpselt, millal ja kuidas need võtmed R. Alazi kätte sattusid. Tunnistaja sõnul helistas R. Alazi talle pärast garaaživõtmete tagastamist uuesti telefoninumbrilt XXX ja palus uuesti garaaživõtmeid lühemaks ajaks, kas nädalaks või pooleteiseks nädalaks. Tunnistaja

ütluste kohaselt soovis R. Alazi graažis mingit kaupa hoida ja pakkus sellest kaubast tunnistajale ka mingeid laualampe.

Tunnistaja ütlusi R. Alazi helistamise kohta tõendab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tl 53-54), mille kohaselt oli R. Alazi kasutuses olev abonentnumber XXX ühenduses järgmiste I. B kasutuses olevate abonentnumbritega:

 abonentnumbriga XXX 21.08.2016.a kell 14:06, 21.08.2016 kell 14:26 ja 11.09.2016 – kell 10:39;

 abonentnumbriga XXX 11.09.2016.a kell 10:49 ja 14.09.2016 kell 22:16. –

Süüdistatav R. Alazi poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et N.M-i tunneb ta nagu kõiki teisi turul, kui kioski omanikku. Süüdistatava sõnul töötab ta juba 15 aastat B – J t , kus müüb tööstuskaupa, nõusid, kinke ja suveniire. 2016. aastal töötas ta D r . Süüdistatava ütluste kohaselt sattusid tema D t boksi salasigaretid koos tema juurde toodud kastidega, kui kodutud

laadisid asju vanalt turult kolimaks uuele turule. Kõik boksis olnud asjad olid pakitud kolimiseks karpidesse, seitsme boksi uksed oli avatud ja nende asjad olid tõstetud kolimiseks koridori. Süüdistatav avastas umbes kaks kuud pärast asjade toomist, et boksis on salasigaretid, kuid need jäid sinna nagu olid ja ta ei müünud neid. Süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks avaldati tema poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, mille kohaselt leidis ta oma D

t boksis olevad sigaretid vana turu koridorist ja viis need koos enda kaubaga uuele D t . Vastuolu selgitas süüdistatav sellega, et tollitöötaja pani valesti kirja nagu süüdistatav oleks teadnud, et tegemist on sigarettidega. Süüdistatav tunnistas, et sigaretid on tema omad, kuna sigaretid olid tema boksis.

Süüdistatava sõnul ütles ta politseinikele XX tänaval olles, et tal on sigaretid ka D t

elektriarvesti boksis. Süüdistatav läks aadressile XXX garaažiboksi nr XX näite võtma. Garaažiboksi andis süüdistatavale kasutada M B umbes poolteist aastat enne oma

surma. Süüdistatav kasutas garaažiboksi laona, sest kogu kaup ei mahtunud poodi ära. Garaaživõtmed sai süüdistatav koos M garaažiboksis käies ja teine eksemplar oli kapis, mis B asus garaažiboksi sisenedes vasakut kätt asuva elektriarvesti all. Süüdistatava ütlustest selgub, et kui ta viis kauba ja kapi turule maha müümiseks, siis võttis ta need võtmed kaasa (tema kätte jäi kaks eksemplari), kuna garaažiboks jäi tühjaks. Süüdistatava sõnul pole ta garaažiboksis käinud umbes pool aastat, viimati käis seal siis, kui viis koos N.M-iga sealt ära viimased

asjad, garaaž oli tühi ja siis otsustaski ta võtmed ära anda. Süüdistatava ütluste kohaselt ei

käinud ta garaažiboksis ka mitu kuud enne seda, kui käis seal 10.08.2016.a koos tolliametnikega. Süüdistatava sõnul viis ta oma asjad garaažiboksist ära juba mitu kuud enne

seda, kui sinna tulid tolliametnikud. 10.08.2016.a läks süüdistatav garaaži, et võtta elektrinäidud ja nägi seal palju kaste, mille peale oli kirjutatud sigaretid. Garaažist väljudes

tulid süüdistatava juurde kaks tolliametniku ja käskisid süüdistataval garaaži ukse avada, misjärel vaatasid tolliametnikud üle nii garaaži kui ka süüdistatava sõiduki. Seejärel sõitsid nad

garaaži juurest , kus süüdistatav näitas tolliametnikele enda boksis olevaid sigarette. D t Süüdistatava ütlustest selgub lisaks, et 2016. aastal oli tal käeluumurd ja siis palus ta N.M

8

tuua garaažiboksist majatarbeid. Süüdistatav sõitis garaažiboksi juurde koos N.M-iga D t ja andis talle võtmed, mille üks komplekt jäi süüdistatava enda kätte. Süüdistatava sõnul pole N.M

tänaseni neid võtmeid tagastanud.

Süüdistatav N.M-i poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et R. Alazit tunneb ta 2011 aastast, kui soetas kioski vanal B-J t. Süüdistatavale kuulub 33 garaaži tänaval, kus on alati XX ruumi asjade hoidmiseks. Süüdistatava sõnul ta tõepoolest aitas üks kord, kui R. Alazil oli käsi

kipsis, tal asju vedada. Ütluste kohaselt jäid garaažiboksi võtmed süüdistatava kätte ja ta unustas need R. Alazile anda või kui R. Alazi käis tema juures kioskis, siis unustas R. Alazi neid omakorda küsida. Kui kiosk turu poolt utiliseeriti, siis need võtmed jäidki süüdistatava

sõnul sinna kioskisse. Süüdistatava ütluste kohaselt käis ta garaažiboksis kokku 3 korda.

06.08.2016.a astusid süüdistatavale turul ligi kaks vene keelt kõnelevat noormeest, kes ütlesid, et nendega saadetakse vana võla katteks väga hea kaup. Kui süüdistatav küsis, et mis asjad need on, siis vastasid noormehed, et ei tea, kuna need on kastides. Lisaks ütles süüdistatav neile, et kui kaup on varastatud, siis tema varastatud kaupa ei võta. Kaup pidi olema mitu aastat tehtud juriidilise nõu eest, mille hind oli 8000 eurot ja millest oli makstud pool. Süüdistatava selgitas

nendele noormeestele, kuhu see kaup viia ja andis garaažiboksi võtmed kaubatoojate kätte. Hiljem sõitis süüdistatav noormeestele jalgrattaga järgi ja nad said tee peal kokku. Noormehed andsid süüdistatavale võtme ning ütlesid, et panid asjad boksi sisse ja sel päeval süüdistatav sinna tagasi ei läinud. Järgmisel päeval läks süüdistatav garaažiboksi ja avastas, et tegemist on suitsudega, kuid ei teinud midagi. Seejärel tulid teisipäeval noormehed talle uuesti turul ligi ja küsisid, kuidas ta on kaubaga nõus. Süüdistatav ütles neile, et nad viiksid kauba minema ja kui

ta läks reedel, s.o 12.08 vaatama, siis oli kaup kadunud. Süüdistatava sõnul ta teadis garaažiboksi asukohta selle järgi, et teadis hoonet, kus see asub ja mis selle hoone vastas oli.

Kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei käinud süüdistatav enne garaažiboksi juures veendumaks, kas seal on ruumi kauba paigutamiseks. Süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks

avaldati tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt käis ta enne garaažiboksis, et vaadata, kas boks on tühi. Vastuolu selgitas süüdistatav sellega, et kohtueelses menetluses antud ütlus ei vasta tõele, sest tal ei olnud sellist aega ja sõitis üksnes jalgrattaga kahele noormehele garaažiboksi juurde järgi. Kui süüdistatav järgmisel päeval garaažiboksis suitsusid nägi, siis ta lahkus ja tegi ütluste kohaselt järgmisel päeval nimekirja kastide arvust.

Süüdistatava sõnul oli garaažiboksi juurde minnes garaažiboksi välisuks lahti ning kuna sisemine uks käis mingi snepperlukuga, siis ei ole välistatud, et seda saab ka niisama lahti.

Kohus leiab, et R. Alazi ütlustega on tõendamist leidnud, et R. Alazi vastutab D t müügiboksist nr X, aadressilt igarettide hoidmise eest. Kohtuistungil kirjeldas R. Alazi, et XXX, äravõetud s

tema müügiboksis olnud sigaretid jõudsid sinna koos kolimiskastidega ning ta avastas sigarettide olemasolu alles paar kuud peale kolimist. Kohtueelses menetluses andis R. Alazi aga järgmise ütluse: Kohtu hinnangul ei saa süüdistatava poolt kohtueelses

menetluses antud ütlustest välja lugeda asjaolu, justkui oleks süüdistatav sigaretid sihilikult oma müügiboksi toimetanud. Süüdistatav on nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses

kirjeldanud, et sigaretid sattusid tema müügiboksi kolimiskastidega koos muu kaubaga. Prokuröri poolt välja toodud väidetavat vastuolu selgitas süüdistatav sellega, et ta küll tunnistas tolliametnikele, et need sigaretid on tema omad, sest need olid tema müügiboksis, kuid tolliametnikud said valesti aru justkui süüdistatav oleks koheselt teadnud, et kolimiskastides on

sigaretid. Seega leiab kohus, et ei ole üheselt tõendamist leidnud, et R. Alazi oli juba

kolimiskastide transportimisel teadlik sigarettide olemasolust ning seetõttu puudub kohtu

hinnangul ka alus süüdistatava ütluste kui ebausaldusväärsete kõrvale jätmiseks sigarettide omandamise osas nagu taotles prokurör. Küll aga on kohtu hinnangul kahtlustäratav asjaolu, et sündmuskoha vaatluse protokolli juurde lisatud fototabelilt nähtub, et D t leitud sigaretikastid

9

olid pealt lahtised ja pealmised kastid ei olnud täiesti täis ehk nendes olid mõned sigaretiblokid puudu. Olenemata sellest ei ole aga võimalik tõendada, kas R. Alazi leidis need kastid koheselt selliselt või tegi R. Alazi kastid pealt lahti siis, kui hakkas kolimiskaste lahti pakkima. Kuivõrd R. Alazi on kohtumenetluses väitnud, et ei teadnud algselt, et tegemist on sigarettidega, siis tuleks leida, et kastid pidid alguses ilmselt pealt kinni olema. Eelneva tõttu leiab kohus, et kuna sigaretid leiti R. Alazi müügiboksist, R. Alazi oli ise need varasemalt paar kuud varem leidnud

ning ei teatanud nende olemasolust Maksuja Tolliametile, siis on põhjendatud tema

süüdistamine nõuetele mittevastavas müügipakendis ja Eesti Vabariigi maksumärgita

tubakatoodete hoidmises. Kuivõrd eelnevalt leidis tuvastamist, et R. Alazi müügiboksist

äravõetud sigarettide arv eraldivõetuna ei olnud suures koguses, siis puudub alus R. Alazi kriminaal

vastutusele võtmiseks.

Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud R. Alazi seotus aadressilt asuvast XXX garaažiboksist nr äravõetud sigarettide käitlemisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist XX leidnud, et R. Alazi kasutas M B kokkuleppel aadressil

XXX asuvat garaaažiboksi nr XX oma kauba hoiustamiseks. M. B andis ka R. Alazile üle ühe võtmete komplekti, kuhu hulka kuulusid

sissesõiduvärava võti ja garaažiboksi võti ning teine võtmete komplekt asus garaažiboksis

elektriarvesti all asuvas kapis. R. Alazi ütluste kohaselt oli teine komplekt võtmeid jäänud garaažiboksi eelmisest kasutajast. Kuigi tunnistaja I. B teadis, et garaažiboksil on üksnes üks komplekt võtmeid, siis ei saa kindlalt välistada, et võtmetest oli ka koopiaid. Selle kasuks räägib ka asjaolu, et kuigi I. B i tema isa oli garaažiboksi omanik, siis garaažiboksi tegelik kasutaja ol M. B, kes oli ilmselt paremini teadlik võtmete arvust ning kui tema ütles R. Alazile, et ühed võtmed on garaažiboksi jäänud eelmisest kasutajast, siis puuduvad kohtul tõendid selle ümber

lükkamiseks. utav, et garaažiboksil on siiski mitu Samuti on kohtu seisukohalt eluliselt us komplekti võtmeid juhuks, kui ühe võtmete komplektiga peaks midagi juhtuma.

Süüdistatavate ütlustega on tuvastamist leidnud, et 2016. aasta jaanuaris oli R. Alazil käsi kipsis ja N.M aitas tal tuua garaažiboksist kaupa, mille käigus jäi üks komplekt garaaživõtmeid N.M-i kätte. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud, et R. Alazi läks garaažiboksi

alles siis, kui ta soovis vaadata elektrinäitu sellel päeval avastas R. Alazi garaažiboksist ka ja sigaretid. Sigarettide avastamisel ei võtnud R. Alazi garaažiboksist midagi kaasa, vaid tuli sealt koheselt ära ja soovis istuda oma autosse. Kohus nõustub R. Alazi kaitsja seisukohaga, et juhul kui R. Alazi oleks nende sigarettidega kuidagi seotud olnud ja tal oleks olnud nendega kuritegelik plaan, siis oleks ta garaažiboksist ka midagi kaasa võtnud. Ei ole eluliselt usutav, et R. Alazi läks garaažiboksi üksnes selleks, et kaup korraks üle vaadata. Küll aga tundub kohtule usutav R. Alazi versioon, mille kohaselt läks ta garaažiboksi vaatama elektrinäitu. R. Alazi on ise selgitanud, et ta ehmus sigarette nähes, mis selgitaks kohtu hinnangul ka seda, miks R. Alazi sealt garaažiboksist koheselt väljus. Samuti räägib R. Alazi kasuks kohtu hinnangul asjaolu, et

kui tema juurde tulid Maksuja Tolliameti ametnikud, siis D t ütles ta koheselt, et tal on müügiboksis sigaretid, mitte ta ei üritanud neid varjata. Märkimisväärne on ka see, et N.M-i ütlustest ei selgu kuidagi, et R. Alazi oleks seotud garaažiboksist nr

XX leitud sigarettidega,

vaid need süüstavad üksnes N.M ennast. Eelneva tõttu leiab kohus, et üksnes garaaživõtme olemasolust ei piisa tuvastamaks, et R. Alazi tegeles tubakatoodete käitlemisega, mistõttu ei ole ühegi kriminaalmenetluses kogutud tõendiga tõendamist leidnud R. Alazi seotus garaažiboksist nr XX leitud sigarettidega.

Kohus peab oluliseks märkida, et sigarettide vaatluse protokollist selgus, et müügiboksis D T ära võetud suitsupakkide (NZ Gold Super Slims ja Fest) partiinumbrid kattuvad asuvast XXX

garaažiboksist nr XX leitud sigaretipakkidel olevate partiinumbritega (partiinumbrid

suitsupakkidel NZ Gold Super Slims 04041642 ja 29051642 ning suitsupakkidel Fest 140316110) (tl 31-39). Olenemata partiinumbrite kattumisest, ei ole see kohtu hinnangul piisav

10

tõend seostamaks R. Alazit , garaažiboksist leitud sigarettidega. Nimelt selgus eelnevalt, XXX et R. Alazi müügiboksi sattusid sigaretid kolimiskastidega koos muu kaubaga ning kolimise ajal olid seitsme müügiboksi uksed avatud ning kõigi nende müügibokside asjad olid tõstetud

kolimiseks koridori. Kuivõrd N.M töötas samuti t, siis ei ole välistatud, et R. Alazi

müügiboksist leitud sigaretid ongi päritolu d need sattusid tema müügiboksi sama , kui juhuslikult, kui kolimiskastid aeti sassi. Samuti on eluliselt usutav, et võltsitud sigarettidel ongi väga suures ulatuses samad markeeringud (partiinumbrid) ja neid väga sageli ei vahetatagi.

Süüdistatav N.M on kriminaalmenetluses kinnitanud, et ta aitas kipsis käega R. Alazil 2016. aasta alguses turule graažiboksist nr kaupa vedada ning selle käigus jäi garaažiboksi XX

võti tema kätte. Tõendamist on leidnud, et N.M oli ka isikuks, kelle kaudu toimetasid väidetavalt kaks noormeest sigaretid garaažiboksi. Ajaliselt toimus N.M-i ütluste kohaselt

sigarettide garaažiboksi toimetamine järgmiselt: 06.08.2016.a laupäeval toimetasid kaks noormeest sigaretid garaažiboksi; 07.08.2016.a käis N.M garaažiboksis kaupa vaatamas; 08.08.2016.a vaatas N.M kauba üle ja koostas nimekirja; 09.08.2016.a kohtas N.M turul uuesti kahte noormeest ja käskis kauba ära viia; 12.08.2016.a käis N.M kontrollimas ja suitsud olid kadunud. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava N.M-i versioon sündmuste käigust kuigivõrd Esmalt on küsitav asjaolu, miks küsis N.M noormeestelt, kas

usutav. võla katteks pakutav kaup on varastatud. Arvestades, et N.M-ile oldi tema ütluste kohaselt võlgu 4000 eurot, mis on võrdeliselt suur summa, siis oleks sellel hetkel pidanud N.M tekkima kahtl lisaks arusaamatuks, miks us kauba päritolu ja sisu osas. Kohtule jääb N.M ei läinud koheselt nende noormeestega kaasa ja ei veendunud selles, mis kaubaga õiguspoolest

on tegu. N.M-i ütluste puhul ei pea paika ka asjaolu, et 06.08.2016.a ei tundnud ta

garaažiboksi viidud kauba vastu huvi seetõttu, et kiirustas koju televiisorist kell 3 hakkavat

Vormel 1 vaatama. Kohus kontrollis 2016.a aasta Vormel 1 hooaja etappide kuupäevasid, millest selgub, et sellisel kuupäeval ühtegi Vormel 1 etappi ei sõidetud (ligilähedased etapid toimusid 31. juuli ja 28. august). Kohus nendib, et ei ole välistatud, et tegemist võis olla ka Vormel 1 kordussaatega, mida N.M kiirustas vaatama, selle asemel, et veenduda talle võla

katteks toodud kauba sisus. Samuti on oluline märkida, et Vormel 1 etapisõite sõidetakse tavaliselt pühapäeviti, mitte laupäeviti nagu oli ka 06.08.2016.a. Kohus on seisukohal, et kui inimesele ollakse võlgu niivõrd suur summa nagu seda on 4000 eurot, siis tunneks inimene rohkem huvi selle vastu, mis sellise võla katteks soovitakse pakkuda.

Lisaks eelnevale on kohtu hinnangul kahtlustäratav ka asjaolu, mille kohaselt tulid noormehed N.M-ile poolel teel vastu ja andsid talle võtme. XX asuva garaažiboksi juurde pääseb kaardi järgi mitme tee kaudu, mistõttu on kohtu arvates kummaline, et nii noormehed kui N.M valisid nii kui jalgrattaga liiklemiseks bussidega (N.M-i sõnul olid noormehed bussidega) sama tee. Samuti on kohtul raske mõista, miks käis N.M sigarette garaažiboksis vaatamas kahel päeval (07.08.2016 ja 08.08.2016) ja koostas teisel päeval nendest veel ka nimekirja, selle

asemel, et nendest koheselt Maksueatada. ja Tolliametile või politseile t N.M-i ütluste

kohaselt tegi ta nimekirja selleks, et keegi pärast teda ei süüdistaks sigarettide kaotamises. Kohus leiab, et sellise nimekirja koostamiseks puudus N.M igasugune vajadus, sest ta sai

aru, et tegemist on salasigarettidega ning õiguskuuleka käitumise korral oleks ta pidanud nendest teatama koheselt vastavatele asutustele. Samuti jääb õhku küsimus, et kuidas oleks N.M käitunud juhul, kui ta neid kahte noormeest turul poleks uuesti kohanud. Kuivõrd N.M

ei avaldanud, kes talle võlgu oli ja millised täpselt need kaks vene keelt kõnelevat noormeest olid, siis puudub kohtul veendumus, et need noormehed üldse eksisteerisid. Samuti ei ole millegagi tõendatud, et N.M-ile keegi üldse võlgu oli. Kohtule jääb praegusel

juhul mulje, et kahe noormehe olemasolu ja nende pool

ne kauba toimetamine garaažiboksi on välja

mõeldud selleks, et vähendada N.M-i süüd antud kriminaalasjas.

Kohtu jaoks ei ole ka

11

eluliselt usutav, et N.M arvas tõsimeeli, et need samad noormehed said ilma võtmeta läbi

garaažiukse kuidagi kauba uuesti ära viia.

Kohus peab lisaks oluliseks märkida, et N.M-i süüle ka asjaolu, et kuigi süüdistatav viitab kinnitas kohtuistungil, et tal on , kus on alati ruumi asjade hoidmiseks, siis andis ta 33 garaaži turul kahele noormehele just R. Alazi kasutuses oleva garaažiboksi võtme ja palus kauba sinna toimetada. Kohtu arvates viitab võõrastele inimestele kellegi kolmanda isiku kasutuses oleva

võtme andmine sellele, et N.M oli teadlik sellest, mis kaubaga on tegu ning selliselt

toimides lootis ta vahele jäämise korral kauba seotuse endaga välistada. N.M on ise selgitanud, et antud garaažiboks oli tollel hetkel lihtsalt lähim koht ja ta arvas, et kaup jääb sinna lühikeseks ajaks. Ometigi ei läinud süüdistatav samal päeval veenduma, mis kaubaga on tegu ja isegi siis, kui sai kauba päritolust teada, ei võtnud ta koheselt midagi ette. Oluline on ka

see, et kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt käis N.M enne kontrollimas, kas garaažiboks on tühi ning alles seejärel lasi kauba sinna paigutada. Samas kui kohtuistungil väitis N.M, et tal tegelikkuses selliseks tegevuseks aega ei olnud. Kohtu arvates ei ole N.M-i

poolt kohtuistungil antud ütlused garaažiboksi kontrollimas käimise osas usaldusväärsed,

kuivõrd varasemalt on ta väitnud kardinaalselt vastupidist. Lisaks arvab kohus, et N.M pidi teadlik olema sellest, kui palju seal garaažiboksis ruumi on, sest ta oli seal varasemalt koos

R. Alaziga jaoks ideaalne käinud, kui aitas tal turule kaupa viia. Seega oli see N.M-i võimalus varjatult kellegi teise valduses tegeleda Eelneva tõttu salasigarettide hoiustamisega. leiab kohus, et tõendamist on leidnud N.M-i poolt suures koguses tubakatoodete hoidmine aadressil XXX.

Tubakatoodete käitlemise korra rikkumise subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi

objektiivse koosseisu tunnustele vastavate asjaolude suhtes ja koosseis on täidetud kui isik

tegutseb vähemalt kaudse tahtlus Kohus leiab, et N.M tegutses vähemalt kaudse ega. tahtlusega, sest ta on sisuliselt tunnistanud tubakatoodete hoidmist ajavahemikul 06.08.2016- 12.08.2016.a. Kohtul puudub kahtlus ka selles, et kui N.M koostas sigarettidest nimekirja, siis pidi ta aru saama, et sigaretid ei ole Eesti maksumärgiga märgistatud ja et need on nõuetele mittevastavas müügipakendis, kuivõrd neil puudusid eestikeelsed kirjed. Olles veendunud, et garaažiboksis asuv kaup on salasigaretid ja et nende kogus on niivõrd suur, pidi kohtu hinnangul N.M võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Vastasel korral oleks N.M taibates, et tegemist on salasigarettidega, nendest koheselt kas

politseile või Maksu d. N.M pöördus aga Maksu - ja Tolliametile teada andnu - ja

Tolliametisse alles siis, kui sai teada, et R. Alazit kahtlustatakse nende tubakatoodete

käitlemises. Eelneva tõttu ei saa välistada, et N.M esines tubakatoodete käitlemisel omakasu motiiv ehk ta lootis sigarettid Kohus ei tuvastanud e käitlemisest saada rahalist kasu. teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. N.M on süüvõimeline ning puuduvad KarS 2.

peatükkis 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.

3. KARISTUS

KarS § 376 lg 1 näeb karistusena ette halise karistuse või kuni ra viieaastase vangistuse.

3.1. Robert Alazi

R. Alazi tuleb eelnevalt tuvastatud asjaolude tõttu süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi õigeks mõista KrMS § 309 lg 2 alusel tema poolt kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu.

3.2.

N.M

12

N.M-i karistusliigi valikul võtab kohus esmalt arvesse asjaolu, et N.M on kaks

kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati N.M-i Harju Maakohtu 01.03.2017.a kohtuotsusega nr 1-16- 157 10899 KarS § 209 lg 2 p 1,5, § 349 ja § 2 järgi vangistusega 2 aastat

ja 2 kuud, mis jäeti 3 aasta pikkuse katseajaga täielikult täitmisele pööramata. Lisaks

kriminaalkaristustele on N.M ka üks kehtiv väärteokaristus, mille täitmise info

karistusregistri andmetes puudub (tl 63-64, 65-68, 69-79). Kuivõrd varasemad karistused ei ole mõjutanud N.M-i õiguskuulekalt käituma ja süüdistatava legaalne sissetulek on madal, siis

ei ole rahalin kohane karistuse liik. Karistust kergendavad asjaolud e karistus süüdistatavale

puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on -s 1 toodud omakasu motiiv. KarS § 58 p Eelneva tõttu leiab kohus, et N.M-i tuleb karistada vangistusega, mis arvestades käesoleva

kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut võib jääda sanktsiooni keskmisest

madalamasse määra, s.o 1 aasta ja 6 kuu pikkus . Kuivõrd käesoleva e vangistusega

kriminaalmenetluse aluseks olev tegu on pandud toime enne 01.03.2017.a süüdimõistva

kohtuotsuse kuulutamist, siis tuleb N.M-ile mõista liitkaristus Harju Maakohtu 01.03.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- - 16 10899 mõistetud karistusega (2 aastat ja 2

kuud). Kohus suurendab mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistab N.M-ile

lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Kohtu hinnangul saab mõistetud liitkaristuse jätta N.M-i suhtes täielikult täitmisele pööramata 01.03.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16- g-te 1 ja 3 alusel 3 aasta 10899 määratud tingimustel, s.o KarS § 74 l pikkuse katseajaga alates 01.03.2017.a. Juhul kui käesoleva kriminaalasja aluseks olev süütegu oleks kohtusse saabunud koos 01.03.2017.a kohtuotsuse aluseks olevate süütegudega ning neid oleks arutatud ühes menetluses, siis oleks kohtul olnud seadusest tulenev võimalus jätta mõistetud karistus N.M-i suhtes täielikult täitmisele pööramata. Asjaolu tõttu, et praegune kriminaalasi on kohtusse saadetud eraldi, kuigi tegu oli toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, ei tohiks kohtu hinnangul raskendada süüdistatava olukorda. KarS § 65 lg 1 alusel

liitkaristuse moodustamisega reaalse vangistuse mõistmisel kaasneks N.M-i raskem

karistusõiguslik kohtlemine võrreldes olukorraga, kui talle oleks mõistetud liitkaristus kuritegude kogumi eest koheselt ühe kohtuotsusega. Eelneva tõttu on õigustatud N.M-ile määratud vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmine eelmise kohtuotsusega määratud tingimustel.

4. ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmine meede: väärtusetu asi, 4

piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Seega kohus otsustab, et 37 kasti sigarettidega, mis asuvad Maksuja Tolliameti lepingulises asitõendite laos, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 5. MENETLUSKULUD

KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik,

arvestades kriminaalmenetluse seadustiku § s 182 sätestatud erandeid. Seetõttu tuleb Eesti - Vab . Alazi kasuks lepingulise kaitsja kulu 1200 eurot (tl 126). ariigilt mõista välja R

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale p 4 ja 6

määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja asitõendite hoiutasu, vajalikus ulatuses; 6) saateja hävitamiskulud.

13

N.M-ile määratud kaitsja tasu oli kohtueelses menetluses 72 eurot (tl 97-99) ja kohtumenetluses 582 eurot (tl 128-130), s.o kokku 654 eurot. Kuivõrd N.M-i kuritegusid ei arutatud ühe kriminaalasja menetluses , siis oleks kogu kaitsja tasu N.M-i (varem on kanda jätmine kohtu arvates süüdistatav liigselt koormav. Seega jätab kohus KrMS § 180 lg at

3 alusel riigi kanda kaitsjatasu 300 eurot.

Asitõendina ära võetud sigarettide transpordija hoiukulu oli 351,57 eurot (tl 87-88, 90-91, 92- 93, 100-101 ).

Eeltoodu põhjal tuleb N.M-ilt välja mõista kaitsjatasu asitõendite tra

354 eurot ja nspordija hoiukulu 351,57 eurot, s.o kokku 705,57 eurot.

Sundraha ei kuulu süüdistatavalt käesoleval juhul KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel väljamõistmisele,

sest see tooks kaasa süüdistatava ebavõrdse kohtlemise, võrreldes nende isikutega, kelle

kuritegusid arutatakse ühe kriminaalasja menetluses ja kellel tuleb seetõttu maksta vaid ühekordne sundraha (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02. mai 2011. a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-24-11).

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et k

riminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavatele üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud.

Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda,

kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile

menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane

kohtunik