2-18-14100/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. aprill 2019

Tsiviilasja number

2-18-14100

Tsiviilasi

A.S. ja N.S. hagi A.S. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2340 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.S. ja N.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad):

1. A.S. (isikukood: XXX);

2. N.S. (isikukood: XXX);

Hagejate esindaja advokaat Allan Valk

Vastustaja (kostja): A.S. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.S. ja N.S. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 27. novembri 2018 otsus

väljamõistetud elatise osas muutmata.

3. Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni ning jätta läbi

vaatamata A.S. ja N.S. elatise nõue kuni nende õpingute

lõppemiseni põhi- või kesk- või kõrghariduse omandamisel

või õppimisel kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem

kui 21-aastaseks saamiseni.

4. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada A.S. ja N.S. hagi A.S. vastu elatise nõudes

osaliselt.

4.2.

Välja mõista A.S. lt elatis A.S. kasuks igakuine

elatis 120 eurot kuus alates 20. septembrist 2018 kuni A.S.

täisealiseks saamiseni, s.o kuni 3. septembrini 2026.

4.3.

Välja mõista A.S. lt elatis N.S. kasuks igakuine

elatis 120 eurot kuus alates 20. septembrist 2018 kuni N.S.

täisealiseks saamiseni, s.o kuni 3. septembrini 2026.

4.4.

Elatis tuleb kanda M.K. arvelduskontole nr XXX

igakuiselt hiljemalt 10.-ks kuupäevaks.

4.5.

Jätta poole menetluskulud maakohtus nende enda

kanda.

4.6.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele

viivitamatult.

4.7.

Jätta läbi vaatamata A.S. ja N.S. elatise nõue kuni

nende

õpingute

lõppemiseni

põhi-

või

kesk-

või

kõrghariduse omandamisel või õppimisel kutseõppe

tasemeõppes,

kuid

mitte

kauem

kui

21-aastaseks

saamiseni.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

6. Lugeda Ryanair lennupiletid, Flixbus piletid ja V.S.

passikoopia A.S. le tagastatuks kohtuotsuse jõustumisel.

7. Võtta tsiviilasja materjalide juurde A.S. AS SEB Pank

konto väljavõte perioodi 1. detsember 2018 – 31. jaanuar

2019 ning Swedbank AS konto väljavõte perioodi 1.

detsember 2018 – 1. jaanuar 2019 kohta.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.S. (hageja I) ja N.S. (hageja II) esitasid 20. septembril 2018 hagi A.S. (kostja) vastu

seaduses kehtestatud miinimumsummas elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad sündinud M.K. (hagejate ema) ja kostja abielust 3. septembril

2008. Hagejate ema ja kostja abielu lõppes 9. septembril 2014. Hagejad on ema ülalpidamisel

ja nende elukohaks on ema elukoht. Peale vanemate abielu lõppu ei ole kostja laste

ülalpidamises vajalikul määral osalenud. Hagejate vanemad sõlmisid 28. juulil 2017

kokkuleppe, et kostja hakkab hagejatele elatist maksma 200 eurot kuus. Hagejate ema

majanduslik olukord on hagiavalduse esitamise ajaks halvenenud ning hagejate

ülalpidamiskulud suurenenud. Hagejate ema igakuise sissetuleku moodustavad lastetoetus (110

eurot) ja hageja II raviks makstav toetus 65 eurot. Hagejate ema õpib ega käi tööl. Kostjal on

piisav sissetulek elatise miinimumulatuses tasumiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Abielu lõppedes jäi kogu vara hagejate emale. Peale abielu

lõppemist leppisid kostja ja hagejate ema kokku, et kostja maksab hagejatele elatist ja aitab

hagejate ema krediitide väljamaksmisel. Juulis 2017 sõlmis kostja hagejate emaga kokkuleppe,

et ta kannab igakuiselt hagejate ema pangakontole elatisena 200 eurot. Kostja sissetulek on 730

eurot (palk 500 eurot ja 230 eurot töövõimetustoetus). Lisaks hagejatele on kostjal veel kaks

ülalpeetavat, kellest üks laps on puudega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 27. novembri 2018 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja

elatise kummalegi hagejale 120 eurot kuus alates 20. septembrist 2018 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni, s.o kuni 3. septembrini 2026 ning jättis menetluskulud poolte kanda.

Maakohus määras, et elatis tuleb kanda hagejate ema arvelduskontole igakuiselt hiljemalt 10.-

ks kuupäevaks.

Hagejad on kostja alaealised lapsed. Juulis 2017 sõlmisid hagejate ema ja kostja kokkuleppe

elatise tasumise kohta, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejatele elatist kokku 200 eurot

kuus mõlema lapse kohta (tl 10). Kostja on seda kohustust täitnud. Kostjal on lisaks hagejatele

veel kaks alaealist last D.S. ja S.S.. Kostjal on piiratud töövõime.

Asjaolu, et kostja on korrektselt tasunud hagejate emaga sõlmitud elatise maksmise kohustust,

ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjal on kohustus tasuda elatist vähemalt seaduses

sätestatud alammääras, kui asjas ei ole tõendatud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks või

elatise maksmisest vabastamiseks. Hagejate ema eitas kokkulepet, mille kohaselt asendati

elatise maksmise tasumine muu hüve andmisega laste kasuks.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike. Nimetatud seisukoht ei tähenda, et kostjal oleks nelja lapse

vanemana kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe palga alammäära

suurust töötasu. Mitme lapse puhul tuleb analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas

kostjale kuulub muu vara, mille arvel ülalpidamist maksta.

Kostja on ettevõtja ja tema sissetulek on 500 eurot kuus, lisaks saab kostja töövõimetuse hüvitist

230 eurot kuus. Kostjale kuulub sõiduauto Seat (2002) ning kinnistu nr X asukohaga Alutaguse

vald, J. küla. Kostja väitel kinkis ta kinnistu oma elukaaslasele tänutäheks selle eest, et

elukaaslane teda rahaliselt toetab.

Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks

vajalike vahendite saamiseks. Kostja on teadlikult püüdnud oma varalist seisundit tegelikust

halvemana näidata, kinkides oma kinnistu elukaaslasele. Kostja varaline seisund on võrreldes

28. juulil 2017 sõlmitud kokkuleppega mõnevõrra paranenud, sest selle aja jooksul on kostja

loonud ettevõtte, ostnud oktoobris 2018 sõiduauto Seat Cordoba ja võtnud kohustusi oma

hobiga (kostja on amatöörfotograaf) tegelemiseks.

Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et kuna kostja võib ettevõtjana ise endale töötasu

määrata, ei ole tema väidetav sissetuleku suurus usaldusväärne. Tsiviilasja materjalide kohaselt

on kostja alles märtsis 2018 alustanud ettevõtlusega ja teinud seda Töötukassast saadud

ettevõtluse alustamise abi toel (tl 29).

Kuigi kostja on püüdnud oma varalist seisundit näidata halvemana, tuleb arvestada, et lisaks

hagejatele on tal veel kaks ülalpeetavat (tl 61). PKS § 102 lg-te 1 ja 2 kohaselt isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda

ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist

alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Arvestades asjaolu, et kostja saab töötasu minimaalmääras 500 eurot kuus, kostja töövõime on

piiratud ja kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, pidas maakohus mõistlikuks

elatise suuruseks 120 eurot kuus hageja kohta. Elatise määramisel selles määras ei osutu

kostjaga koos elavad lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Nimetatud summas

elatise väljamõistmine ei kahjusta ka kostja enese tavalist ülalpidamist, sest kostja on

kinnitanud kohtule, et tal on kokkulepe oma elukaaslasega, mille järgi viimane peab teda ülal

seni, kuni kostja suudab oma ettevõtte tulu tooma panna.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada

maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagejate nõuded rahuldamata ning teha uus otsus, millega

mõista alates hagiavalduse esitamisest kostjalt välja kummagi hageja ülalpidamiseks elatis 250

eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni

hagejate täisealiseks saamiseni või kuni nende õpingute lõppemiseni põhi- või kesk- või

kõrghariduse omandamisel või õppimisel kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas

kogutud tõendeid. Kostja pidi nelja lapse vanemaks saamisel endale aru andma, et kõiki lapsi

tuleb ülal pidada vähemalt kehtestatud miinimumulatuses. Tegutsedes ettevõtjana ei pruugi

kostja piisavalt tulu teenida ning elatise kohustust arvestades peab otsima tasuvamat tööd.

Hagejate hinnangul ei ole 500–1000 eurose kuutasuga töökohta keeruline ka Ida-Virumaal

leida. Kostja puue ei ole selline, mis seda takistada võiks. Maakohus ei ole üldse kostja puuet

analüüsinud.

Maakohus ei ole arvestanud, et kostja on oma varanduslikku seisundit pahatahtlikult

halvendanud, kui kinkis vahetult enne kohtuistungit abikaasale suvila, mille väärtus on hagejate

hinnangul vähemalt ca 25 000 eurot. Sellega pani kostja hagejad halvemasse olukorda, kui oma

teised lapsed, kes suvila väärtuse ulatuses on nüüd rohkem kindlustatud.

Hagejatele teadaolevalt on kostja tänaseks ka oma teisest perest lahkunud, mistõttu ei ole

maakohtu põhjendus kostja ülalpidamise kohta tema elukaaslase poolt enam arvestatav. Kostja

saab eraettevõtjana näidata enda sissetulekuks täpselt seda summat, mida ta tahab. Väheusutav

on, et kostja elab sellise summaga kuus arvestades, et ta on endale hiljuti soetanud sõiduauto.

Kostja konto väljavõttest tulenevalt on ta andnud laenu oma ettevõttele, ostnud selle eest

fototehnikat. Kostja reisib pidevalt ja on apellatsioonkaebuse koostamise ajal Itaalias

pikemaajalisel puhkusereisil.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt lõppesid kostja ja hagejate ema

suhted 1,5 aastat enne abielu lahutust. Hagejate ema tingimuseks oli see, et kostja loobub

ühisest varast (4-toaline korter ja auto), kustutab 50% võetud laenust ning maksab igakuiselt

200 eurot elatist hagejatele. Kostja on kõik tingimused vastavalt kokkulepitule täitnud. Hagejate

ema ei ole enne kohtusse pöördumist kostjale elatise summa suurendamise nõuet esitanud.

Kostja täidab kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmise kohustust summas 240 eurot

kuus. Kostja on asutanud oma firma alles aprillis 2018, kasumit veel peaaegu ei ole. Kostja

maksab kõik maksud arvestatuna töötasult 500 eurot, kuid reaalselt ta vastavat summat ei saa.

Kostja ainuke kindel tulu on töövõimetustoetus, mille ta annab täies ulatuses hagejate emale

üle.

Kostjal on raske haigus (psoriaas), mis nõuab iga-aastast ravi. Kostjal on odav auto, mis sai

ostetud endise naise poolt võetud liisingu abil.

Kostja lahutab abielu J. P.. Kostja kinkis J. P. suvila tingimusel, et J. P. ei nõua elatist tema ja

kostja ühiste laste ülalpidamiseks. Kostja jättis hagejatele ja nende emale korteri ja auto ning

maksab elatist 240 eurot kuus. Tegemist on õiglase olukorraga kostja kõigi laste suhtes. Kostja

Itaalia reis ei olnud puhkusereis. Reisi eest maksis kostja õde, kes elab Itaalias ning kostja viis

sinna kostja isa, kes üksinda ei suutnud minna. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja

täiendavad tõendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab hagejate nõude elatise väljamõistmiseks kuni nende õpingute

lõppemiseni põhi- või kesk- või kõrghariduse omandamisel või õppimisel kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2

ning § 657 lg-te 3 ja 4 alusel. Ringkonnakohus täiendab vastavalt maakohtu otsuse

resolutsiooni.

7. Hagejad nõuavad elatist seaduses kehtestatud miinimummääras alates hagiavalduse

esitamisest kuni nende õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.

Pooled ei vaidle, et hagejad on kostja alaealised lapsed ning nad elavad kostjast eraldi. Samuti

ei ole vaidluse all, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last.

PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või

igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis).

Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike (Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13).

8. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära mõista alaealisele lapsele elatise välja

PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt.

Kostja leiab, et ta on varasema kokkuleppe elatise tasumise osas täitnud ning tal puudub vara

elatise tasumiseks suuremas ulatuses, kui maakohtu otsusega väljamõistetud 240 eurot. Kostja

on ettevõtte asutanud märtsis 2018, see alles hakkab tegutsema ning ei too veel piisavalt tulu.

Kostja maksab makse enda töötasult miinimumtasult arvestatuna, kuid seda summat kätte ei

saa. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja väited tema sissetuleku kohta usutavad, hagejad ei

ole vastupidist tõendanud. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja sai

Töötukassast toetuse ettevõtluse alustamiseks (tl 29). Kostja asutas saadud toetuse abil P. OÜ

22. märtsil 2018. Kostja vastuses hagiavaldusele lisatud tõendi (tl 21) kohaselt on kostja töötasu

alates 1. septembrist 2018 500 eurot. Kuigi tegemist on kostja enda poolt väljastatud tõendiga,

saab ringkonnakohtu hinnangul seda asja lahendamisel arvesse võtta. Kostja ettevõtte puhul on

tegemist alles asutatud äriühinguga, mis ei pruugi oma tegevuse algusperioodil reaalset tulu

veel tuua. Apellatsioonkaebuse vastusele lisatud kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtte

kohaselt on kostja saanud töötasu detsembris 2018 100 eurot (tl 93).

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuigi vanem peab oma laste ja enda

ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks, ei tähenda nimetatud

seisukoht, et nelja lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks

vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu, mis kõik tuleks kulutada laste vajadusteks.

Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale

kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta (Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13; 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 20).

Kostja on 50-aastane, tal on osaline töövõime kaotus. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et

maakohus ei ole kostja töövõimet hinnanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see aga aluseks

maakohtu lahendi muutmisele. Kostja ei ole menetluses tuginenud väitele, et oma osalise

töövõime tõttu ei ole ta võimeline sissetulekut teenima. Kostja väiteks seoses töövõimega oli

asjaolu, et kostja saab töövõimetustoetust 230 eurot, mille ta annab hagejate ülalpidamiseks

hagejate emale. Kostja täidab maakohtu otsusega väljamõistetud elatise maksmise kohustust

summas 240 eurot kahele hagejale kokku.

10. Vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt. Kui kostja neid andmeid

omal algatusel ei esita, on kohtul võimalik tõendeid koguda TsMS § 230 lg-te 3-6 alusel.

Maakohus on kontrollinud lisaks kostja poolt esitatud tõenditele kostja varalist seisu,

kontrollinud kinnistusraamatu andmeid (tl 46, 69–69), töötajate registri andmeid (tl 48–49) ning

nõudnud andmeid kostja sissetulekute kohta Maksu- ja Tolliametilt. Maksu- ja Tolliameti

vastuse kohaselt oli kostja sissetulek, millest on maha arvatud kohustuslikud maksud ja maksed,

perioodi 1. oktoober 2017 kuni 30. september 2018 eest kokku 1919 eurot 92 senti (tl 56).

Töötajate registri väljavõtte (tl 48–49) kohaselt töötab kostja alates 4. septembrist 2018

haldusdirektorina endale kuuluvas ettevõttes P. OÜ-s. Toimiku materjalides olevate tõendite

kohaselt ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja sissetulek piisav, et täita hagejate

ülalpidamiskohustust seaduses kehtestatud miinimummääras.

PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla

miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse

tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu 19. oktoobri

2015. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11).

11. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik

endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui

vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb

sissetulek jagada proportsionaalselt.

Hagejad leiavad, et kinnisasja kinkimisel abikaasale seadis kostja hagejaid halvemasse

olukorda, võrreldes teiste kostja ülalpeetavatega. Samuti omandas kostja praeguse menetluse

jooksul sõiduauto. Kostja väide, et ta kinkis kinnistu J. P. põhjusel, et J. P. pidas kostjat üleval

kuni kostja ettevõtte hakkab tulu tooma ning tingimusel, et sel juhul ei esita J. P. kostja ja J. P.

ühiste laste nimel elatise nõuet kostja vastu, on tõendamata. Hagejate väide kostja kinnistu

väärtuse kohta on tõendamata. Arvestades kostja muude sissetulekute suurust (vähesust) ei

mõjutaks sõiduauto võimalikust müügist saadud vahendid kostja sissetulekut määral, mis

võimaldaks hagi rahuldada nii, et hagi rahuldamine ei jätaks kostja teisi lapsi varaliselt vähem

kindlustatuks kui hagejad. Samuti tulnuks kostjal ka siis, kui ta oleks kinnistu müünud, kasutada

saadut kõigi nelja lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

12. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks hagejatele veel kaks

alaealist last (tl 12).

Teiste laste olemasolu annab alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes

juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Vanemal,

kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on

kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste

vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-

16-100215, p 23). Kostjal on 4 alaealist last, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus. Kostja

töötasu on 500 eurot ja töövõimetustoetus 230 eurot. Ringkonnakohus leiab, et eelduslikult ei

ole kostja suuteline säilitama endale toimetulekuks vajalikke vahendeid, kui ta peaks hagejatele

tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras, samuti võib see tuua kaasa ebavõrdse

olukorra kostja teiste laste suhtes. Kostjal ei jää sellisel juhul teiste laste ülalpidamiseks

vähemalt samas ulatuses vahendeid ning sellises olukorras ei pea eraldi tuvastama iga kostja

lapse vajadusi. Kõiki kostja lapsi tuleb kohelda võrdselt. Kostja on esile toonud, et üks kostja

laps on puudega. Kostja ei ole nimetatud väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Ka

hagejal II on tuvastatud keskmine puue (tl 65). Eelöeldut arvestades on ringkonnakohtu

hinnangul maakohtu otsus väljamõistetud elatise suuruse osas põhjendatud ning seaduslik.

Ringkonnakohus märgib, et hagejatel säilib õigus taotleda elatise suurendamist, kui kostja

majanduslik olukord paraneb.

13. Ringkonnakohus märgib, et põhjendamatu on hagejate nõue mõista elatis välja kuni

hagejate õpingute lõppemiseni põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamisel või õppimisel

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2 alusel).

Maakohus ei ole hagejate vastava nõude osas seisukoht võtnud. Maakohus mõistis elatise välja

kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Riigikohus on märkinud, et kohus ei või alaealise lapse

kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Täisealiseks saanud lapse

puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on

täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada

kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel

elatisenõude vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte

n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Seetõttu ei ole sellise hagiga võimalik soovitud eesmärki

saavutada ning sellise hagi menetlusse võtmisest võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

keelduda või jätta selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu 19. oktoobri

2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

TsMS § 657 lg-te 3 ja 4 kohaselt kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma

hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse

määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse. Kui esimese

astme kohus on otsusega lahendanud mitu nõuet, millest mõnes tuleb menetlus lõpetada või

hagi läbi vaatamata jätta, lahendab ringkonnakohus asja täies ulatuses otsusega. Praeguses asjas

lahendas maakohus hagejate nõude elatise väljamõistmiseks kuni täisealiseks saamiseni, jättes

hagejate nõude elatise väljamõistmiseks kuni 21-aastaseks saamiseni osas seisukohta võtmata.

Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse väljamõistetud elatise osas muutmata, tuleb

maakohtu otsust täiendada, jättes hagejate nõude elatise väljamõistmiseks kuni 21-aastaseks

saamiseni läbi vaatamata.

14. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega täiendavad tõendid, s.o lennupiletid,

ühistranspordipiletid, pangakontoväljavõtted ning enda ja V.S. isikutunnistuste koopiad.

Ringkonnakohus jätab tsiviilasja materjalide juurde võtmata ning tagastab kostjale Itaalia

reisiga seonduvad tõendid, s.o lennupiletid, ühistranspordipiletid ning koopia V. S.

dokumendist. Ringkonnakohus ei pea tõendeid asjassepuutuvateks. Ringkonnakohus võtab

tsiviilasja materjalide juurde kostja pangakonto väljavõtted, millest nähtub maakohtu otsusega

väljamõistetud elatise kohustuse täitmine.

15. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et vaatamata kaebuse rahuldamata jätmisele ei ole ülalpidamisasjas

menetluskulude alaealiste laste kanda jätmine mõistlik ja õiglane (TsMS § 162 lg 4).

Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke