4-18-6603/24 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-18-6603

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-18-6603

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Tõlk Nadežda Bõstrova Väärteoasi

Menetlusaluse isiku kaebus E.M-i

Keskkonnainspektsiooni 07.12.2018. a otsusele väärteoasjas nr 940018000703 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik:

E.M (isikukood:

XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe-post:

Kaitsja: advokaat Allan Valk (JeweLex Advokaadibüroo

OÜ; asukoht: Sompa 3, Jõhvi linn; e-post: allan.valk@jewelex.ee);

Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106, asukoht: Roheline 64, Pärnu linn, e-post: valve@kki.ee); esindaja õigusosakonna juhataja Väino Vaidla.

Kohtuistungi toimumise aeg

11. aprill 2019. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta Keskkonnainspektsiooni . a otsus väärteoasjas nr 07.12.2018 940018000703 muutmata ja kaebus rahuldamata. E.M-i

2. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 30. maiks 2019. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ning otsuses märgitud viitenumbri ja selgitusega.

3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Jätta menetluskulud E.M-i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Otsuse peale võivad Riigikohtule.

kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 09.11.2018. a koostati E.M-i suhtes väärteoprotokoll. Väärteokirjelduse kohaselt heidetakse ette, et 16.07.2018. a kalalaevadega VLD-669 ja E.M-ile ta jättis

BMB-199 Peipsi järvelt kutseliselt kalapüügilt Lohusuu sadamasse saabudes esitamata eelteate toimunud kalapüügi kohta. Samuti ei olnud E.M esitada rannapüügipäevikut. Lisaks E.M Avijõe läänekaldale valge koti 51 viskas ahvena ja 4 latikaga.

Kirjeldatud tegude (edaspidi KPS)

61 lg 9 ga rikkus E.M kalapüügiseaduse §

alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016. a määrust nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ (edaspidi Määrus nr 155) § 10 lg 1 ja § 20 lg 1. E.M-i poolt toimepandud väärte on kvalifitseeritav KPS § 77 lg 2 järg gu i.

Keskkonnainspektsiooni 07.12.2018. a otsusega leiti, et on toime pannud E.M

väärteoprotokollis kirjeldatud teo (tunnistajate ütlused, xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxe sündmuskoha vaatluse protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll). Väärteod tuleb kvalifitseerida KPS § 77 lg 2 järgi. KarS § 47 lg 1 ja VTMS § 73 lg 1 p 2 alusel määrati E.M-ile karistus KPS § järgi

0 trahviühikut, s.o

77 lg 2

600 eurot. Lisaks konfiskeeriti asitõendina vaadeldud kalad ja

määrati need KrMS § 126 lg 1 alusel hävitamisele.

27.12.2018. a esitas

kohtule kaebuse, milles taotleb E.M

Keskkonnainspektsiooni 07.12.2018. a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu E.M . Lisaks taotleb , et menetlusaluse isiku õigusabi kulud jäetaks kohtuvälise menetleja kanda. E.M Alternatiivselt taotleb kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista E.M-ile kergem karistus.

22.01.2019 kaebuse menetlusse . a määrusega võttis kohus E.M-i ja nõudis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta kaebuse kohta, mis edastati kohtule tähtaegselt.

Kohus arutas väärteoasja 11.04.2019. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni 07.12.2018. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja E.M-i kaebus rahuldamata.

2. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 16.07.2018. a läks E.M koos xxxxxxxxxxxxxxi, xxxxxxxxxxxki ja xxxxxxxxxxxa Peipsi järvele kokku kolme kalalaevaga, s.o BMB-199, VLD-669 ja VLT- xxxxxxxxxxxxxxxxx viibisid

023. E.M koos kalalaevas VLD- -199. xxxxxxxxxxxx 669, mille järel haakes oli teine, väike kalalaev BMB koos xxxxxxxxxxxx viibisid kalalaevas VLT-023. Vaidlust ei ole selles, et ühiselt paigaldati esmalt püügile mõrd. Pärast mõrra püügile asetamist suundus kaldale kalalaev VLT-023, mida juhtis xxxxxxxxxxxk ja mille peal viibis kaxE.M. E.M ja xxxxxxxxxxxxx -199 ja VLD-

n jäid kalalaevadega BMB

669 Peipsi järvele.

Andmebaasi xxxxxxxxxxxx teinud 16.07.2018. a kell 12.16 OKAS väljatrüki kohaselt on eelt

2 kg ahvenat ja 1350 kg eate selle kohta, et mõrd on püügile asetatud ja püütud on kala – rääbist (väärteotoimik tl 65 Seda kinnitab ka rannapüügipäevik (väärteotoimik tl 36). ,70). Seega ei ole tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx(ja ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx sed, mille ) ütlu

kohaselt xxxxxxxxxxxxxl kaldale jõudes kala ei olnud, kooskõlas teiste tõenditega. Lisaks sellele, et xxxxxxxxxxxx ka andmebaas Ecofleet tegi eelteate kala olemasolu kohta, nähtub väljavõtet käis enne mõrra püügile panekut teises elt, et xxxxxxxxxxxk kalalaevaga VLT-023 kohas püügil olevat mõrda nõudmas ajavahemikul 6.46 kuni 09.00 (väärteotoimik tl ja seda 60-63). Andmebaas Ecofleet väljavõtet t nähtuvalt alustati kalalaevadega BMB el -199 ja VLD-

199 mõrra püügile asetamist 16.07.2018. a kella 8.2

023 jõuab mõrra

4 ajal. Kalalaev VLT- asetamise koha peale kella 9.21 ajal. Mõrra püügile asetamine lõpetatakse kella 11.04 ajal (väärteotoimik tl 62-64). Kalalaev VLT-023 jõuab Rannapungerja sadamasse kella 13.07 ajal (väärteotoimik tl 68-69).

3. Väärteoasjas on vaidlus selles, kas pärast mõrra püügile asetamist (ning xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx lahkumist) on E.M tegelenud Peipsi järvel kutselise kalapüügiga või mitte. Kohtu hinnangul on kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et E.M tegeles Peipsi järvel kutselise kalapüügiga.

2.1 Andmebaas kohaselt liikus kalalaev BMB-199 (kus viibisid E.M Ecofleet väljavõtete

ja kella 12.42 ajal mõrra juurde, mis on asetatud püügile xxxxxxxxxxxxxx)

12.07.2018. a ja viibis seal kuni 13.05 (väärteotoimik tl 66-67). Seega selleks ajaks oli xxxxxxxxxxxxx

jõudmas juba Rannapungerja sadamasse ja nõutava eelteate Keskkonnainspektsioonile juba teinud (vt otsuse p 2). Andmebaas Ecofleet väljavõtete kohaselt on 12.07.2018. a asetatud Peipsi järvele, Eesti-Vene piiri lähedusse kalalaevadega BMB

023 püügile mõrd. Pärast mõrra püügile -199 ja VLT-

asetamist suundub kalalaev BMB-199 Rannapungerja sadamasse. Kalalaev VLT-023 käib veel Peipsi järvel mõrdu nõudmas (väärteotoimik tl 45-56). Kalalaeva VLT-023 kapten xxxxxxxxxxxxxon 12.07.2018. a kell 12.23 teinud eelteate kala kohta (85 kg latikat, 10 kg haugi, 45 kg ahvenat ja 75 kg rääbist) (väärteotoimik tl 57).

2.2 Menetlusaluse isiku E.M-i ning tunnistaja i ütluste kohaselt xxxxxxxxxxxxxx läksid nad 16.07.2018. a pärast mõrra püügile asetamist teise mõrra juurde, millele paigaldasid nad lisaankru. Arvestades E.M-i xxxxxxxxxxxxxxx ning andmebaas ja ütlusi

Ecofleet väljavõtetelt nähtuvalt, on kohtu arvates ilmselge, et väidetava lisaankru paigaldamist vajas m d, mis oli õr Peipsi järve paigaldatud 12.07.2018. a kalalaevade VLT-023 ja BMB-199 poolt. Kuigi E.M-i väitel ei olnud 12.07.2018. a järve asetatud mõrd püügil, kuna sellele oli vaja paigaldada lisaankur ja seda tegi ta 16.07.2018. a, ei pea kohus nimetatud ütlusi usaldusväärseteks. Siinkohal peab kohus oluliseks, et juba 12.07.2018. a ei olnud OKAS väljatrüki kohaselt esitatud eelteadet mõrra Peipsi järve elteadet mõrra asetamise kohta. E püügile asetamise kohta ei esitanud E.M ka 16.07.2018. a. Ka E.M-i arusaamatu käitumine (millele ei olnud võimalik saada ka kohtuistungil põhjendatud selgitusi) ja keskkonnainspektorite poolt leitud kott kaladega viitavad kohtu hinnangul selgelt sellele, et E.M tegeles 16.07.2018. a Peipsi järvel kalapüügiga, s.o mõrd oli

12.07.2018. a asetatud püügile ja E.M käis antud mõrda nõudmas. Kuna E.M 16.07.2018. a oli kala, tuli tal esitada selle kohta eelteade ja teha märked rannapüügipäevikusse. E.M aga ei teinud seda. Kuigi kalapüük antud ajal oli Peipsi järvel lubatud ja

E.M tõepoolest puudus põhjus jätta kalast teatamata, on kohtu hinnangul oluline, et E.M oli jätnud teatamata püügile asetatud mõrrast, kust ta

16.07.2018.a kala sai. Seega on arusaadav, miks E.M pidas vajalikuks kala olemasolu keskkonnainspektorite eest varjata. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx

, et Lohusuu sadamasse te ütlustest nähtub

läksid nad 16.07.2018. a põhjusel, et kaardirakenduse kohaselt (kalalaeva jälgimise süsteemist) oli sadamasse saabumas kalalaev, mis ei olnud teinud eelteadet. Kalalaevas oli E.M ja . Suure laeva järel oli väike laev. Tunnistajate ütluste xxxxxxxxxxxxxx

kohaselt palusid nad E.M laeva kinnitada kaile, et inspektorid saaksid laeva üle vaadata. E.M sõitis selle peale aga laevaga minema. Tunnistajad jälgisid laeva, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx jooksis mööda kallast. Korra kadus laev jõe käänaku taha.

Järgmise sadama koha pealt nägid tunnistajad, et E.M-i juhitav kalalaev manööverdas teisel pool kallast. Pärast seda, kui laev taaskord teisele poole kallast tagasi tuli, laev randus ja lubas

E.M laeva üle vaadata. E.M on väitnud, et ta ütles keskkonnainspektoritele, et tal ei ole lubatud randuda kohta, kuhu inspektorid soovisid ja seda ütles ta ka inspektoritele. Kohus ei pea E.M-i sellesisulist väidet usutavaks. Nimelt tuleneb tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ütlustest, et mõlemad inspektorid suhtlesid E.M-iga ja selgitasid, et neil tuleb randuda. Kusjuures tunnistaja Peeter Jazõkov tegi fotosid. Fotodelt nähtub, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx

hoiab telefoni käes ja E.M on väljunud

kapteniruumist -38). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx (väärteotoimik tl 37 ütluste kohaselt filmis tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxesimest kohtumist. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx kohtus ütlusi andes video või piltide tegemist maininud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud videot tõendina. E.M-i ütluste kohaselt ei ole tema xxxxxxxxxxxxxxx tehtud videot näinud ja ta arvas, et xxxxxxxxxxxxxn tegi üldse pilte. Seda, miks xxxxxxxxxxxxxx pilte tegi,

E.M ei huvitanud. Fotode pinnalt on aga võimalik teha järeldust, et keskkonnainspektorite ning E.M-i ja xxxxxxxxxxxxxxx vahel toimus teatav suhtlus ja seda vahetult (E.M oli väljunud kapteniruumist).

E.M-i viited sellele, justkui tema ja keskkonnainspektorite vahel võis tekkida kommunikatsiooniprobleem seoses sellega, et tema räägib vene keeles, ei ole tõsiseltvõetavad. Esiteks nähtub tunnistajate i ütlustest, et juba esimesel xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx kohtumisel suhtlesid nad mõlemad E.M-iga. Teiseks on kohtu arvates oluline, et kommunikatsioon keskkonnainspektorite ja E.M-i vahel toimis tõrgeteta ajal, kui

E.M

laevaga lõpuks randus. Seega ei ole usutav, et

kommunikatsiooniprobleemid d, , mis väga tõsiselt üksteisest arusaamist takistasi sedavõrd lühikese ajaga lahene Lisaks pidi E.M keskkonnainspektoreid kaldal nähes sid.

mõistma, et vajaduse korral tuleb tal inspektoritele oma kalalaevad ette näidata. Seda, et

E.M sellest aru sai, kinnitavad ka tunnistaja ütlused. xxxxxxxxxxxxxxx Tunnistaja oli talle arusaadav, et keskkonnainspektorid soovivad kalalaeva ütluste kohaselt peatamist. Kohtu hinnangul ei ole E.M-i keskkonnainspektorite eest ära sõitmist õigustavaks asjaoluks ka tema väide, justkui tal ei olnud õigust keskkonnainspektorite poolt soovitud sadamasse randuda.

Ära sõitmine nimetatud põhjusel on lubamatu, kuna kalapüügiga tegeleval isikul tuleb alluda keskkonnainspektorite seaduslikele korraldustele. Kuna E.M-ile oli antud korraldus, tuli tal kalalaevaga peatuda ja juhinduda edasistest keskkonnainspektorite korraldustest. Kohtu hinnangul on ilmselge, et kutselise kalurina E.M seda ka teadis. Ära sõitmise vajadus oli põhjustatud aga sellest, et E.M-i kalalaevas oli kala, mille kohta ei olnud E.M eelteadet teinud.

2.3 xxxxxxxxxxxxxx Tunnistaja ütluste kohaselt tundus talle E.M-i manööver arusaamatu ja selle tõttu suhtles ta tunnistaja Ivo Kasega. Seda on kinnitanud ka tunnistajad xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx Pärast telefoni teel suhtlemist sõitis xxxxxxxx Lohusuusse ja kontrollis vastaskallast, kust ta leidis koti kaladega. Koti leidmisest andis ta teada tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxe ja xxxxxxxxxxxxxxxxx id. , kes koheselt sinna läks Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt leiti Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Lohusuu külas Tartu mnt 12 maaüksuse kirde nurgas kulgeva Avijõe lõunapoolse kallase juures (mööda Jõhvi Tartu maanteed) on taimestiku vahel valget värvi plastikkiududest k - ott, mille suu on avatud ja selle kõrval rohus on 3 ahvenat. Kotis on ahvenad ja latikad. Koti asukohast üle jõe asub xxxxxxxxxxx kalalaevade randumise koht. Nimetatud kohas on randunud kalalaev VLD-

669 ja BMB-199 -9). (väärteotoimik tl 1

Kohus ei nõustu kaitsja väidetega ja leiab, et sündmuskoha vaatluse protokoll on usaldusväärne tõend. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kuigi tõepoolest tuleb pidada ebatavaliseks, et menetleja ei tee enne protokolli sündmuskoha vaatlemisel märkmeid koostamist, on tegemis meetodiga, mille peab menetleja t menetleja töö enesestmõistetavalt ise valima.xxxxxxxxxxxxxx on selgitanud kohtuistungil, et kuigi ta märkmeid kohapeal ei teinud, tehti kohapeal fotod. Nimetatud fotod on lisatud sündmuskoha vaatlusprotokollile. Sündmuskoha vaatluse protokoll on koostatud päev pärast sündmust, s.o 17.07.2018. a. Seega peab kohus usutavaks (arvestades, et sündmus toimus 16.07.2018. a õhtul), et menetlejaxxxxxxxxxxxxxi oli suuteline fotode pinnalt fikseerima kogu olulise informatsiooni sündmuskoha vaatluse protokollis. Siinkohal peab kohus oluliseks, et ka kaitsja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mis sündmuskoha vaatlus protokollis ekslikud on või mida e

kontrollida oleks vaja. Asjaolu, et keskkonnainspektorid on leidnud koti kaladega, on fikseeritud ka fotol, nagu ka . Nimetatud koti muud sündmuskohta iseloomustavad asjaolud leidis tõepoolest tunnistaja kuid pärast koti leidmist läksid selle juurde ka xxxxxxxxx

tunnistajad xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx Seega on sadama, kuhu randus lõpuks E.M oma kalalaevaga, vastaskaldalt leitud kott kaladega. Seda, et keegi kõrvaline isik koti leidmist ei ole peal . t näinud, ei sea kohtu hinnangul koti leidmist kahtluse alla

Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli valget värvi kotis kokku 51 ahvenat ja 4 latikat.

Kalade massi mõõtmise protokolli kohaselt oli ahvenaid kokku 3,71 kg ja latikat 7,23 kg (väärteotoimik tl 10-31).

2.4 Arvestades asitõendi vaatlusprotokollis märgitud andmeid ja protokolli lisadeks olevaid fotosid, on kohtu arva

-31). Riigi tes ilmselgelt tegemist värske kalaga (väärteotoimik tl 10 ilmateenistuse andmete kohaselt oli 16.07.2018. a antud piirkonnas 29 kraadi sooja (väärteotoimik tl 78). Sellest järelduvalt pidi kott kaladega olema kaldale visatud vahetult enne selle leidmist.

2.5 Kohus leiab, et kogutud tõendid viitavad selgelt, et koti kaladega viskas vastaskaldale just E.M. Siinkohal on oluline, et E.M oli varasemalt tõepoolest teinud äärmiselt manöövri, sõit s kalalaevaga ära, kui kummalise e keskkonnainspektorid soovisid tema kalalaeva ja dokumente kontrollida (vt otsuse p 2.2). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx poolt tehtud fotolt nähtub, et enne keskkonnainspektorite eest ära sõitmis t on kalalaevas VLD-669 olnud valge plastikkiududest kott (väärteo välimuselt selle toimik tl 38), mis sarnaneb kotiga, mis hiljem keskkonnainspektorite poolt kaldalt leitakse (väärteotoimik tl 4,7-9, 17-18,28-29). Kotis olnud kala oli värske, mis tähendab, et kott ei olnud kaldal olnud pikka aega. Lisaks on oluline, et koti paiknemist (kaldal, taimestiku lamandumisjäljed koti ümber puuduvad, taimestik lamandunud kalda ääres) ja asendit (kott maas poolpikali, koti suu avatud, kolm kala kotist väljas) arvestades oli kott kaldale visatud laevast. Kott on leitud kohast, kus on vahetult olnud E.M kalalaevaga.

2.6 KPS § 61 lg 1 sätestab, et kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev isik esitab püügi-, kogumis- - , ümberlaadimis või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.M tegeles Peipsi järvel kutselise kalapüügiga, esitamata eelteadet ja rannapüügipäevikut. Samuti viskas E.M Avijõe läänekaldale valge koti 51 ahvena ja 4 latikaga. Sellega on E.M rikkunud KPS § 61 lg 9 alusel vastu võetud Määruse nr 155 § 10 lg 1, mille kohaselt peab kalapüügiga tegeleval isikul peab püügipäevik kalapüügi teostamisel kaasas olema ning ta on kohustatud riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel selle viivitamata esitama. Kalapüügi andmete elektroonilise esitamise korral peavad nõutud andmed olema elektroonilisse keskkonda sisestatud. Samuti rikkus E.M Määruse nr 155 § 20 lg 1, mis sätestab, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse -

Keskkonnainspektsioonile vähemalt tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: 1) selle kalapüügiloa number, mille alusel püük toimus, ja andmeid edastava kaluri nimi; 2)

sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht; 3) püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa; 4) laeva pardanumber, kui püügil kasutatakse laeva).

3. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on korrektselt kvalifitseerinud E.M-i poolt toimepandud väärteo KPS § 77 lg 2 järgi.

4. Kohus leiab, et E.M on väärteo toime pannud tahtlikult. E.M on pikaajalise kutselise kalurina olnud täielikult teadlik kalapüügile kehtestatud nõuetest, sh eelteate ja rannapüügipäeviku esitamise nõuetest. Samuti oli E.M täielikult teadlik, et kui ta eelnimetatud nõudeid rikub, on tegemist süüteoga.

5. Kohus ei tuvastanud süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

6. Kohtuvälise menetleja otsusega on E.M-ile määratud karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS §

56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et määratud karistus vastab E.M-i süüle. Võttes arvesse KPS § 71 lg 1 p nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art -s 1 ja -s 42 ja arttoime pannud s 3 sätestatut, on E.M tõsise rikkumise. Kohus on seisukohal,

et kohtuväline menetleja on karistust määrates korrektselt arvestanud kehtestatud nõuete eesmärgiga ja nende rikkumiste tagajärgedega, mida kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata.

Kohtu hinnangul vastab

- ja sanktsiooni keskmises määras määratud karistus karistuse üld eripreventiivsetele eesmärkidele.

Menetluskulud Kaitsja on esitanud

taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks.

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud kanda. E.M-i

Raina Pärn Kohtunik