Legislator Case Law & Legislation
1-19-2288/4 AI generated

1-19-2288/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-19-2288/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E.H, ik XXX, kodakondsus määramata, emakeeleks vene keel, kõrgharidusega, elukohtx , varem kriminaalkorras karistamata, it kohaldatud ei ole - ; ei tööta tõkend Tsiviilkohtumenetluses lahendati vaidlust A P (hageja) ning L R (kostja) vahel E.H panktorimenetluses esitatud nõude tunnustamise üle. Arutatava nõude sõlmküsimusena käsitleti

Legislator headnote

AI generated

1-19-2288/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Oma tegevusega pani E.H toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt tsiviilkohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise.

Keywords

AI generated
banking law bank charges dismissal of fraud charges late payment of fees bank guarantee claim event disputed claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-19-2288

30. aprillil 2019.a.

Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus kooss , Katreen Siirma Natalija eisus kohtunik Karin Olentšenko sekretär ja tõlgi

Mehh juuresolekul, Kristo Adossoni ja

prokuröri süüdistatava E.H osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kuriteoasja

E.H, ik XXX, kodakondsus määramata, emakeeleks vene keel, kõrgharidusega, elukohtx , varem kriminaalkorras karistamata, it kohaldatud ei ole - ; ei tööta tõkend

- .

süüdistuses KarS § lg 1 järgi

Kuriteo asjaolud

E.H andis 14.01.2016 ajavahemikul kell 10.00-11.30 Harju Maakohtus aadressil Kentmanni 13, Tallinn tsiviilasja nr 2-15-

8590 istungil tunnistajana teadvalt valeütlusi.

Tsiviilkohtumenetluses lahendati vaidlust A P (hageja) ning L R (kostja) vahel E.H panktorimenetluses esitatud nõude tunnustamise üle. Arutatava nõude sõlmküsimusena käsitleti

14.03.2011 sõlmitud laenulepingu, millel on laenuandjaks märgitud hageja ning laenuvõtjaks tunnistaja, tõepärasust ning kas tunnistaja on laenulepingu allkirjastanud ja selle alusel raha kätte saanud.

Kui kohus näitas ütluste võtmisel tunnistajale E.H-le tsiviilasja toimiku leheküljel kuus olevat A P ning E.H vahelist vaidlusalust laenulepingut, vastas E.H kohtu küsimustele järgmiselt: Tunnistaja: Jah, see on tuttav. Allkiri on minu allkirja moodi, aga lepingu tekstis ei ole minu käekiri.

Sellist lepingut ma sõlminud ei ole. Kui pidada silmas füüsilisi isikuid, siis isiklikult mina ei ole hagejale midagi laenanud, tema mulle samuti mitte. [- - -] Lepingul ei saa olla minu allkiri, kuna mina selliseid dokumente ei allkirjasta. Kohus: Kas Te kinnitate kohtule, et Teil puuduvad igasugused võlasuhted 30 000 euro ulatuses hagejaga? Tunnistaja: Jah. [ ] Kohus: Kas jääte ütluse juurde,

- - - et Te ei ole seda laenulepingut allkirjastanud? Tunnistaja: Jah.

E.H ütluste kohaselt ei allkirjastanud tema vaidlusalust 14.03.2011 laenulepingut ning seetõttu ei kohustunud ka laenu tagasi maksma.

Kriminaalmenetluse käigus leidis tõendamist, et tunnistaja ütlused ei vasta tõendamisel tähtsatele asjaoludele: tegelikk

uses on E.H ja A. P vahel 14.03.2011 sõlmitud laenuleping ehtne dokument ja E.H allkirjastas selle. E.H andis kohtuistungil teadvalt valeütlusi, et vältida tema panktorimenetluses esitatud nõuete summa suurenemist.

Oma tegevusega pani E.H toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt tsiviilkohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise.

Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava Merike Allikmäe ja prokuröri vahel sõlmitud , tema kaitsja adv.

on kokkulepe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et t uleppest aru saanud ja nõustub a on kokk sellega,

kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkulep . pe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava sõlmimine on poolt kokkuleppe olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karis

le. tus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppe

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p

9 ning § 179 lg 1 p tuleb välja mõista riigieelarve tuludesse 3,4,

2 alusel

vastavalt kokkuleppes märgitule: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot ning ekspertiisitasu ja millised vastavalt kokkuleppele on kajastatud kohtuotsuse riigi õigusabi kulud, resolutiivosas. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada järgi ja mõista karistuseks E.H

320 lg 1 KarS §

rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o 1000 eurot. KarS § 73 lg 1,3 kohaselt rahalist karistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui E.H ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KrMS 3,4 § 175 lg 1 p ,9, § 179 lg 1 p ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse

E.H-lt süüdimõistva kohtuotsusega

menetluskulud: kaasnev sundraha 810 eurot, kaitsjatasu summas 330 eurot ja ekspertiisitasu summas 282 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1422 eurot tasuda 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 118,50 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank Luminor Pank. või EE401700017002872300

KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e toimiku süsteemi - kaudu koos lahendiga.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt