4-19-2097/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

29. aprill 2019

Väärteoasja number

nr 4-19-2097 (2670,16,002805)

Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri 20.06.2016

otsus M.R

karistamises liiklusseaduse (LS) §

201 lg 1 alusel 125 trahviühikuga s.o 500 euro suuruse

rahatrahviga

Kohtunik

Kadi Aavik

Taotlus

väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine

Taotluse esitaja

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur

Süüdlane

M.R

isikukood

XXX;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post: xxxxxxxxxxxxxxx

Kohtutäitur

Aive Kolsar

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks. 2. Asendada M.R-ile kohtuvälise menetleja Politsei- Ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 20.06.2016.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahvi osa 116 trahviühikut arestiga 11 päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 11 tundi, mis tuleb teostada 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 3. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril

7 500 414

või

saata

e-kiri

aadressil

tartukrho.info@just.ee ). 4. Selgitada M.R-ile, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuur esitas 04.04.2019 kohtule juhindudes KarS §-st 72 ja TMS §-st 201 avalduse süüdlasele M.R-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuur määras 20.06.2016 väärteoasjas nr 2670,16,002805 M.R-ile LS § 201 lg 1 alusel karistuseks 125 trahviühikut s.o 500 euro suuruse rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 16.07.2016. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära vabatahtlikult, alustati tema suhtes 26.08.2016 täitemenetlus. Kohtutäitur Aive Kolsar on teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest, nõude täitmise jääk 21.03.2019 seisuga on 467,37 eurot.

Menetlusosalise seisukoht 29.04.2019 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, allkirjastades sellekohase nõusoleku ning märkides nõusolekule ära ka oma kontaktandmed, s.t e-posti aadressi. Süüdlane avaldas, et teeb ka hetkel kriminaalasja raames üldkasulikku tööd ning see sujub hästi. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud kahe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane M.R ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi jääk kokku 467,37 eurot, s.o 116,84 trahviühikut (467,37:4), mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja KarS §-st 72 asendada 11 päevase arestiga (116,84:10).

Kuivõrd M.R on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 11 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas.

Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale.

Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

Kadi Aavik

kohtunik