2-19-1360/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Dina Sõritsa 29. aprill 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-1360 A Mi hagi A Mi vastu ühisvara jagamise nõudes Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Hageja A M (isikukood xxx); lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva (e-post anastassia@kalashnikov.ee) Kostja A M (isikukood xxx, elukoht xxx); lepinguline esindaja Julia Kotta (e-post julia@stabimer.ee) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Kinnitada tsiviilasjas 2-19-1360 A Mi ja A Mi vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt: 1.1. Korteriomand asukohaga xxx müüa ja saadud raha arvel täita AS Swedbank ees olev laenukohustus, mis tuleneb laenulepingust nr xxx ning üle jääv raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. 1.2. Jätta kostja ainuomandisse sõiduauto xxx, registrimärk xxx. 1.3. Jätta kostja ainuomandisse abielulahutamise seisuga kostja ja hageja krediidiasutustes asuvad rahalised vahendid. 1.4. Kohustada kostjat tasuma hagejale enamsaadus vara eest (sõiduauto 2 500 eurot ja rahaliste vahendite eest 6 000 eurot) hüvitist summas 8 500 eurot. 1.5. Kostja maksab hageja hüvitise osa summas 8 500 eurot hageja Swedbank AS arvelduskontole nr xxx 7 päeva jooksul pärast käesolevat kompromissi kinnitava määruse jõustumist selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-1360. 1.6. Jätta menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-1360 poolte endi kanda. 2. Tühistada 13.05.2019 kella 11:00-ks määratud kohtuistungi aeg seoses kompromissi sõlmimisega. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-1360.

4. Kummagi poole kompromissis kajastamata menetluskulud jäävad kulusid kandnud poole enda kanda. 5. Tagastada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel pool avaldaja tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot A Mi arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-s. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärus ei ole edasikaevatav tulenevalt poolte kokkuleppest TsMS § 661 lg 4 alusel edasikaebamise õigusest loobumisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on A Mi hagi A Mi vastu ühisvara jagamise nõudes. 2. Pooled esitasid 29.04.2019 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja avaldavad ühiselt tahet tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avalikku huvi, vastab poolte tahtele ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Poolte ühiseks tahteks on õigusrahu saavutamine ja asja lahendamine kompromissiga. Pooled on ühisvara jagamises kokku leppinud ja taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad kompromissi allkirjastamisega, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja on nendega nõus. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 5. Seoses kompromissi sõlmimisega tühistab kohus 13.05.2019 kell 11:00 määratud kohtuistungi aja ja lõpetab kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetluse. 6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kaebeõiguse välistanud. 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Poolte võimalikud kompromissiga hõlmamata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi korral pool riigilõivust. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on taotlenud poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab hagejale tema taotlusel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. 9. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagimenetluse üle. Kui menetlus

on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik