2-19-811/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-811

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-811 Tsiviilasi R A’a hagi ANTEELIA ARENDUS OÜ vastu võla nõudes või alternatiivselt R R vastu võla nõudes Menetlustoiming Menetluse uuendamine, hagist loobumise vastuvõtmine, riigilõivu osaline tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R A (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aivar Pilv (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post: aivar.pilv@leadell.com); Kostja 1: ANTEELIA ARENDUS OÜ (registrikood 12784290, asukoht xxxx); Kostja 2: R R (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostjate 1 ja 2 lepingulised esindajad: vandeadvokaat Martin Tamme ja advokaat Birgit Sisask (Advokaadibüroo TGS Baltic AS, e-post: menetlus@tgsbaltic.com). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-19-811 menetlus.

2. Võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada menetlus.

3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so 550 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele F A’a (isikukood xxxx) arvelduskontole nr xxxx.

4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

6. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

2-19-811

2 (3) Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. R A esitas 17.01.2019 Harju Maakohtule hagi ANTEELIA ARENDUS OÜ vastu võla nõudes või alternatiivselt R R’i vastu võla nõudes. Hagiavalduses palub hageja ANTEELIA ARENDUS OÜ-lt välja mõista 10.12.2015 võlatunnistusest tulenev põhivõlgnevus 52 000 eurot ning viivised või alternatiivselt R R’ilt välja mõista 10.12.2015 võlatunnistusest tulenev põhivõlgnevus 52 000 eurot ning viivised. Kohus võttis hagiavalduse 23.01.2019 määrusega menetlusse.

2. Kohus peatas 04.04.2019 määrusega asjas menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-15793.

3. Hageja esitas 17.04.2019 kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses tsiviilasjas nr 2-17- 15793 Tallinna Ringkonnakohtus sõlmitud kompromissiga. Hageja palub menetlus lõpetada ning tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust.

4. Kostjad esitasid 22.04.2019 kohtule oma seisukoha, milles teatasid, et neil pole hagist loobumise osas vastuväiteid.

Kohtumääruse põhjendused

Menetluse uuendamine

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Lg 2 ütleb, et käesoleva seadustiku §-s 356 sätestatud juhul võib menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada.

6. Käesoleval juhul ei soovi hageja enam hagi menetlemist ning on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Ühtlasi on ära langenud peatamise aluseks olev asjaolu, kuivõrd pooled on tsiviilasjas 2-17-15793 sõlminud kompromissi (määrus jõustunud 16.04.2019). Eeltoodust tulenevalt uuendab kohus tsiviilasja nr 2-19-811 menetluse.

Hagist loobumise avalduse lahendamine

7. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

8. Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.

9. TsMS §-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-19-811

3 (3)

Riigilõivu tagastamine

10. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

11. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 1100 eurot. Hageja eest on riigilõivu 28.12.2018 Rahandusministeeriumi kontole tasunud F A. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus määrab, et riigilõiv

550 eurot tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda F A’a (isikukood xxxx) arvelduskontole nr xxxx.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

12. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

13. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada TsMS § 168 lg-tes 3-5 nimetatud asjaolude esinemist, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Kostjad on kohtule teatanud, et ei soovi esitada menetluskulude hüvitamise taotlust ning seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel kohtunik