1-06-16437/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-06-16437

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21 detsember 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 14.12.2009 Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-06-16437 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas Taotlus

P.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P.V

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxsikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta P.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P.V on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 20.03.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16437 KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2

aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 08.02.2006.a Tartu

Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat vangistust, võrra

2 (3) ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.07.2006.a

ja lõpeb 16.07.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.11.2009.a. 23.10.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule

kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.12.2009.a seisuga on P.V kandmata karistusaeg 1 aasta 7 kuud 2 päeva vangistust. P.V on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 22.02.1993.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuud

vabadusekaotust;

2) 25.07.1995.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta

vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga;

3) 10.04.1997.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 6 aastat

vabadusekaotust;

4) 27.09.1999.a Harju Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuud

vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 4 aastat 7 kuud vabadusekaotust;

5) 08.02.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 199 lg 2 p 1, 4 järgi 3

aastat 6 kuud vangistust, millest koheselt kandmisele 6 kuud vangistust, ülejäänud 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta P.V tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta samuti P.V ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist isikuga, kes on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta on viibinud korduvalt ka vangistuses. Olnud

ka kahel korral katseajal, kuid alati pannud toime uued kuriteod. Viimati toimepandud kuritegu oli raske ja kandmata on veel küllalt palju karistust. Elukoht, kuhu P.V kavatseb vabanedes elama asuda, ei ole kriminaalhooldaja hinnangul sobiv. P.V ise arvas, et ta võiks vabastada enne tähtaega. Elama asuks ta tuttavate juurde,

kes on nõus teda enda juurde võtma. Ka loodab ta tööle saada, kavatseb vabanedes minna

tööläbirääkimistele. P.V leiab, et ta on saanud vangistuse ajal tegeleda enda probleemidega läbides erinevaid programme.

Kaitsja leiab, et P.V on olemas motivatsioon enda muutmiseks. Tal on küllalt suur tõenäosus töökoht saad, mis tagab talle materiaalse sissetuleku ja piisav hõivatus tööga võtab ära võimaluse tegeleda asjadega, mis ei ole seaduslik. Elamispind kuhu ta asub on küll

väike ja ei ole mugavustega, kuid kui on olemas töökoht ja sissetulek, siis saab edaspidi elukohta parandada.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. P.V on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.V on karistatud kriminaalkorras 6-l korral, neist 5-l korral kandnud karistusena vangistust. Vaatamata sellel ei ole ta teinud järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist

ning kuriteod on läinud järjest raskemaks. Teda on varem ka tingimuslikult vabastatud

vangistuse kandmisest, kuid katseajal on ta pannud toime uued kuriteod. Varasem

kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetul uute kuritegude toimepanemist.

3 (3)

See seab kahtluse alla tema uuesti kriminaalhooldusele allutamiseks eesmärgiga tagada edasine seadusekuulekas käitumine vabadusest.

Peale selle puudub süüdimõistetul vabaduses kindel eluja töökoht, puudub sotsiaalne

tugivõrgustik. P.V ise nimetas võimaliku elukohana tuttavate elukohta, kuid

kriminaalhooldaja on andnud hinnangu, et see ei ole sobiv. Perekonnas, kelle juurde kinnipeetav kavatseb elama asuda, on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja see suurendaks

oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Lisaks elavad peres erivajadustega lapsed ja P.V elama asumisel samasse korterisse, ei vastaks see laste turvalisusele. Ka ei

ole P.V vabanedes töökohta. Olukorras, mis hetkel valitseb tööturul ja kus

süüdimõistetu ei ole eelnevalt astunud samme töö leidmiseks, ei ole reaalne, et tal oleks

võimalus koheselt tööle asuda. Sissetuleku ja ka elukoha, mis sobiks käitumiskontrollil

olevale isikule, puudumine on aga olulised ohud uute kuritegude sooritamiseks. Kõige

eelneva põhjal leiab kohus, et P.V tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik