1-17-10711/251 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-10711

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-10711 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed ja Julia Katškovskaja Urmas Reinola

Kriminaalasi

Erik Kruusimä süüdistus KarS § 114 lg 1 p 1, 3, 4 järgi e es , S e

ten Kruusimä süüdistus KarS § 114 lg 1 p 1, 3 ja es § 203 lg 1 järgi, J.A

, süüdistus KarS § 306 lg 1 järgi es Siim Turta süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3, § es 306 lg 1, § 203 lg 1 § 22 lg 3 järgi üldmenetluses -

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. veebruari 2019. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Erik Kruusimäe kaitsja vandeadvokaat Andres Simson ja Sten Kruusimäe kaitsja vandeadvokaat Ilmar Straus Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurörid Eleliis Rattam ja Leelet Kivioja Süüdistatav

Erik Kruusimägi isikukood 37908150309, elukoht X X XX, töökoht XX, varem 4 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 07.10.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja § 392 lg 1 järgi 5 aasta 6 kuu 1 päeva vangistusega, kinni peetud 01.08.2017 Kaitsja Vandeadvokaat

Andres Simson riigi õigusabi korras Süüdistatav

Sten Kruusimägi isikukood 38012200317, elukoht X X XX, töökoht XX, karistatus puudub, kinni peetud 01.08.2017

2(11) Kaitsja Vandeadvokaat Ilmar Straus

riigi õigusabi korras Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. 12. veebruari 2019. a otsus Jätta muutmata Harju Maakohtu Erik Kruusimäe ja Sten Kruusimä süüdistusasjas e .

2. Kaitsjate apellatsioon

rahuldamata. id jätta

3. Määrata Advokaadibüroole Simson Straus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot Erik Kruusimäele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.

4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Erik Kruusimä välja elt 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

5. Määrata Advokaadibüroole Simson Straus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot Sten Kruusimäele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.

6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sten Kruusimä välja elt 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

7. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Erik Kruusimä ja Sten Kruusimä ele ele eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult

täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12. veebruari 2019. a otsusega tunnistati Erik Kruusimägi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 lg 1 p 1,3,4 järgi mõrvas ning mõisteti karistuseks 20 XX YY ja

aastat vangistust alates kinnipidamisest 1. augustil 2017.

Sten Kruusimägi tunnistati süüdi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi mõrvas ning mõisteti karistuseks YY

15 aastat vangistust alates kinnipidamisest 1. augustil 2017. Süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 3 järgi XX

mõrvas ja § 203 lg 1 järgi ööklubi süütamises mõisteti Sten Kruusimägi õigeks.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ja mõisteti karistus veel J.A le ja Siim - Turtale, kuid nende suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

2. Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi tunnistati süüdi alljärgnevas süüdistuses. Erik isikuna, kes on varem toime pannud tapmise, 16. jaanuaril 2017 ajavahemikul Kruusimägi 8.00-13.30 Tallinnas X

X XX asuvas ööklubis tekkinud tüli käigus lõi koos Sten Kruusimäega

3(11) korduvalt kukkumist koos Sten YY YY rusikatega keha ja pea piirkonda ning jätkas pärast Kruusimäe ja Siim Turtaga maas lamava peksmist käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, YY põhjustades erinevaid elule mitteohtlikke tervisekahjustusi ning Erik Kruusimägi lühikeste ajavahemike järel kordamööda Sten Kruusimägiga m korduvalt noaga elutähtsate aas lamavat

YY organite piirkonda, tekitades vähemalt 16 torke ja lõikehaava, millest 8 tungisid rindkere - - ja kõhukelmeõõnde, vigastades siseorganeid ning põhjustades surma. Samal ajal peksis Erik Kruusimägi koos Sten Kruusimäe ja Siim Turtaga korduvalt rusikatega XX keha ja pea piirkonda, põhjustades erinevaid elule mitteohtlikke tervisekahjustusi ning Erik Kruusimägi lõi lühikeste ajavahemike järel maas lamavat korduvalt noaga elutähtsa XX te organite piirkonda, tekitades vähemalt 15 torkehaava, millest 12 tungisid rinna ja kõhuõõnde, vigastades - siseorganeid ja põhjustades surma. Kuna Erik Kruusimägi tekitas YY XX -le ja -le ning Sten Kruusimägi põhjustanud hulgalised elupuhused torkehaavad pärast nende YY-le surma peksmist, millega oli kannatanutele juba põhjustatud füüsilisi vaegusi ning kannatanutele füüsiliste vaeguste põhjustamine ning vigastuste raskusest tulenevalt ka suure valu põhjustamine jätkus le surma põhjustanud vigastuste tekitamine piinava iseloomuga. Samuti , on -le ja - YY XX põhjustati le enne surma psüühilisi kannatusi, kuivõrd pärast peksmist Erik Kruusimäe, XX- YY Sten Kruusimäe ning Siim Turta poolt sundisid Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi ka teda YY lööma ning seejärel tapma. XX YY keeldus tapmisest vaatamata asjaolule, et tapmises kaasosaline mitteolemine tähendas, et seetõttu rünnatakse ka teda. Arvestades, et oli XX olukorras, kus tal puudusid võrreldavad võimalused mõrvas osalenutele vastupanu osutada, YY seati

XX YY tapmisest keeldumise läbi silmitsi vääramatult saabuva surmaga.

Pärast tapmise t Erik Kruusimägi Sten Kruusimägi ja J.A oimepanemist pakkis id , tapetute surnukehad ning kuriteojälgedega esemed ning toimetasid need J.A kasutuses oleva sõidukiga Viljandi maakonnas Kolga Jaani vallas Leie külas asuva - X talukompleksi territooriumile, kus

Erik Kruusimägi, Sten Kruusimä , J.A gi ning Siim Turta matsid surnukehad talukompleksis asuvasse saunamajja ning viskas id kuriteojälgedega esemed talukompleksi territooriumil olevasse kaevu. Pärast surnukehade peitmist koristas ja hävitas Erik Kruusimägi ööklubis kuriteojälgi. X

3. e kaitsja vandeadvokaat Andres Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Erik Kruusimä Simson ja Sten Kruusimäe kaitsja vandeadvokaat Ilmar Straus.

3.1

Erik Kruusimä taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse ei kaitsja

tegemist, sest maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

Kohtuotsus rajaneb valdavas osas kaassüüdistatava Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlustel. Kaitsja hinnangul ei ole Siim Turta ütlused tõendina lubatavad, sest süüdistataval ja kaitsjal puudus kohtuistungil võimalus talle küsimusi esitada. Siim Turta ütlused ei ole antud kaitsja juuresolekul, ehkki kaitsja kaasamine oleks olnud kriminaalmenetluse asjaolusid arvestades põhjendatud. Eelkõige seetõttu, et Siim Turta ja kaassüüdistatavate huvid olid omavahel vastuolus ja neil oli kaitsja. Kaitsja osavõtt oleks taganud antud juhul ka selle, et välistatud oleksid kahtlused võimalikust menetleja survest anda öisel ajal ütlusi.

Siim Turta ütlused ei ole usaldusväärsed, mistõttu tema ütluste tõendina kasutamine oli ebaseaduslik. Kaitsja hinnangul ei ole Siim Turta ütlused usaldusväärsed, sest need ei ole eluliselt usutavad, ta oli alkoholija narkojoobes, tema ütlused on vastuolulised, ta oli ütluste andmise ajaks olnud viis ööpäeva magamata, ülekuulamine kestis 8 tundi ja see toimus öösel. Siim Turta ütluste kohaselt kasutati tapmiseks sakiliste servadega nuga, kuid ekspert seda väidet

4(11) ei kinnita. Maakohus ei ole oma otsuses neid kaitseväiteid piisavalt kummutanud. Maakohtu hinnang Siim Turta ütlustele on seega ühekülgne ning vastuolus KrMS § 61 lõikega 1.

Kohus luges põhjendamatult Erik Kruusimä ja Sten Kruusimä ütlused ebausaldusväärseks. e e Kohus ei ole oma seisukohta küllaldaselt motiveerinud. Kohtu põhjendused on deklaratiivsed. Sten Kruusimä ütlused tegelikult toetavad Erik Kruusimä ütlusi. Nad on mõlemad kinnitanud, e e et tegelikult tappis Siim Turta, mitte Eri XX k Kruusimägi. Kaitsja hinnangul püüab Siim Turta kohtuistungil ütluste andmisest keeldumisega vältida kaitsjate küsimusi, et end XX tapmisest distantseerida. pea pihta katki kolm golfikeppi. Tema Siim Turta kinnitas ka ise, et lõi XX ütluste usaldusväärsust mõjutab ka asjaolu, et teda on varem korduvalt vägivallakuritegude eest karistatud.

Erik Kruusimä süüdi tunnistamine mõrvas põhineb suures osas oletustel. e XX YY ja

Kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised. Inimesi ei saa süüdi mõista selle alusel, et nad vist sooritasid kuriteo. e vahendusel J.A kohtuistungil antud ütlused Erik Kruusimä saadud teabe kohta ei ole KrMS § 66 lg 21

kohaselt tõendiks.

3.2 Sten Kruusimä se tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse e kaitsja taotleb kohtuotsu

tegemist, sest maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Seoses sellega taotleb kaitsja Eesti Vabariigilt Sten Kruusimä kasuks välja mõista e alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju.

Sten Kruusimä seisukohad kattuvad valdavas osas Erik Kruusimä ei kaitsja apellatsiooni e kaitsja apellatsiooni seisukohtadega. Ka Sten Kruusimä kaitsja leiab, et Siim Turta ütlused ei ole e tõendina lubatavad. Lisaks sellele ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Siim Turta ütlused on absurdsed ja vastuolus üldtuntud loodusseadustega. Ekspertiis ei leidnud tapetutel ühtegi kuulihaava. Samuti ei leitud ühtegi laskmisjälge ega tulirelva. Enamus asju mäletab Siim Turta erakordselt detailselt, pussitamise osas jääb aga kidakeelseks. J.A ei saa kuidagi täiendada Siim Turta ütlusi, sest ta magas ega näinud kuidas mõrvati. XX YY ja

J.A Pavljutšeno ütluste kohaselt leiti pärast mõrvamist tema teksapükste taskust liigendnuga, YY mida ei olnud kasutatud.

Kaitsja leiab, et Sten Kruusimägi viibis hädakaitseseisundis ning lõi YY sellesama noaga enesekaitseks.

YY ei tapetud ootamatult, vaid sellele eelnes rusikavõitlus, mille käigus oleks ta jõudnud noa välja võtta ja ennast kaitsta. Kohtueelse uurimise käigus mingit nuga ei leitud, mistõttu ei ole teada, millist nuga tapmiseks kasutati. Ekspertiisiaktis ei ole märgitud sõnagi konflikti kulgemisest Sten Kruusimäe ja vahel ega sellest, kes millise noahaava YY tekitas. e e Kaitsja tsiteerib Erik Kruusimä ja Sten Kruusimä kohtuistungil antud ütlusi ning leiab, et need on usaldusväärsed. Nende ütluste kohaselt ründas Erik Kruusimäge noaga. YY Sten Kruusimäel õnnestus nuga käest kätte saada. kägistas Sten Kruusimäge kahe käega ning YY YY Sten Kruusimägi lõi paar korda noaga haardest vabanemiseks. Seega viibis Sten Kruusimägi YY hädakaitseseisundis, mistõttu tema tegevus ei ole õigusvastane.

4. Tallinna Ringkonnakohus määras 2019 vaadata kriminaalasi apellatsiooni korras läbi 5. aprillil kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti KrMS 331 lg 11 p 2 kohaselt kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 17. aprillini 2019.

5.

Määratud tähtajal esitas oma seisukoha prokurör, kes taotleb jätta maakohtu otsus muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.

Kokkuvõtvalt on prokurör seisukohal, et maakohus ei ole faktiliste asjaolude hindamisel teinud selliseid vigu, millega oleks kaasnenud ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Enamus

5(11) apellatsioonis esitatud seisukohad on kaitsjad esitanud ka kohtuvaidlustes. Kohtuotsuses on erinevaid kaitseversioone ning apellantide teese põhjalikult analüüsitud, kõrvutades neid sealjuures vastavalt KrMS § 61 nõuetele kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja veenev ning ei nähtu, et uuritud tõendite pinnalt oleks olnud võimalik Erik või Sten Kruusimä teha õigeksmõistev kohtuotsus. Seega ei e suhtes ole võimalik tuvastada ka KrMS § 339 lg s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist - rikkumist. Kohtuotsuses antud juriidiline hinnang toimepandule ning esitatud tõenditele vastab õiguskirjanduses väljendatud ning kohtupraktikas kinnitust leidnud arusaamadele.

Siim Turta ütlused on tõendina lubatavad, sest tal oli põhiseadusest tulenev õigus kohtuistungil ütlusi mitte anda. Maakohus kasutas põhjendatult tema ütlusi tõendina vaid osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega. Siim Turta ütlused on usaldusväärsed, sest need ei ole omavahel vastuolus ja on kooskõlas teiste kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. Erik Kruusimä ja Sten Kruusimä kohtuistungil antud ütlused tunnistas maa

e e kohus põhjendatult ebausaldusväärseks, sest need on omavahel vastuolus. Vastuolud on ka nende endi ütlustes. Kohtuistungil ristküsitlemise käigus vastasid süüdistatavad prokuröri küsimustele peamiselt seda, et nad midagi ei mäleta. Seevastu kaitsjate küsim

ustele vastates olid nende vastused pikemad, kuid üldsõnalised. Süüdistatavate väitel olid nad nähtust šokis, kuid

vaatamata sellele asusid nad kohe kuriteo jälgi likvideerima ja end varjama. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et Sten Kruusimägi hädakaitseseisundis ei viibinud. Seetõttu ei saanud ta ületada ka hädakaitse piire. Mõlemad ohvrid tapeti piinaval viisil, sest noavigastused tekitati etapiviisiliselt. Ekspertide hinnangul võisid mõlemad ohvrid elada pärast esimeste torke-lõikevigastuste tekitamist paarkümmend minutit. Seega pidid mõlemad ohvrid kannatama selle aja vältel suurt valu.

6.

Kaitsjate apellatsioonide suhtes esitas määratud tähtajal oma seisukoha ka kannatanu JJ. Kannatanu on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kaitsjate apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Kannatanu on seisukohal, et süüdistatavatele tuleks mõista hoopis raskem karistus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsjate apellatsioonidega ja prokuröri ning kannatanu vastuväidetega apellatsioonidele, leiab, et apellatsioonide väited maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel, tsiviilhagi lahendamisel ega menetluskulude otsustuse tegemisel. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatavad on nende kuritegude toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on Erik Kruusimä ja Sten Kruusimä süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine e e kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Oluline on märkida ka seda, et maakohus on tunnistanud põhjendatult osa tõendeid mittelubatavaks või teatud asjaolu tõendamiseks ebapiisavaks ning

on tõlgendanud kõrvaldamata kahtlused KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatavate kriminaalmenetluses kasuks.

Kaitsjate apellatsioonides korratakse valdavas osas samu väiteid, mida süüdistatavad ja kaitsjad esitasid juba maakohtu istungil peetud kohtuvaidluses, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata

6(11) uusi tõenduslikke ega õiguslikke küsimusi. Kaitsjate väidetele on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Asjaolu, et apellandid maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist.

Eelnevat arvesse võttes on k väidete kui ohtukolleegium seisukohal, et nii apellatsioonide maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium - tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11).

Apellatsioonide

ga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.

7.1 Kaitsjad kordavad oma apellatsioonides juba maakohtus kohtuvaidlustes esitatud seisukohta, et kaassüüdistatava ütlused ei ole tõendina lubatavad, sest on saadud ebaseaduslikult. Siim Turta Lisaks sellele ei ole tema ütlused usaldusväärsed.

Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 14 15 on maakohus põhjendanud, miks ta kaitsjate - seisukohaga Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütluste lubatavuse suhtes ei nõustu. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus on Siim Turta 17. juulil 2017 omakäeliselt kirjutatud puhtsüdamliku ülestunnistuse põhjendatult tõendina kõrvale jätnud. Asja materjalidest nähtub, et Siim Turta on allkirjastanud oma puhtsüdamliku ülestunnistuse kell 22.30 (10 kd tl 1-2).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. märtsi 2007. a otsuses nr 3-1-1-127-06 selgitanud, et kriminaalmenetluse seadustik mõistet "puhtsüdamlik ülestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tähistatakse sellega isiku (kahtlustatava, süüdistatava) menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles ta võtab süüteo omaks. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-105-06 p 11). KrMK § 2 kui KrMS § 1 tulenevalt vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava 48 lgst 63 lgst poolt menetlejale antav suuline informatsioon vastavalt kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina. Asjaolu, et tegemist on ülestunnistusega, iseloomustab üksnes ütluste sisu ega anna alust nende vormistamiseks mingi muul viisil. Asjaolu, et initsiatiiv ütluste andmiseks tuli isikult endalt, on võimalik fikseerida ülekuulamise protokollis. Eelnevast tuleneb, et kui isik avaldab soovi tegu puhtsüdamlikult üles tunnistada, tähendab see tema valmisolekut anda ütlusi ja ta tuleb üle kuulata. Ka juhul, kui kahtlustatav pöördub menetleja poole kirjalikult, tuleb seda käsitada sooviavaldusena anda ütlusi ning isik tuleb kirjalikult esitatud väidete osas üle kuulata.

Praeguse asja materjalidest nähtub, et menetleja on Siim Turta omakäeliselt kirjutatud puhtsüdamliku ülestunnistuse vastu võtnud ja jätkanud seejärel selle informatsiooni tõendiks vormistamisega, s.o tema ülekuulamisega. Kohtukolleegium leiab, et menetleja on käitunud menetlusnorme ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senist praktikat järgides.

7(11)

Samal õhtul kell 23.05 on alustatud Siim Turta kahtlustatavana üle kuulamist. Enne ülekuulamise algust on Siim Turtale tutvustatud kahtlustatava õigusi ja kohustusi, sealhulgas olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul. Siima Turta on andnud oma allkirja selle kohta, et teda on tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ning selgitatud nende sisu. Ülekuulamise protokoll koosneb 12- ja

st leheküljest. Ülekuulamisel on andnud Siim Turta detailseid ütlusi YY XX suhtes toime pandud tegude ning nende laipade matmise ja kuriteojälgede hävitamise suhtes. Ülekuulamine lõppes järgmise päeva hommikul kell 06:03. Protokolli punktis 9 on Siim Turta omakäeliselt märkinud, et protokoll on kirjutatud tema sõnade järgi ja vastab tõele. Protokolli ko -14). hta ei ole tal märkusi olnud (10 kd tl 3 Seega vastab tõele, et Siim Turta kuulati üle öösel vahetult pärast puhtsüdamliku ülestunnistuse kirjutamist. Samas ei sisaldu kriminaalmenetluse seadustikus nõuet, et seda võib teha vaid päeval. Kuna Siim Turtale oli tema õigusi selgitatud, siis tal oli nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et võimalus menetlejale öelda, et soovib magama minna. (10. augustil, 31. augustil Hilisemad kolm ülekuulamist ja 11. oktoobril 2017) on -19, 20-27, 54-56). toimunud päevasel ajal (10 kd tl 15 Päevasel ajal toimusid ka ütluste seostamine olustikuga ja äratundmiseks esitamised (10 kd tl 28- 52). , et ei 4. jaanuaril 2019 toimunud maakohtu istungil ütles Siim Turta oma viimases sõnas nõustu kaassüüdistatavate ja nende kaitsjate kriitikaga enda suhtes ning kinnitab, et ta andis kohtueelsel uurimisel oma ütlused vabatahtlikult ja need on tõesed (3 kd tl 146).

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et KrMS § 45 lg tulenevalt -st 2 ei olnud Siim Turta ülekuulamistest, ütluste seostamise sündmuskohal ega äratundmisteks esitamisel kaitsja osavõtt l kohustuslik. Kuna Siim Turtat ei kahtlustatud ega talle ei esitatud süüdistust mõrvas ega mõrva katses, siis ei olnud tem

a huvid kaassüüdistatavate huvidega vastuolus.

Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate väitega, et Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole tõendina lubatavad, sest olid saadud menetlusnorme rikkudes.

Samuti ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate väitega, et Siim Turta ütlused ei ole usaldusväärsed.

Asja materjalidest nähtub, et Siim Turta on kohtueelse menetluse käigus korduvate ülekuulamiste ja äratundmiseks esitamiste käigus andnud jätkuvalt samasisulisi ütlusi. Samuti on ta kinnitanu

d neid ütlusi sündmuskohtadel viibides, mille käik on protokollitud ja salvestatud. Oluline on märkida, et Siim Turta annab ütlusi ka nende asjaolude kohta, mis teda ennast süüstavad. Osa asjaolusid oli menetlejale teada juba enne seda, kui Siim Turta hakkas menetlustoimingutes osalema. Siim Turta ütlused on kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Tema ütlused on kooskõlas kaassüüdistatava J.A ütlustega. Siim Turta ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks ka asjaolu, et ta oli joobes. Joobeseisund ei tähenda automaatselt seda, et isiku ütlused on ebausaldusväärsed.

Siim Turta tunnistas end maakohtus 12. aprilli 2018 kohtuistungil talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses enda sõnade kohaselt väga (1 kd tl 78). Oma kaitsja advokaat Raivo Bergsoni küsimusele vastas Siim Turta, et ta ei soovi ütlusi anda ja palub arvestada tema eelnevaid ütlusi, mis ta andis eeluurimisel ja mis on tõesed. KrMS § KrMS § 294 p 1 näeb muuhulgas ette, et kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Seetõttu avaldas maakohus prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlused (1 kd tl 79 ).

8(11) Riigikohtu kriminaalkolleegium on 29. aprilli 2013. a otsuse punktis 10 märkinud, et isiku varasemate ütluste avaldamisel, toimugu see siis KrMS § 291 või § 294 alusel, otsustatakse tõendi lubatavuse küsimus. Mõlemal juhul tuleb kohtutel aga nende ütluste hindamisel lähtuda KrMS § 15 lg s 3 sätestatust, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas - ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 mõttes tõendile „valdavas ulatuses“, kui on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb. Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12 p 20). Konkreetses kriminaalasjas võib muude tõendite kaal sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab.

Praeguses asjas arvestas maakohus Siim Turta ütlusi selles osas, mida kinnitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Maakohus on lisaks Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginenud ütlus , sündmuskoha ja laipade kannatanute

ja

JJ MM tele vaatlusprotokollidele koos fototabelitega, ekspertiisiaktidele ja asjatundja arvamusele, aga samuti kaassüüdistatava J.A kohtuistungil antud ütlustele. Seega ei rajane apelleeritud kohtuotsus mitte ainul vaid kohtueelsel uurimisel kogutud ja t Siim Turta ütlustel, kohtuistungil avaldatud tõenditel nende kogumis. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate

etteheitega, et maakohus KrMS § 15 lg s 3 sätestatut rikkudes tuginenud vaid Siim Turta - kohtueelses menetluses antud ütlustele, ke ei olnud süüdistatavatel ega kaitsjatel võimalik da kohtuistungil küsitleda.

Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et Siim Turta kohtueelsel uurimisel antud ütlused olid tõendina lubatavad ja nende sisu usaldusväärne.

7.2 Erik e Kruusimä kaitsja leiab, et J.A kohtuistungil antud ütlused Erik Kruusimä vahendusel saadud teabe kohta ei ole KrMS § 66 lg 2 e 1

kohaselt tõendiks. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.

KrMS § 66 lõike 21 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole

tõend, välja arvatud: 1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel; 2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde; 3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega; 4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud.

Seega oli arutatava kriminaalasja menetlemise ajal maakohtus ja on ka praegu lubatud kasutada tõendina n ö vahendliku tunnistaja ütlusi, kui on täidetud vähemalt üks KrMS § 66 lõikes 2 - 1 loetletud tingimustest.

9(11)

J.A ütlustest nähtub, et vahetult pärast ühiselt surnukehade matmist, tunnistas Erik Kru

usimägi talle tapmist. Nimetatud hetkeks ei olnud kuriteosündmusest möödunud XX pikk aeg ning J.A näol ei olnud tegemist Erik Kruusimäe jaoks suvalise isikuga, vaid kellegagi, kes samuti kuriteo toimepanemise ajal ööklubis viibis ning hiljem toimepandud kuritegu varjata aitas. Seega oli nende omavaheline suhtlus seoses ühiselt kuriteosündmustes osalemisega usalduslik. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul lubatud J.A ütlusi asjaolude kohta, mida ta Erik Kruusimä uulis, lubatud kasutada tõendina KrMS § 66 lg elt k 21 punktides 2, 3 ja 4 alusel.

Riigikohtu senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastad vt Riigikohtu a seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal ( kriminaalkolleegiumi 01.04.2004. a otsuse nr 3-1-1-16-04 p 9 ja 12.04.2010. a otsuse nr 3-1-1-21-10 p 14). Kohtukolleegium ei pea usutavaks, et b vahetult Erik Kruusimägi võta pärast kuriteosündmust omaks kuriteo, mille tegelikult pani toime Siim Turta. J.A ütlus usaldusväärsuses puudub alus kahelda, kuivõrd nende tõepärasust te kinnitavad kõik teised kriminaalasjas kogutud tõendid.

7.3 Kaitsjad heidavad m e e aakohtule ette, et ta tunnistas Erik Kruusimä ja Sten Kruusimä ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseks.

Vastuseks sellele viitab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2007. a otsuses nr 3-1-1-3- gitule, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega 07 mär kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Hiljem on riigikohus kõll oma seisukohta täpsustanud ja leidnud, et tõendina tuleb kõrvale jätta vaid see osa ütlustes kajastatud teabest, mis on vastuolus tema varasemate ütlustega või teiste tõenditega.

Kuna süüdistatavad Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi andsid kohtuistungil ütlusi, mis olid vastuolus nende poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega ning nad olid vastuolus ka omavahel ega olnud kooskõlas teiste tõenditega, siis ütlused põhjendatul ongi maakohus nende t kui ebausaldusväärsed kõrvale jätnud.

7.4 Apellatsioonides leitakse, et kuna kohtueelse uurimise käigus ühtegi nuga ei leitud, siis ei saagi teada, millise noaga ohvrid tegelikult tapeti ning igasugused sellest tulenevad kahtlused tuleb tunnistada süüdistatavate kasuks.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus viitas oma otsuses põhjendatult Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1996. a otsuses nr 3-1-1-60-

, et 96 väljendatud põhimõttele juhtudel, mil on süüdistatavad tahtlikult muutnud sündmuskoha olustikku, hävitanud kuriteo jälgi ja muutnud seeläbi võimatuks enda ütluste kontrollimise ja hindamise, puudub kohtul põhimõtteliselt võimalus lugeda tõsikindlalt tuvastatuks selliseid kohtualuseid õigustavaid asjaolusid, mis tuginevad vaid nende ütlustele. Seetõttu ei laiene antud juhul kohtule süütuse presumptsioonist tulenevat kohustust tõlgendada tõusetuvad kahtlused kohtualuste kasuks.

Praeguse asja materjalidest nähtub, et pärast tapmist hakkasid süüdistatavad kuriteo YY XX ja

jälgi likvideerima. Laibad ja kõik sellega seotud asitõendid viidi sündmuskohalt ära. Laibad

maeti maha, osa asitõendeid visati kaevu või põletati. Kuriteojälgede varjamiseks süüdati hoone

10(11) hiljem e selle kohta, et põlema. Seetõttu ei ole õiguslikult arvestatav kaitsjate etteheid kuriteorelva ei ole leitud. Seega ei tule arutatavas asjas tõlgendada võimalikke kahtlusi süüdistatavate kasuks.

7.4 Sten Kruusimäe kaitsja leiab jätkuvalt, et Sten Kruusimägi tappis Sergei oma apellatsioonis Pernmanovi enesekaitseks, se

st viimane ähvardas teda noaga.

Kohtukolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et Sten Kruusimägi hädakaitseseisundis ei viibinud. Seetõttu ei saanud ta ületada ka hädakaitse piire. Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 21 piisava põhjalikkusega selgitanud -22 on maakohus neid asjaolusid . Maakohus märgib põhjendatult, et see kaitseversioon on ümber lükatud eelkõige Siim Turta ütlustega selle kohta, et nuga leiti pükste taskust alles pärast tapmist ning seda ei olnu YY teksa d kasutatud. Erik Kruusimäe ja Sten Kruusimäe ütlused on omavahel vastuolus, mistõttu maakohus nende ütlustega põhjendatult ei arvestanud.

7.5 Kohtukolleegium nõustub maakohtuga järeldusega, et mõlemad ohvrid tapeti piinaval viisil, sest noavigastused tekitati etapiviisiliselt. Ekspertide hinnangul võisid mõlemad ohvrid elada pärast esimeste torke lõikevigastuste tekitamist paarkümmend minutit. Seega pidid mõlemad - ohvrid kannatama selle aja vältel suurt valu. Kuna Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi panid

XX tapmise toime ühiselt, siis ei olegi senise kohtupraktika kohaselt oluline välja selgitada, kes millised kehavigastused tekitas.

7.6 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et kaitsjate apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna.

7.7 Kannatanu avaldas ringkonnakohtule esitatud kirjalikus seisukohas kaitsjate poolt esitatud JJ apellatsioonide suhtes, et süüdistatavatele tuleks mõista hoopis raskem karistus.

Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kannatanu taotlus ei ole õiguslikult arvestatav, sest KrMS § 331 lg-te 2 ja 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud.

Praeguses asjas ei ole esitatud apellatsioone, milles oleks taotletud Erik Kruusimäele ja Sten Kruusimäele rangema karistuse mõistmist. Apellatsioonid on esitanud üksnes nende kaitsjad, milles on taotletud mõlema süüdistatava suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. 8. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatavate kanda. Erik Kruusimäe kaitsja vandeadvokaat Andres Simson esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga , sealhulgas käibemaks 900 eurot 150 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu

11(11) maakoht i koostamises 6 ulatuses. Kaitsja taotleb riigi u otsuse analüüsis ja apellatsioon täistunni õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamist 150%. Kaitsja piirmäära suurendamise taotluse põhjust ei esita.

Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud, kuid mitte nii suures ulatuses kui seda on märkinud kaitsja vandeadvokaat Andres Simson. Kuna kaitsja ei ole oma taotlust riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamiseks põhjendanud, siis ei saa kohtukolleegium selle taotluse

põhjendatusele hinnangut anda ja määrab Erik Kruusimä riigi õigusabi tasu suuruseks e 300 eurot, eurot, kokku kaitsja tasu 360 eurot. Kuna kohtukolleegium millele lisandub käibemaks 60 teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt

süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.

Sten Kruusimäe kaitsja vandeadvokaat Ilmar Straus esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga , sealhulgas käibemaks 60 eurot 360 eurot . Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsuse analüüsis ja apellatsiooni koostamises 6 täistunni ulatuses.

Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, . Kuna kohtukolleegium teeb tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.

9.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p jätab kohtukolleegium -st 1 Harju Maakohtu 12. veebruari kohtuotsuse e e suhtes muutmata. Erik Kruusimä ja Sten Kruusimä

/allkirjastatud digitaalselt/