4-19-2194/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-19-2194

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2194 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

L.U kaebus PPA prefektuuri 25.03.2019 Põhja

otsusele väärteoasjas nr 2302,19,000675, mille kohaselt karistati L.U Liiklusseaduse § 22 järgi

3 lg 1 rahatrahviga 100

400 eurot trahviühikut, s.o Menetlusosalised Kaebuse esitaja L.U, isikukood *, elukoht *, telefon *, e-post: *

Kohtuväline menetleja PPA prefektuur, asukoht Põhja Pärnu mnt 139 Tallinn, e põhja -post: @politsei.ee PRESOLUTSIOON

1. Rahulda L.U kaebus da PPA prefektuuri 25.03.2019. a otsusele Põhja väärteoasjas nr 2302,19,000675 osaliselt.

2. Jätta PPA prefektuuri 25.03.2019. a nr 2302,19,000675 Põhja otsus väärteoasjas

muutmata - rahatrahvi 400 eurot , teha uus otsus karistuse täitmise osas määrata

tasumine ositi jooksul, tasudes osamakse iga kuu igakuiste maksetena 10 kuu 15.

kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 15.

kuupäevaks, järgnevad 9 osamakset järgnevate kuude 15. kuupäevaks. Osamakse suurus eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ak nr

EE891010220034796011 ASis SEB Pank, ak nr EE932200221023778606 Swedbank

ASis või ak nr EE701700017001577198 Luminor Bank ASis, märkides viitenumbri 10220195028725. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui L.U järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul - kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

3. Edastada kohtuotsus L.U-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

4-19-2194

Kaevatav otsus PPA prefektuuri 25.03.2019. a otsuse

2302,19,000675 /VTT tl 20 Põhja ga väärteoasjas nr / karistati L.U 05.02.2019 kell 17.30 Tallinn-Tartu- - järgmise rikkumise eest – Võru

Luhamaa tee 25.km Aruvalla küla Rae vald Harju maakond juhtis veokit Scania, ei hoidnud vastavalt oma sõiduki kiirusele sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu eespool kiirust vähendanud sõiduautole Kia ning sõitis sellele tagant otsa, mis peale kokkupõrget veokiga paiskus kraavi. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju *

AS`le ning varalise k le. Varaline kahju on fikseeritud ahju ja tervisekahjustused K K’ sõidukite vaatlusprotokollides ning isiku tervisekahjustused SA PERH teatises. Rikkus

46 lg 1. LS § Väärteo kvalifikatsioon LS § 223 lg 1. L.U

3 lg 1 alusel rahatrahviga 100

400 eurot. karistati LS § 22 trahviühikut, s.o

Kaebus

Kaebaja avaldab 2/, et /tl tunnistab oma süüd ja kahetseb. Peab karistust liiga rangeks ja taotleb vähendada rahatrahvi, sest trahv on majanduslikult liiga koormav ja liigselt range arvestades süüteo asjaolusid ja isiku süüd. On kahetsenud ja aidanud kaasa süüteo menetlemisele.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis vastuses kaebusele / 8-12/, et L.U-le inkrimineeritav tl rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud väärteootsuse tühistamine ega muutmine ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 2, 8-12/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teok irjeldus kattuvad /VTT tl 18-20/ .

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib kas L.U , on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus

uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid: -

/tl 1/; sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse skeemiga - -9/; sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega /tl 3 - -11/; sõidukite Kia ja Scania vaatlusprotokollid /tl 10 -regionaalhaigla teatis /tl 15/; -tunnistaja K.K

ütlused /t l16/; -mene /. tlusaluse isiku L.U ütlused /tl 12, 17

Kohus leiab, et eelkirjeldatud L.U on toime tõenditega on tõendamist leidnud, et pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. L.U rikkus oma tegevusega LS

4-19-2194

§ , mis sätestab, et juht peab vastavalt sõidukiirusele ning tee

46 lg 1

- ja

ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. L.U põhjustas liiklusnõuete rikkumise tulemusena liiklusõnnetuse, milles said varalist kahju liiklusõnnetuses osalenud sõidukite omanikud. Samuti sai liiklusõnnetuses tervisekahjustusi teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht K.K.

etleja on L.U poolt toime pandud Kohtuväline men teo õieti kvalifitseerinud LS § 223

lg 1 järgi, mis näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohus leiab, et L.U

pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. Nii

L.U kui tunnistaja K.K on kirjeldanud, et teeolud olid talvised, mis on näha ka sündmuskoha fotodelt. Nii K.K ttu kui L.U kinnitasid, et ühel hetkel lumepilve tõ muutus nähtavus teel olematuks. L.U on kirjeldanud, et sellele olukorrale reageeris kiirust vähendades. Kohus leiab, et olukorras, kus juht ei näe teed enda ees ja sellest hoolimata ei peata viivitamata imalikuks, et mootorsõidukit, siis edasi liikudes peab ta võ sõidab otsa tem Teise sõiduki juhile põhjustas L.U ast eespool olevale objektile. tervisekahjustuse ettevaatamatusest.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L.U on talle süüks arvatud LS §

223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on süüdi isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et L.U poolt toime pandud tegu vastab LS § 22 sätestatud väärteole, tema tegu on

3 lg 1 õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 22 näeb ette karistusena

00 trahviühikut või sõiduki

3 lg 1 rahatrahvi kuni 3

juhtimisõiguse äravõtmise kuni Kohtuväline menetleja on kuue kuuni. L.U karistanud LS 223 lg 1

400 eurot. järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis L.U puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et L.U on keskmisest suurem, süü liiklusnõude

rikkumisega on ta põhjustanud liiklusõnnetuse, millega tekitas nii varalise kahju kahele sõidukile kui ka teisele isikule tervisekahjustuse.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud süü tunnistamise ning kohus nõustub selle seisukohaga. L.U on kaebuses avaldanud, et kahetseb juhtunut, mis on samuti karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri teatise 21/ /V tl TT järgi on L.U karistamata isik, seega karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi rangema karistuse mõistmist.

4-19-2194

K on oluline ra kaitsmine aristuse mõistmisel karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskor .

L.U olukorras, kus liiklusolud olid ilmselgelt väga halvad, ei täitnud liiklejana liiklusnõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse. Kõikidel liiklejatel on alus eeldada, et teised liiklejad täidavad liiklusnorme seeläbi on viidud liikluses ohuolukordade tekkimine ning ja

nende realiseerumine liiklusõnnetuseks eega karistuse üldpreventiivne miinimumini. S

eesmärk on karsituse mõistmisel olulise tähtsusega, andmaks selge signaali, et liikluseeskirjade täitmine iga juhi poolt peab saama normiks.

Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et aristuse kohtuväline menetleja on k

määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. süü on keskmisest suurem L.U (mis tingib karistamise karistuse keskmisest määras suuremas määras). K süü aristust kergendab

tunnistamine ja kahetsus, L.U on eelnevalt karistamata va

– need asjaolud võimalda d määrata karistuse keskmises määrast madalamas määras. Samas karistuse üldpreventiivne t

eesmärk ei võimalda karistust määrata miinimummäära lähedases määras. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse L.U-le muutmata.

L.U on kaebuses leidnud, et trahv on majanduslikult liiga koormav. KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistuse mõistmise alusena isiku majanduslikku olukorda. Küll aga sätestab KarS § 66 lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Kohus leiab, et L.U poolt avaldatud alusel ud tuleb talle anda võimalus tasuda määrat rahatrahv ositi juhindudes 10 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. KarS § 66 lg 3

Kohus rahuldab L.U kaebuse osaliselt. Kohus jätab 25.03.2019 väärteootsuse muutmata, kuid kohus teeb uue otsuse karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi tasumisele 10 kuu jooksul igakuiste osamaksetena.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 22 lg 1, § , KarS § §

46 lg 1

56 lg 1,

66 lg 2, 3, VTMS § 120 lg 1, 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik