Legislator Case Law & Legislation
1-07-13463/22 AI generated

1-07-13463/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-07-13463/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-13463

Legislator headnote

AI generated

1-07-13463/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-13463

Keywords

AI generated
recidivism risk assessment proof of persecution risk social safety network refusal of mutual assistance determination of security risk reintegration prospects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-13463

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2009a Jõgeval Kriminaalasja number 1-07-13463 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Kristi Keldo Kriminaalasi

Süüdimõistetu L.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu L.A, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 2, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada L.A*i temale Tartu Maakohtu 13.02.2008.a. otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 4 kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik.

Tartu Vangla on 23.11.2009.a esitanud Tartu Maakohtule L.A kohta koostatud

materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 13.02.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-13463 tunnistati L.A süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1 ja § 120 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja algus 08.08.2007.a, karistusaja lõpp 07.12.2010.a.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et L.A on vanglas viibimise ajal osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, s.h. vabanemiseelses programmis, on saanud psühholoogilist

nõustamist. Rahalisi nõudeid tema vastu on üle 240000 krooni, motiveeritud võlgnevusi

2 (3) likvideerima: Tema arvelt arvestatakse maha nõuete katteks. Omab ametlikku töökogemust

mitmetel erialadel, kuid kelmusi on varem toime pannud seetõttu, et ei ole suutnud töötasuga toime tulla. On olemas toetav lähivõrgustik. Elustiil on vabaduses olnud riskiv ja

hoolimatu, teisi ärakasutav. Probleeme seoses alkoholiga ei ole, alkoholi tarvitab harva.

Korduv karistatus näitab, et kriminaalne käitumismudel on välja kujunenud. Oskab anda soovitavaid vastuseid. Omab kõrget enesehinnangut ja võib olla manipuleeriv. Materiaalsed

väärtused on eespool üldtunnustatud sotsiaalsetest väärtustest ja see on loonud aluse

kuritegude toimepanekuks. Ei arvesta teiste seisukohtadega, olukordade lahendamisel lähtunud iseenda vajadustest.

Kriminaalhooldaja

oma ettekandes nõustub L.A vabastamisega tingimisi enne tähtaega, ehkki hindab katseaja ebaõnnestumise riski kõrgeks. On antud soovitus vabastada elektroonilise järelevalve alla, järelevalveseadme paigaldamiseks on elukohas vajalikud

tingimused. Kriminaalhooldaja toob esile, et L.A on vangistuses olnud aktiivne

programmides osaleja. Tal on lähivõrgustikus (lahutatud) abikaasa, kellega jätkatakse kooselu ja abikaasa ema. Peres on 2-aastane laps. Kaks suuremat last elavad oma ema juures.

L.A-le kindlustatakse vabanemisel töökoht OÜ-s Rebasekütt, kus soovitakse teda

rakendada töödejuhatajana tema heade suhtlemisoskuste tõttu. Eelmise ennetähtaegse

vabastamise korral taotles L.A ise kandmata jäänud 6-päeva vangistuse täitmisele

pööramist, kuna ta ei arvanud varem, et kriminaalhoolduse nõudeid tuleb nii rangelt täita. Kohtu poolt määratud üldkasulik töö jäi tegemata ja see asendati vangistusega.

Kohtuistungil 15.12.2009.a süüdimõistetu avaldas, et ta on karistatud 11 korda. Ta soovib

vabaneda, et minna tööle ja mitte raisata maksumaksja raha vanglas istumisega. Eelmisel korral kui ennetähtaegselt vabastati, ta ei soovinud vabastamist ja taotles pärast karistuse

lõpuni kandmist. Distsiplinaarkaristus on määratud selle eest, et tegi tätoveeringu. Uusi

kriminaalasju ei ole, oli kahtlustus väärkohtlemises ja kelmuses. L.A usub, et kriminaalhooldus kergendab tal kohanemist, vanglasse ta enam tagasi ei satu.

Prokurör ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Sama abikaasa oli L.A kõrval ka enne

vangistust ja kuriteo sooritamist. L.A on korduvalt karistatud ja karistused ei ole mõju

avaldanud. On väljakujunenud kuritegelik elustiil, praegu on prokuratuuri menetluses kriminaalasi kahtlustusega kelmuses. Varasemalt ei ole kriminaalhooldusnõudeid täitnud.

Kohtu seisukohad

L.A on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest: KarS § 76 lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Tartu Maakohtu 13.02.2008.a otsusega mõisteti L.A-le karistus 3 aastat 4 kuud vangistust, millest KarS § 76 lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) on 1 aasta 8 kuud

vangistust, see tähtaeg sai täis 08.04.2009.a. KarS § 76 lg 2 p 2 tähtaeg (2/3 mõistetud karistusest) on 2 aastat 2 kuud 20 päeva. See tähtaeg sai täis 27.10.2009.a.

Tartu Maakohtu 06.05.2009.a määrusega jäeti L.A elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 21.05.2009.a.

Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 2 p 1 alusel materjalid uuesti kohtule pärast KarS

3 (3) § 76 lg 2 p 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on käesolevaks ajaks L.A saabunud Vangistusseaduse § 76 lg 2 sätestatud

tähtaeg (21.11.2009.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.

Kohus on seisukohal, et L.A suhtes ei saa kohaldada ennetähtaegset vabastamist.

Karistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada KarS § 76 lg.3 loetletud

asjaolusid, s.h. esmajoones kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohus, uurinud L.A suhtes tehtud kohtuotsust, toob esile, et L.A on viimase kohtuotsusega karistatud teod pannud toime rohketes episoodides ajavahemikus 2004-2006. see tähendab, et vähemalt kahe aasta jooksul püsis kuritegelik käitumine. L.A on täpselt samaliigiliste kuritegude eestkelmuste eestkaristatud kohtu poolt ka aastatel 2004, 2005 (kaks kohtuotsust). See tähendab, et tema stabiilseks käitumisviisiks on kelmust kujutav käitumine, teiste inimeste petmine. Kuna L.A on samaliigiliste kuritegude eest korduvalt karistatud, s.h. ka vangistusega,

kuid ta ei ole kuritegude toimepanemist lõpetanud, siis ei ole kohtul praegu mingit alust

arvata, et ennetähtaegne vabastamine on praegu õigustatud. Seega kohtu hinnangul kuriteo

toimepanemisega seotud asjaolud, aga ka isiku varasema elukäigu ja isikuga seonduvad asjaolud ei anna alust tema vabastamiseks karistuse kandmiselt enne tähtaja lõppu. L.A on toetav lähivõrgustik olnud olemas ka varasemate kuritegude sooritamise ajal ja enne kinnipidamiskohta minekut. See ei ole omanud kuritegudest hoidumise toimet. Kohus

suhtub ettevaatusega asjaolusse, et L.A-le on garanteeritud vabanemisel töökoht töödejuhatajana: arvestades L.A käitumisviise, teisi ärakasutavat ja manipuleerivat

käitumist, eriti aga tema poolt toime pandud kuritegude iseloomu, tuleb arvestada isiku sobivusega või mittesobivusega teatud ametikohtadele. Iseenesest on õige, et L.A on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, kuid arvestades, et L.A ei ole varasematest rohketest karistustest teinud mingeid kuritegevust lõpetavaid järeldusi, ei ole kohtul veendumust, et nüüd on ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ka

vangla iseloomustusest nähtub, et L.A oskab teoreetiliselt analüüsida ja anda soovitavaid vastuseid, kuid praktikas on olukord teistsugune. Kriminaalhooldaja on pidanud

õigustatuks L.A vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus ei näe ka selles

abinõus piisavat garantiid, kuna L.A probleemiks ei ole olnud „vaateväljast kadumine“, vaid tema manipuleerimine inimestega ja petmine. Kohus jätab L.A ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtunik Ülle Raag