4-19-1293/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-1293

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2019, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-19-1293 (2302,19,001180)

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi P.N-i kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.02.2019 kiirmenetluse otsuse peale liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 ja § 227 lg 2 tunnustel

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja:

(isikukood P.N XXX; elukoht: xxx

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata P.N-i kaebus talle määratud rahatrahvi

vähendamiseks.

2.

Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

25.02.2019 otsus P.N-ile rahatrahvi tasumise korra osas (trahv mõistetud tuli tasuda hiljemalt 25.06.2019). KarS

0 eurot § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et rahatrahvi summas 12 on võimalik tasuda osade kaupa 4 (nelja) ku eurot kuus). u jooksul otsuse jõustumisest (30

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas ning tasumisel tuleb märkida viitenumber 10220172478615.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 25.02.2019 P.N-ile karistuseks KarS 63 lg 1 alusel otsusega määrati § liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahvi võis tasuda osade kaupa selliselt, rahatrahv 120 eurot. T et viimane makse laekuks 25.06.2019.

Otsuse kohaselt juhtis 5.02.2019 kella 15:21 ajal Tallinnas Peterburi teel (Betooni P.N 2 tänava ja Mustakivi tee vahel) mootorsõidukit xxx registrimärgiga xxx kiirusega 75km/h+-3km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega lubatud sõidukiirust ületas ta mitte vähem kui 22 km/h. Kontrollija nõudel ei olnud tal esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti. Sellega rikkus P.N § 38 lg 2, § 88 lg 1 ja § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime väärteod LS

LS § 242 ja § 227 lg 2 järgi. lg 1

2. P.N oma kaebuses kohtule ei vaidlusta väärtegude toimepanemist, küll aga peab

karistuseks määratud trahvisummat liialt suureks ning leiab, et ta pole võimeline sellist summat

tasuma ettenähtud ajaks Ta on üksikema, last kasvatab üksinda ja elatist ei saa, tema enda . sissetulek on xxx eurot kuus. Leebemat karistust palub menetlusalune isik ka põhjusel, et varem ei ole ta liikluses ühtegi rikkumist toime pannud. Kaebaja on kirjalikus menetluses. nõus asja läbivaatamisega

3. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele leiab, et trahvi vähendamiseks alused puuduvad.

Määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Süütegu LS § 227 lg 2 järgi

on toime pandud tahtlikult.

Ühe teoga on realiseeritud kahe väärteo koosseis. Karistusena KarS § 227 lg 2 järgi on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut (400 eurot) või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Karistuse määramisel on arvestatud süü

tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust ning määratud on karistus tunduvalt alla sanktsiooni

keskmist määra, s.o 30 päevamäära ehk 120 eurot ning selle vähendamiseks alust ei ole.

Menetleja hvi tasumise

ei ole vastu sellele, kui kohus määrab tra osade kaupa ning nad on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. Süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vaidlus puudub. Kiiruse ületamine

(75 km/h+-3km/h) teelõigul, k on tõendatud kiirusemõõteseadm us lubatud oli 50 km/h, e LaserCam4 salvestusega ja väljavõttega sellest salvestusest. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik oli läbinud vastava koolituse ning omas pädevust seda seadet kasutada. Selle seadme taatlus on teostatud 07.05.2018 kehtivusega 1 aasta. Selle seadme

tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2013. Menetlusalune isik oma ütlustes on kiiruse ületamist tunnistanud ja põhjendanud seda möödasõidu vajadusega. Kohus leiab, et õ ise

igesti on P.N-i käitumine kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

Kuna isikul ei olnud politseile esitada ei juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti, on isikusamasus tuvastatud protokolliga, mis on lisatud asja materjalidele. rikkus Dokumendi esitamata jätmisega P.N LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 nõudeid ja pani toime ka väärteo LS § 242 lg 2 t

unnustel. P.N-i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

6. Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hinnanud P.N-i süü

suurust, eelkõige tema teo ohtlikkust ning arvesse võtnud kergendava asjaoluna süü

puhtsüdamlikku kahetsust, samuti ja üldpreventiivseid eesmärke. karistuse eri-

Kuna ühe teoga on P.N realiseerinud kahe süüteo koosseisu, üüd pidada ei saa tema s väikeseks. KarS § 63 lg 1 alusel on õigesti talle määratud üks karistus ning seda seadussätte alusel,

mis näeb ette raskema karistuse. Kiirust on ületatud ajal ja kohas, kus on tegemist intensiivse

liiklusega ning oht kaasliiklejatele on kindla

sti suurem kui mõnes kõrvalises kohas.

Kuna kaebajat ei ole varasemalt karistatud, esines üks kergendav asjaolu, raskendavad asjaolud puudusid, siis on menetleja õigesti valinud karistusliigina rahatrahvi, mitte aga juhtimisõiguse äravõtmise ning põhjendatult on rahatrahv määratud alla sanktsiooni keskmist määra.

Kohus nõustub menetleja seisukohaga, et määratud rahatrahvi vähendamiseks alused puuduvad. Rahatrahv

on vajalik ei sellises määras vastab kaebaja süü suurusele, isiku mõjutamiseks, et ta paneks enam toime uusi süütegusid ning selline karistus on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides.

Kaebaja ei ole esitanud ko

perekondliku olukorra kohta, mis htule tõendeid oma sissetulekute või saaksid olla aluseks trahvi estades aga kaebaja talle määratud vähendamiseks. Arv väidetavat majanduslikku olukorda, on põhjendatud rahatrahvi maksmine osade kaupa ja seda 4 kuu jooksul arvates kohtu

otsuse jõustumisest.

7. lgitab, et rahatrahvi Ühtlasi kohus se maksmine selle tähtaja jooksul on kaebaja õigus, mitte

kohustus. Kaebaja

et l on alati võimalus leida näiteks juhutöid, trahv enne otsusega määratud

tähtaega ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p-st 2, 133, 134.

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/