3-19-761/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2019, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-19-761

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet;

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X X

(registrikood: xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 23.04.2019 taotlus;

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda kohtuliku

hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) X X kinnistu kaasomandi osale xxxx/xxxxx

asukohaga Harjumaa, Haabneeme, Xxxxxxxxx xxx x,

registriosa xxxxxxx summas 44 538 eurot ja 36 senti;

3. Saata käesolev määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb

kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute

sooritamisest X X toimetada määrus kätte pärast

täitetoimingute sooritamise kohta kohtule teabe laekumist

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja

kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse § 1361 lg 1 alusel 23.04.2019 Tallinna

Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks X X vara suhtes,

valides meetmena kohtuliku hüpoteegi seadmise X X kuuluvale kinnistule (kaasomand) asukohaga

Harjumaa, Haabneeme, Xxxxxxxxx xxx x summas 44 538 eurot ja 36 senti.

2. Taotlusest nähtuvalt tegeleb maksuhaldur X X käibemaksu ja tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisega seonduvalt X X kaasomandis oleva Xxxxxxxxx

xxx x Haabneeme ehitusobjektiga. Maksustamisperioodiks on aprill - oktoober 2017. Kuna

Xxxxxxxxx xxx x Haabneeme objekti ehitusega oli seotud X X X (registrikood xxxxxxxx), kelle osas

olime juba alustanud pea pool aastat tagasi kontrollimenetlusega, mis hõlmas peamiselt Xxxxxxxxx

xxx x Haabneeme objekti, siis leppis maksuhaldur X X kokku, et X X esitab kõik tehinguid

puudutavad tõendid enda menetluse tarbeks läbi X X X menetluse X X tehtud korralduste ja

järelepäringute. Maksuhalduril on täna tõsikindlad kahtlused, et X X on läbi viinud maksupettuse,

mille raames on tekitanud riigile kahju 38 465,30 eurot, s.h maksukohustus 27 769,79 eurot ning

sellelt maksukohustuselt seisuga 22.04.2019 tasumisele kuuluv intress 10 695,51 eurot.

3. Maksuhaldur on tuvastanud, et X X arvas X X X rekvisiitidega fiktiivsetelt ostuarvetelt alusetult

maha sisendkäibemaksu, mille tulemusel tekitati riigile kahju 9835,91 eurot. X X ja X X X vaheline

maksupettus seisnes selles, et X X X väljastas X X nõuetele mittevastavaid arveid (arved ei kajasta

teavet tööde mahust, teostamise ajast, puudub tööde kirjeldus jne) kogusummas 118 140,69 eurot ning

seeläbi väideti, et X X X müüs X X Xxxxxxxxx xxx x Haabneeme objektil ehitusteenust. Tegelikult X

X X poolt väljastatud arvetest ca 50% summas 59 015,52 eurot, s.h käibemaks 9835,91 eurot, osutusid

sisutühjadeks ehk fiktiivseteks arveteks. X X X, X X X ning X X, kellelt X X X väidetavalt soetas X

X tarbeks teenust, osutusid reaalset majandustegevust mitteomavateks äriühinguteks, mistõttu X X X

ei saanud olematut teenust edasi müüa X X ning seega X X X on väljastanud nõuetele mittevastavate

arvete hulgas X X sisutühjasid ehk fiktiivseid arveid. Maksuhaldur avaldas kontrolli käigus esmalt X

X X-le, et meie ametile on teada, et X X X ei ole reaalselt teenust soetanud ja seega ei saanud X X X

seda olematut teenust ka edasi müüa X X, mille tulemusena X X X esitas parandatud

käibedeklaratsioonid ning vähendas esitatud deklaratsioonidel üksnes X X X ja X X X arvete alusel

maha arvatud sisendkäibemaksu. X X X selgitas meile, et ta kardab kättemaksu, mistõttu ta ei hakka

maksupettuse tegelikke asjaolusid meile avaldama meile. Meie hinnangul varjas X X X X X seost

pettusega. X X X kontrolli käigus leidis tõendamist tõepoolest fakt, et X X X varjas meie eest

Xxxxxxxxx xxx x Haabneeme objektil tööd teinud töötajate tegelikku arvu, töötamise aega, töö sisu ja

mahtusid. Tõendamist leidis ka fakt, et X X X varjas meie eest nimetatud asjaolusid koostöös X X,

tööde järelvalvet teostanud X X ning X X X töötaja Aleksandr Noviku abiga, kes kõik väitsid peale X

X X raamatupidamisarvestuses fiktiivsete X X X, X X X ning X X arvete avastamist, et objektil tegid

tööd ainult 2-3 töötajat. Maksuhaldur tegi kindlaks, et tegelikult Xxxxxxxxx xxx x Haabneeme

objektil teostasid ehitustöid perioodil 25.04.2017-28.07.2017 (aeg, millal reaalselt töid teostati X X X

poolt) igapäevaselt X X X 6 töötajat. Seletusi hakati X X, X X ja X X X poolt muutma peale seda, kui

teatasime, et uue versiooni esitamisel on jäetud tähelepanuta, et meile väidetud 2-3 töötajat ei saanud

füüsiliselt sellises mahus töid X X teostada. Kontrolli käigus esitas seevastu X X meile mitmeid

dokumente tehingute tõendamiseks. X X poolt meile esitatud dokumentidelt nähtuvate vastuolude

põhjuste selgitamisel tunnistas X X enamuse meile esitatud dokumentidest formaalseteks. Leiame, et

ainuüksi dokumentide olemasolu ei kinnita tehingute toimumist, kui puuduvad muud tõendid tehingute

reaalsest toimumisest.

4. X X on X X X fiktiivsete ostuarvete alusel väljaviidud rahalistelt vahenditelt jätnud tasumata

tulumaksu, millega tekitas riigile kahju 14 753,88 eurot. X X on X X X fiktiivsete arvete alusel viinud

oma ettevõtlusest välja rahalisi vahendeid kogusummas 59 015,52 eurot. X X eesmärgiks oli

fiktiivsete arvete alusel väljaviidud rahalistelt vahenditelt maksude tasumisest kõrvale hoidmine, mis

on oma iseloomult üksnes tahtlik teguviis. X X tulevane tulumaksu kohustus kujuneb fiktiivsete X X

X arvete alusel väljaviidud 59 015,52 eurolt (59 015,52x20/80) 14 753,88 eurot. X X on ka X X X

fiktiivselt 03.07.2017 arvelt nr 0307-2 summas 6120 eurot väljaviidud rahalistelt vahenditelt jätnud

tasumata tulumaksu, millega tekitas riigile kahju 1530 eurot. X X on X X X fiktiivsetelt ostuarvetelt

väljaviidud rahalistelt vahenditelt jätnud tasumata tulumaksu, millega tekitas riigile kahju 1650 eurot.

X X selgitas, et tegemist on temale täiesti tundmatu äriühinguga ning temale tõi selle arve X X X. X X

X eitas öeldut ning tegelikult viitasid X X tegevuses mitmed asjaolud, et X X suhtles otse arveveski

teenust müüvate isikutega, mitte ei teinud seda läbi X X X. Maksuhaldur on seisukohal, et X X

eesmärgiks oli fiktiivsete arvete alusel väljaviidud rahalistelt vahenditelt maksude tasumisest kõrvale

hoidumine, mis on oma iseloomult üksnes tahtlik teguviis. X X poolt tasumata jäänud

maksusummadelt seisuga 22.04.2019 on intressisumma 10 695,51 eurot.

5. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning sellega kahjustatakse Eesti Vabariigi huve, sest lõppastmes võivad maksud riigile üldse

laekumata jääda. Peale seda, kui maksuhaldur teatas X X, et kontrolli käigus esitatud uued väited –

kes, millal ja millist teenust osutas, ei muuda maksuhalduri seisukohta X X maksustamisest, teatas X

X, et talle on oluline teada saada määratava maksusumma täpne suurus, et seejärel otsustada, kas

alustada pankrotimenetlusega, s.h tuleb otsustada, kas on võimalik dividende maksta. Maksuhalduri

hinnangul tuleb X X poolt öeldut võtta tõsiselt, sest eelnevast vastusest selgus otseselt, et pigem

lõpetatakse äriühingu tegevus, kui hakatakse makse tasuma. X X poolt viimati avaldatud 2017. aasta

majandusaasta aruandes deklareeritud andmed koosmõjus täna käibedeklaratsioonidel esitatavate

andmetega annavad piisava veendumuse, et raha maksukohustuse tasumiseks täna ei jätkuks.

Vaatamata sellele, et 2017. majandusaasta aruandes on jaotamata kasum 762 735 eurot, s.h jooksva

aasta kasumiks 61 465 eurot, siis on äriühing selle kasumi juures pidanud 2017. aastal võtma laenu.

Äriühingu laenud kokku on 283 554 eurot, s.h 220 000 eurot on isikustatud laen. Suure tõenäosusega

on X X 2018. aastal oma laenukoormust suurendanud. On suur oht, et X X tekitab näilise

pankrotimenetluse, milleks ta eelnevalt realiseerib oma vara, mille arvelt maksab välja

laenukohustused ning jaotamata kasumi maksab välja dividendidena. X X on hakanud peale

maksuhalduriga kohtumist vara realiseerima. Nimelt, kinnisvaraportaalis City.24 nähtub 17.04.2019

seisuga, et X X realiseerib Xxxxxxxxx xxx x Haabneeme kinnistut hinnaga 1,2 miljonit eurot

märkusega „saadaval koheselt“, mis on selge oht, et X X on alustanud enda hoiatuse elluviimisega.

Juhime tähelepanu sellele, et halvimal juhul, mis saab juhtuda pahatahtliku tegevuse tulemusel, on see,

kui laekub X X soovitud 1 200 000 miljonit kinnisvaralt, siis tuleb tasuda riigile kinnisvara müügilt

maksimaalse maksukohustuse puhul käibemaksu 200 000 eurot, täna teadaolev laenukoormus on 283

554 eurot (ilma intressideta) ning jaotamata kasum 762 735 eurot (neto). Jaotamata kasumi

dividendideks väljamaksmisel tekib omakorda kuni 190 683,75 eurone tulumaksu kohustus. Eeltoodu

tähendab seda, et raha sellisel juhul ei jätkuks isegi dividendidelt tulumaksu tasumiseks, rääkimata

kontrolli tulemina määratava maksusumma tasumiseks.

6. Kinnistusraamatu andmetel on X X kaasomandis Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus

Xxxxxxxxx xxx x asuv kinnistu registriosa pindalaga 884 m2 (xxxx/xxxxx), mis on registreeritud

registriosa numbriga xxxxxxx. Samuti on X X omandis Harjumaal, Rae vallas Vaidasoo külas

Leppsalu kinnistu (maatulundusmaa) pindalaga 13,32 ha, mis on registreeritud registriosa numbriga

xxxxxxx ning millel on lisatud eelmärge omandiõiguse üleandmise õiguse tagamiseks Y. Y kasuks. X

X ei oma väärtpaberiregistri andmetel väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. X X ei oma väikelaeva

registri kohaselt väikelaevu. X X ei oma liiklusregistri andmetel sõidukeid. Maksuhalduri hinnangul ei

annaks ettemaksukonto või pangakonto arestimine suure tõenäosusega soovitud tulemust, sest

maksuhalduri hinnangul puuduvad X X vabad rahalised vahendid. X X 2017. aasta majandusaasta

aruandest nähtuvalt võib järeldada, et äriühingu regulaarne majandustegevus (sissetulek) ning

deklareeritud müügitulu ei kata juba aastaid jooksvaid kulutusi. Seega on äriühingu

majandustegevusest tulu (kinnisvara ost ja müük) pigem juhuslik ja ei ole ette prognoositav. Samuti

nähtub majandusaasta aruandest, et äriühingul endal vabad rahalised vahendid puuduvad ning

võetakse pigem laenukohustusi.

7. Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine

X X kinnistule kõige sobivam meede. Kuna meil puudub täpne ülevaade kinnistu registriosa numbriga

xxxxxxx faktilistest asjaoludest (meile ei ole teada, mis on X X ja Y. Y kokkuleppe tagamaad ning

võimalik, et tegemist võib olla kahjumliku tehinguga), siis leiame, et antud juhul juba alustatud

kinnistu realiseerimisega, milleks on nr xxxxxxx, saaks X X tagatud kiiremini maksuvõla ning

kiiremini laekuv maksuvõlg aitaks kokku hoida X X intressikulusid, mis suurenevad igapäevaselt.

Seega maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist X X kuuluvale kinnistule registriosa numbriga

xxxxxxx selliselt, et oleks tagatav X X määratav maksusumma koos intressiga 38 465,30 eurot ning

eeldatavad sundtäitmiskulud. Seega peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 44

538,36 eurot ((38 465,30+1932+2000) + 5.05 % ehk 2141,06 eurot täitmiskulude katteks).

8. Maksuhaldur selgitab, et tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X X vastu

suunatud täitetoimingud, kui X X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides

tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 toodud loetletule. Tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele

katma ka sundtäitmise kulud. Kui X X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 38 465,30 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama seaduse ja paragrahvi lõikes 2 on

sätestatud, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega

ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. MKS § 1361 ei sätesta

maksukohustuslase poolse seletuse esitamise nõuet maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa

andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise lihtmenetluses ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata.

10. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

maksukorralduse seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus

taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale.

11. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena

maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline

kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1

nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise

olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus.

Seega on tegemist prognoosiga, kus tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

12. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu maksukorralduse seaduse § 130 lg 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

13. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et see vastab MKS §

1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur

X X suhtes läbi viimas maksumenetlust. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et

maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1

sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

Kohus peab võimalikuks maksuhalduri vastavasisulistest selgitusest ning põhjendustest lähtuda. MKS

§ 1361 lg 1 kohaldamine eeldab veel maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et kontrolli tulemusel antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus

võib tuleneda maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et ka see eelduslik nõue on täidetud, sest

taotluses osundatud asjaolud viitavad maksupettusele ning seega ka võimalusele, et maksumenetluse

raames kindlakstehtava maksukohustuse täitmisest võidakse hiljem kõrvale hoiduda. Siinkohal ei pea

kohus vajalikuks korrata kõiki sellekohaseid põhjendusi, mis on maksuhalduri taotluses välja toodud.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, samuti maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, tuleb nõustuda, et antud juhul on põhjendatud täitmist tagavate toimingute

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete rakendamata

jätmise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või võimatu. Seega on Maksu- ja Tolliameti

taotlus selles toodud asjaoludel põhjendatud. Taotluses on ka märgitud, et maksuhaldur lõpetab

täitetoimingud kui osaühing esitab MKS § 121 ja § 122 kohase tagatise.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik