4-19-2029/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-2029 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2029 (2302,19,002397) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

T.D Põhja prefektuuri

02.04.2019.a kaebus

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja politseileitnant ’i 26.03.2019 K P .a otsusele 2302,19,002397. väärteoasjas Kaebuse esitaja T.D, isikukood: XXX; elukoht: xxxx e-post ; : xxxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. kaebus Jätta T.D

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K

P’i 26.03.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,19,002397 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata.

2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja politseileitnant ’i 26.03.2019.a otsus väärteoasjas K P 2302,19,002397 muutmata.

3.

Vastavalt LS § 127 on T.D kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab

juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

4. akiri saata ning Politseija Piirivalveameti Kohtuotsuse är T.D’le Põhja prefektuuri

grupile. korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus

4-19-2029 2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

26.03.2019.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K P

üldmenetluse otsuse väärteoasjas Kohtuväline menetleja 2302,19,002397 T.D suhtes. määras T.D karistuseks LS § 227 lg 4 järgi rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot

ja lisakaristusena LS § 227 lg 5 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 (kuueks) kuuks.

Menetlusalust isikut karistati LS § järgi selle eest, et ta 227 lg 4 08.03.2019 kell 13:33 Harju Maakonnas, Kose vallas, Tallinn - Tartu - Luhamaa tee 43. k meetril, suunaga Tallinna Võru – ilo poole, juhtis mootorsõidukit xxxx (reg.märk xxxx) kiirusega 170+/-10 km/h, millega ületas suurimat

lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 70 km/h. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus sellise tegevusega LS 15 lg 1 p 1

T.D § sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU 02.04.2019.a esitas kaebuse Menetlusalune T.D eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsusele.

isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist kohaldatud karistuse osas ning palub

juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahvi suurendamisega. Menetlusalune isik selgitas

kaebuses, et ta kahetseb teo toimepanemist. Lisaks märgib menetlusalune isik, et tal on

juhtimisõigust vaja töö käimiseks. Menetlusalune isik soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus l menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse .a. Kohtuväline 11.04.2019

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

T.D-le määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga. Kohtuvälise menetleja hinnangul alused karistuse asendamiseks rahatrahviga või otsuse muutmiseks

kaebuses toodud põhjendustel puuduvad ning palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise e menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas

see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87

4-19-2029 3

sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 227 lg sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse 4 ületamise eest üle 60 tunnis. Koosseisupärase teo moodustab sõiduki juhtimise käigus kilomeetri

lubatud suurima sõidukiiruse ületamises. Juhtimisena on käsitatav isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Kuivõrd LS § 227 lg 4 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles

etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud

õigusnormiks LS § 15 lg 1 p 1. Antud sätte kohaselt on asulavälisel teel lubatud suurimaks

sõidukiiruseks . Seega peab kohus analüüsima, kas T.D juhtis mootorsõidukit 90 km/h

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest kiiremini. Väärteoprotokolli nr 20190308370104 kohaselt juhtis T.D 08. märtsil 2019.a kell 13.33 Harju

Maakonnas, Tallinn-Tartu-V - xxxx kiirusega 170 õru Luhamaa tee 43. kilomeetril mootorsõidukit

km/h (+/- 10km/h), millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte

vähem kui 70 km/h. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis T.D poolt antud ütluste

kohaselt, juhtis ta tot xxxx xxxx) kahte sõiduau (reg. märk ning ületas kiirust, kuna asus jälitama eesliikuvat sõidukit, mis tegid ohtlikke möödasõite.

Politseiametnikust tunnistaja S. T 19 kella 13.33 ajal ütluste kohaselt liikus ta 08.03.20

patrullsõidukiga Võru l, kui talle sõitis vastu kolme sõidukiga Tallinn-Tartu- -Luhamaa tee

autokolonn, mis ületas silmnähtavalt kiirust. Autokolonni viimaseks autoks oli musta värvi xxxx registreerimismärgiga . Sõiduatuo kiiruseks oli 170 km/h. Autokolonnile järgi sõites olid kaks xxxx

esimest autot peatunud tee äärses parklas, kuid registreerimismärgiga xxxx xxx seal ei olnud. Seejärel võttis tunnistaja paariline ühendust juhtinud isikuga, kelleks osutus T.D J. M xxxx

(ik. XXX).

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati kiirusmõõturina Stalker DSR 2X. Kiiruse mõõtmist teostati Tallinn Võru Luhamaa teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 -Tartu- -

km/h. Sõiduauto (reg. märk ) kiiruse mõõtmisel oli kiirusmõõturi lugemiks xxxx xxx 170 km/h,

laiendmääramatusega +/ 10 km/h. Seega lõplikuks mõõtetulemuseks - oli 160 km/h.

Väärteomaterjalidele lisatud taatlustunnistuse nr TTRS kohaselt vastab mootorsõiduki -18/00085

sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur Stalker DSR 2X Majandusja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 lisa p.8.1 nõuetele ning on läbinud kordustaatluse. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et T.D juhtis mootorsõidukit

kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas lubatud sõidukiirust ületades

. Sealjuures ei

vaidlusta menetlusalune isik ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise

toimepanemist. Seega vastab

227 lg 4 tatud T.D poolt toimepandud tegu LS § sätes objektiivsetele tunnustele. 2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

227 lg 4

sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. teadlikult ja kavatsetult Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime .

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu

4-19-2029 4

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime

kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. T.D mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima poolt juhitud lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (70 km/h), et see pidi olema menetlusalusele isikule selgelt tajutav ja ei saanud jääda talle märkamatuks. Seda kinnitab ka menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises

menetluses toodud põhjendused väärteo toimepanemise kohta, mille kohaselt ta jälitas kahte eesliikuvat sõidukit, mis tegid ohtlikke möödasõite ja ületasid kiirust. Kavatsetus laieneb kõigile nendele staadiumitele, mis vastavalt toimepanija ettekujutusele teost kujutavad endast teo eesmärgi

vajalikke eeldusi. Käesoleval juhul pidas menetlusalune isik kiiruse ületamist hädavajalikuks tingimuseks, et jätkata liiklejate jälitamist.

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud teadlikult ja

kavatsetult. Kohus leiab, et

- 4 T.D on täitnud LS § 227 lg s sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. 3. Õigusvastasus ja süü T.D teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. T.D

oli teo toimepanemise ajal

süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud - - asjaolusid ning kaebaja on sündinud puhul süüd 1993. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku välistavad asjaolud. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Seega on menetlusaluse isiku

KARISTUS

LS § 227 lg võimaldab menetlejal lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kohaldada 4

põhikaristusena kuni trahviühiku suurust rahatrahvi või sõiduki juhtimisõiguse 300 , aresti äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni Kohtuväline menetleja karistas T.D LS § 227 lg .

4 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo

subjektiivne koosseis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust 70 kilomeetrit

tunnis, eel 170 km/h (+/- sõites asulavälisel t 10 km/h). Niivõrd suures ulatuses lubatud kiiruse

ületamine ohustab reaalselt nii juhi kui teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Nimetatud kiirusega

sõitmisel mootorsõiduki pidurdusteekond oluliselt pikem ning juhi võime on ohutult reageerida

erinevatele liiklusolukordadele

oluliselt väiksem. Võttes arvesse ka asjaolu, et kiiruseületamine pandi toime teadlikult ja kavatsetult Menetlusalune isik kahetses tuleb isiku süüd hinnata suureks.

tegu mis on käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3. Karistust raskendavad asjaolud teos puuduvad. T.D

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on

võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepa menetlusalust isikut nemisest.

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat

ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema

4-19-2029 5

allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise

võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Seejuures peab

kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine,) või tema

isikut iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt tal kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt T.D-le määratud sanktsiooni keskmises määras rahatrahv

, s.o 150 trahviühikut ja lisakaristusena sanktsiooni alammääras määratud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks vastab tema süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele. - Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik. Seda kinnitab

toimepandud väärteo iseloom kui ka menetlusaluse isiku hoolimatu suhtumine oma teosse ja

liiklusohutusse. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel ja selle eriõiguse kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liiklusreegleid. Kohtu hinnangul ei täidaks rahatrahvi kohaldamine antud juhul eripreventiivset eesmärki. Karistus peab tagama, et isik ei saaks samalaadseid rikkumisi toime panna. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi.

Kaebuse esitaja on palunud juhtimisõiguse alles jätta seoses tööl käimise ja töökoha säilimise

vajadusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kohtupraktikale ei ole juhtimisõiguse

säilimise vajalikkus töötamiseks lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Juhul, kui isiku süü

suurus ja eripreventiivsed eesmärgid annavad küllaldase aluse juhtimisõiguse äravõtmise

kohaldamiseks, ei oma süüdlase töö iseloom ega elukorralduse iseärasused lisakaristuse kohaldamisel mingit tähtsust. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg s 2, mille kohaselt ei või -

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Karistusliigi valimine ei ole mitte menetlusaluse isiku privileeg, vaid karistuse

kohaldaja kaalutlusõigus. Kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt.

Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise

menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohu . s juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 ( )

Violetta Kõvask Kohtunik