2-18-110037/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-110037

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu 3 804,06 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. veebruari 2019 otsus

Tsiviilasja hind

7 558,34 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX,

lepinguline esindaja Talis Toompere

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda YY apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos

lisadega apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse

kulud

jäävad

YY

kanda,

kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohus rahuldas 25. veebruari 2019 otsusega XX (hageja) hagi YY (kostja) vastu

ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 3 515 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

2 (3)

818,33 eurot ja viivise 0,25% põhivõlgnevuselt alates 17. juulist 2018 kuni põhivõlgnevuse

täieliku täitmiseni.

2. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 26. märtsil 2019 kostja apellatsioonkaebus Pärnu

Maakohtu 25. veebruari 2019 otsuse peale.

3. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja leidis, et see on puudustega, sest kaebuses

puudusid põhjendused, milliste maakohtu tuvastatud asjaolude, järelduste ja põhjendustega

kostja ei nõustu. Kaebuses puudus ka selgelt väljendatud taotlus, millises ulatuses kostja

maakohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. Lisaks ei olnud

kaebuselt tasutud riigilõivu.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340¹ lg-st 1 jättis ringkonnakohus

kaebuse 1. aprilli 2019 määrusega käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

4. Kostja sai eelviidatud määruse kätte 3. aprillil 2019. Puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes

17. aprillil 2019, aga selleks ajaks ega hiljem kostja korrektselt vormistatud apellatsioonkaebust

kohtule ei esitanud. Samuti ei esitanud kostja lõivu tasumise kohta kohtule andmeid.

Ringkonnakohus ei tuvastanud lõivu tasumist ka Maksu- ja Tolliameti hallatavas infosüsteemis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb tagastada selle esitajale.

6. Kuigi ringkonnakohus andis kostjale tähtaja TsMS § 633 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud nõuete

kohase apellatsioonkaebuse esitamiseks, ei ole kostja seda teinud.

TsMS § 637 lg 2 alusel tuleb kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna

asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete

rikkumine. Kaebuses ei ole märgitud, millist õigusnormi on maakohus oma otsuses või otsuse

tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt

tuvastanud ega ole põhjendatud, millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või

ebapiisav tuvastamine.

Kaebuses puudub ka selgelt väljendatud taotlus, millest nähtuks, millises ulatuses kostja

esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit taotleb.

Kaebusest ei nähtu, et kostjal oleks sisuline takistus avaldada, millist lahendit ta kaebusega

taotleb.

7. Samuti tuleb TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keelduda, kuna apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind

hagihind. RLS § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama

palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

kaebuse ulatust.

Nähtuvalt esialgsest kaebusest vaidlustas kostja maakohtu otsuse tervikuna. Seega on tsiviilasja

hind kaebuse esitamisel 7 558,34 eurot ja kostjal tuli tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt

riigilõivu 475 eurot. Sellise ega ka muus summas lõivu maksmist ringkonnakohus ei tuvasta.

8. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

9. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

3 (3)

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

10. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm